The New Yorker — Ameerika ajakiri: esseed, lood ja karikatuurid (asut. 1925)

The New Yorker on Ameerika ajakiri, mis avaldab artikleid, esseesid, lugusid ja karikatuurid paljudel teemadel. Kuigi suur osa ajakirjast käsitleb New Yorki linna, on paljud lugejad väljaspool linna. Ajakiri on tuntud oma poliitikateemaliste artiklite, hoolika faktikontrolli, karikatuuride ja paljude tuntud autorite lühijuttude poolest. Ajakirja asutas Harold Ross ja esimene number ilmus 17. veebruaril, 1925. Kuigi varem oli see ajakiri iganädalane, ilmub nüüd uus number 47 korda aastas, kusjuures viis pikemat kahenädalast numbrit. Veebilehel 2004aastal oli ajakirjal umbes 996 000 tellijat (inimesed, kes maksid ajakirja kättesaamise eest).

Ajakirjas on ilmunud J. D. Salingeri, Vladimir Nabokovi, John Updike'i, E. B. White'i, John Hersey, kelle essee "Hiroshima" täitis terve numbri, ja Shirley Jacksoni, kelle lugu "The Lottery" kogus rohkem posti kui ükski teine ajakirjas avaldatud lugu.

Sisu ja rubriigid

The New Yorkeri tüüpiline number sisaldab mitmesugust materjali: ajakirjandust (pikki uurivaid ja uuriva-jutustavaid lugusid), poliitikakriitikat, kultuurikriitikat, esseesid, luulet, lühijutte, intervjuusid ning karikatuure. Nende tuntud osakondade hulka kuulub "Talk of the Town" (lühikesed kohalikud lood ja kommentaarid) ning eri rubriigid, nagu esseed, arvustused ja "Shouts & Murmurs" tüüpi satiirilised tekstid. Ajakiri on tuntud eelkõige oma täpsuse, peene iroonia ja kirjandusliku stiili poolest.

Karikatuurid ja visuaalne stiil

Ajakirja karikatuurid on saanud omaenda kultuurilise staatuse: ühepildilised, tihti kuiva ja terava pealelõikega naljad, mis käsitlevad igapäevaelu, ühiskonda ja kuulsusi. Karikaturistid, nagu näiteks James Thurber, Saul Steinberg ja tänapäeval Roz Chast, on muutnud ajakirja visuaalse identiteedi äratuntavaks. Illustratsioonid ja kujundus toetavad sageli teksti tonaalsust ja peeneid nüansse, mis on The New Yorkerile iseloomulikud.

Toimetamine ja faktikontroll

The New Yorker on laialdaselt tuntud oma range faktikontrolli poolest — toimetus kontrollib ja kinnitab palju detaile enne avaldamist. See rõhuasetus täpsusele on aidanud ajakirjal hoida autoriteetset mainet, eriti pika vormiga ajakirjanduse ja uurimuslike lugude puhul. Ajakirja toimetusjärgulised traditsioonid, sealhulgas pikk ja põhjalik toimetusprotsess, on määranud selle stiili ja usaldusväärsuse.

Ajaloost ja toimetajatest

Ajakirja lõi 1925. aastal Harold Ross (koos abikaasa Jane Grantiga), et luua peenetundeline, linnapõhine kirjanikke ja lugejaid kõnetav väljaanne. Aja jooksul on ajakirja juhtinud mitmed mõjukad peatoimetajad, sealhulgas William Shawn (pikk periood, mille ajal ajakiri sai tuntuks oma kirjandusliku suuna ja pikkade esseede poolest), Tina Brown ja alates 1998. aastast David Remnick, kelle juhtimisel on The New Yorker jätkanud nii pika vormiga ajakirjanduse kui ka kultuurilise kommentaari avaldamist.

Mõju ja tunnustused

Paljud The New Yorkeris avaldatud tekstid ja autorid on saanud laialdast mõju ja tunnustust — nii lugejate kui kriitikute seas. Ajakirja lood on tihti pälvinud auhindu, sealhulgas Pulitzeri preemiaid ja teisi eriauhindu, ning mitmed artiklid ja jutud on mõjutanud avalikku debatti. Ajakirja maine on tugevalt seotud nii kõrgtasemelise esseistika kui ka ilu ja teravmeelsuse kombinatsiooniga.

Digitaalne areng

Kuigi The New Yorker alustas kui trükitud iganädalane väljaanne, on viimastel aastakümnetel oluliselt kasvanud selle veebipõhine kohalolek: veebileht, digitaalsed tellimused, arhiivid ja multimeedia on muutunud olulisteks kanaliteks lugejaskonna laiendamiseks. Digitaalne sisu annab juurdepääsu vanematele numbritele ja pakub lühivorme, blogisid ning muid lisafunktsioone, mis täiendavad ajakirja trükiväljaannet.

Autori- ja lugejakogukond

The New Yorker on olnud koduks nii tuntud kirjanikele kui ka noorematele häälte esiletõusmiseks. Ajakirjas avaldatud novellid, esseed ja kriitikaarvustused on mitmesuguste autorite karjääri mõjutajaks. Samas on lugejaskond sedavõrd mitmekesine, et ajakirja mõju ulatub New Yorgi linna piiridest kaugemale, hõlmates rahvusvahelist publikut.

Kokkuvõttes on The New Yorker püsivalt mõjukas ajakiri tänu oma kirjanduslikule tasemele, põhjalikule toimetustööle, teravmeelsetele karikatuuridele ning võimele käsitleda nii kohalikku kui globaalsemat kultuuri- ja poliitikadiskursust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on The New Yorker?

K: Kas The New Yorker keskendub peamiselt New Yorkile?

K: Mille poolest on The New Yorker tuntud?

K: Kes asutas The New Yorkeri ja millal ilmus esimene number?

K: Kui tihti ilmub The New Yorkeri uus number?

K: Kes on mõned märkimisväärsed autorid, kes on The New Yorkerile lühijutte kirjutanud?

K: Kui palju oli 2004. aastal The New Yorkeril tellijaid?

Otsing