Le bal des Ifs (1745) – Versailles' maskiball ja Madame de Pompadour

Versailles’ 1745 maskiball Le bal des Ifs: meesõukond, salapärane kohtumine Louis XV ja Jeanne‑Antoinette Poissoniga — sündmus, mis tõi ilmalikku Madame de Pompadouri.

Paju ball (prantsuse keeles Le bal des if) oli maskiball. See toimus Versailles' peeglisaalis 25.–26. veebruari 1745. aasta õhtul. Kuulujuttude ja kaasaegsete kirjelduse järgi ootas publik Heraklese saalis pikka aega ning balle ja suurejoonelisi õhtusündmusi meenutati sageli rahvahulga ja prometseeru inimeste rohkusena; mõnedes allikates mainitakse ka väga suurt pealtvaatajate arvu. Kuningas Louis XV ja mitmed tema härrad õukondlased osalesid, riietatuna ifipuudeks – maskiballide kombel kandsid osalejad etendusele sarnaseid kostüüme ning loodi eriline, teatriline meeleolu.

See ball on eriti kuulus ja ajalooliselt märgiline selle poolest, et just seal sai kuningas esmase kontakti Jeanne-Antoinette Poissoniga. Kuningas oli Poissoniga esimest korda kokku puutunud jahil Senartis, kuid Versailles’ maskiball andis noore naise ja monarhi suhtlusele avaliku fooni. Poisson kuulus algselt keskklassi perekonda, ent tema kohtamine kuningaga muutis tema elu ja saatusi radikaalselt.

14. septembril 1745 esitleti Poissoni ametlikult õukonnale kui Marquise de Pompadouri; see andis talle sotsiaalse positsiooni ja tiitli, mille kaudu ta sai kuninga ametlikuks armukeseks. Jeanne-Antoinette de Pompadour (1721–1764) jäi kuninga armastajannaks ja lähedaseks kaaslaseks kuni oma surmani 1764. aastal. Tema positsioon õukonnas ei olnud üksnes romantiline — ta tõusis ka poliitilisse ja kultuurilisse mõjusse ning osales aktiivselt kunstide võrgustikes.

Pompadouri maine tugines mitmele aspektile: ta oli kunstide, kirjanduse ja teaduse patroon, toetas paatserimaalijaid ja skulptoreid, mõjutas raamatu- ja lavakunsti maitseid ning oli oluline toetaja Sèvres' portselanitehasele. Tema salon võõrustas mõtlejaid ja kirjanikke, ning tema nimel ilmusid portreed ja allegoorilised kujutised, mis kujundasid tema avalikku kuvandit. Samuti mõjutas Pompadour mõningal määral poliitilisi otsuseid läbi oma lähedase suhte kuningaga, kuigi tema mõju ulatus ja iseloom on ajaloolastes vaieldud teema.

Maskiballi ja Pompadouri kohtumise järel muutus Versailles’ elu veelgi intrigeeritumaks: kuuldused ja skandaalid järgnesid teda edaspidi, kuid samaaegselt kasvas tema kultuuriline mõju. Le bal des ifs on tänapäeval tihti mainitud nii näitena barokse ja rokokoo-aegse õukonna meelelahutusest kui ka murrangulise hetkena, mis andis alguse ühe kuulsama ja mõjukama naisfiguuri karjäärile Prantsusmaal.

Pompadouri pärand on mitmekesine: teda mäletatakse kui kuninglikku lemmikut, mõjuvõimukat patrooni ja ilmekat isikut rokokoo-ajastu kunstis ning kultuuris. Tema elu ja alguskoht kuninga teenistuses — sealhulgas vastuvõtt ja pildil olnud maskiball 1745. aasta veebruaris — jäävad oluliseks osaks Versailles' ja laiemalt 18. sajandi Prantsusmaa ajaloost.

Otsing