AlegsaOnline.com

Beauforti skaala: tuule kiirus, mõõtmine ja tasemed

Beauforti skaala: praktiline juhend tuule kiiruse mõõtmiseks, tasemed 0–12, ajalooline taust ja erandid (13–17) — mõistlik ja kasulik teave meres ja rannikul.

Autor: Leandro Alegsa

21-10-2025

Beauforti skaala on tuule kiiruse mõõtmise skaala, mis põhineb peamiselt vaatluspõhistel kirjeldustel, mitte ainult instrumendiga tehtud täpsetel mõõtmistel. Skaala töötas 1805. aastal välja Francis Beaufort, kuningliku mereväe ohvitser; seda hakati laiemalt kasutama merenduses ja see sai tuntuks ka teadusuuringutes ja ilmateenistustes. Ajalooliselt kasutati skaala ametlikult laevadel, näiteks HMS Beagle’il, kus laevameeskond hindas tuule tugevust kirjelduste alusel.

Olulised omadused ja kasutus

Observatsioonipõhine: Beauforti skaala tugineb tuule nähtavatele mõjudele (merepinna olek, lainetus, purjed, puud jms), mistõttu see oli algselt eriti sobiv meremeestele ja maapealsete vaatlejate jaoks.
Kaasaegne tähendus: tänapäeval on skaala laialt kasutusel ja sellele on lisatud numbrilise kiirusevahemiku määrangud (m/s, km/h, sõlmed), mis teevad selle sobivaks ka instrumentaalse mõõtmisega võrdlemiseks.
Konversioonivalem: ligikaudseks teisenduseks tuule kiiruse ja Beauforti numbri vahel kasutatakse sageli valemit v (m/s) = 0,836 × B^(3/2), kus B on Beauforti number. Sõlmede (knots) saamiseks korruta m/s 1,94384-ga.

Skaala tasemed (0–12)

Alljärgnevad kirjeldused annavad ligikaudsed kiirusevahemikud (m/s, km/h, sõlmed), lühikirjelduse mõjust maapinnal ja lainekõrguse avamerel (ligikaudsed väärtused).

0 — Vaikus (Calm): < 0,3 m/s (< 1 km/h; 0 kn). Merepind peegelsile, ükski laine puudub. Maal lehvikud ei liiguta.
1 — Kerge õhk (Light air): 0,3–1,5 m/s (1–5 km/h; 1–3 kn). Aeg-ajalt kerge laine, nurgalised tuulemärgid purjepesades.
2 — Kerge briis (Light breeze): 1,6–3,3 m/s (6–11 km/h; 4–6 kn). Lehtede liikumine, väikesed triibud merepinnal; avamerel lainekõrgus ~0,1–0,3 m.
3 — Õrn briis (Gentle breeze): 3,4–5,4 m/s (12–19 km/h; 7–10 kn). Lehed liiguvad pidevalt, purjed täituvad; avamerel lainekõrgus ~0,3–0,6 m.
4 — Mõõdukas briis (Moderate breeze): 5,5–7,9 m/s (20–28 km/h; 11–16 kn). Harud liikuvad, tolm lendleb; avamerel lainekõrgus ~0,6–1,0 m.
5 — Värske briis (Fresh breeze): 8,0–10,7 m/s (29–38 km/h; 17–21 kn). Väiksemad puud liikuma, lainetus tugevneb; avamerel lainekõrgus ~1–2 m.
6 — Tugev briis (Strong breeze): 10,8–13,8 m/s (39–49 km/h; 22–27 kn). Kõvemad oksad liiguvad, raske kõndida vastu tuult; avamerel lainekõrgus ~2–4 m.
7 — Peaaegu torm (Near gale): 13,9–17,1 m/s (50–61 km/h; 28–33 kn). Puud ulatuvad, raskused vastutuulega liikumisel; avamerel lainekõrgus ~4–6 m.
8 — Torm (Gale): 17,2–20,7 m/s (62–74 km/h; 34–40 kn). Suured oksad murduvad, liikumine ohtlik; avamerel lainekõrgus ~6–9 m.
9 — Tugev torm (Severe gale): 20,8–24,4 m/s (75–88 km/h; 41–47 kn). Suured kahjustused maapinnal ja laevadel; avamerel lainekõrgus ~9–14 m.
10 — Orkaanilaadne torm (Storm): 24,5–28,4 m/s (89–102 km/h; 48–55 kn). Tõsised kahjustused, väga ohtlik; avamerel lainekõrgus ~14–20 m.
11 — Vägev orkaan (Violent storm): 28,5–32,6 m/s (103–117 km/h; 56–63 kn). Laialdased häired ja suured hävingud; avamerel lainekõrgus ~20–30 m.
12 — Orkaan (Hurricane): ≥ 32,7 m/s (≥ 118 km/h; ≥ 64 kn). Maksimaalne skaala klass; äärmuslikud tingimused nii maal kui merel; avamerel lainekõrgus tavaliselt >30 m.

Antud lainekõrgused on esitatud lainete kohta avamerel, mitte kalda lähedal — randades või rannikualadel võivad lained ja tagajärjed erineda.

Lisatasemed ja eriolukorrad

Ajaliselt (1946–1970) kasutati mõnes riiklikus klassifikatsioonis Beauforti tasemeid 13–17, mis tähistasid ülisuurtes orkaanilistes tingimustes tekkivaid äärmustasemeid. Need ei ole enam rahvusvaheliselt standardina kasutuses.
Hiina ja Taiwan võivad siiski kasutada laiendatud skaalasid (k.a tasemed üle 12) seoses tugevate taifuunide ja väga suure tuuleenergia hindamisega.

Douglase skaala ja teised eristused

Douglase mereskaala ja Douglase tuuleskaala on sarnased Beauforti süsteemiga, kuid need eraldavad selgemalt mere (lainekõrgus, lainete ulatus) ning tuule (kiirus ja mõju) kirjeldused. See võimaldab meresituatsiooni ja õhuomadusi tõlgendada eraldi, mis on kasulik laevanduse ja meteoroloogia konkreetsetes rakendustes.

Kokkuvõte

Beauforti skaala on lihtne ja praktiline meetod tuule tugevuse hindamiseks, mis seob tuule nähtavad mõjud numbrilise klassifikatsiooniga. Kuigi algselt kvalitatiivne, on skaala tänapäeval assotsieeritud kindlate kiirusevahemike ja meretingimustega ning jääb oluliseks tööriistaks merenduses, ilmateenistustes ja üldises ilmaennustuses.

Skaala

Beauforti number	Tuule kiirus				Kirjeldus	Laine kõrgus		Kuidas meri välja näeb	Milline see näeb välja maismaal	Mereriikide foto
Beauforti number	km/h	mph	kts	m/s	Kirjeldus	m	ft	Kuidas meri välja näeb	Milline see näeb välja maismaal	Mereriikide foto
0	<1	<1	<1	<0.3	Rahulik	0	0	Lame ja vähe liikumist.	Rahulik. Suits tõuseb vertikaalselt.
1	1-5	1-3	1-3	0.3-1.5	Kerge õhk	0.1	0.33	Ilma harjadeta lained.	Tuule liikumine nähtav suitsus.
2	6-11	3-7	4-6	1.5-3.3	Kerge tuul	0.2	0.66	Väikesed lained. Klaasistunud välimusega, mitte purunevad harjad.	Tuul tundus paljastatud nahal. Lehed kahisevad.
3	12-19	8-12	7-10	3.3-5.5	Õrn tuul	0.6	2	Suured lained. Harjad hakkavad murduma; hajutatud valged lained.	Lehed ja väiksemad oksad pidevas liikumises.
4	20-28	13-17	11-16	5.5-8.0	Mõõdukas tuul	1	3.3	Väikesed lained.	Tolm ja lahtine paber tõstetud. Väikesed oksad hakkavad liikuma.
5	29-38	18-24	17-21	8.0-10.8	Värske tuul	2	6.6	Mõõdukad (1,2 m) pikemad lained. Mõningane vaht ja pritsmed.	Mõõduka suurusega oksad liiguvad. Väikesed puud hakkavad kõikuma.
6	39-49	25-30	22-27	10.8-13.9	Tugev tuul	3	9.9	Suured lained koos vahtude harude ja mõningase pritsmetega.	Suured oksad liikumises. Kuuldav vilistamine õhuliinides. Vihmavarju kasutamine muutub raskeks. Tühjad plastmassist prügikastid kukuvad ümber.
7	50-61	31-38	28-33	13.9-17.2	tugev tuul, mõõdukas tormituul, peaaegu tormituul	4	13.1	Meri kuhjub ja vaht hakkab triipima.	Terved puud liikumises. Vaja on pingutust, et kõndida vastu tuult. Pilvelõhkujate kõikumine võib olla tunda, eriti ülemistel korrustel viibivate inimeste poolt.
8	62-74	39-46	34-40	17.2-20.7	Värske tormi	5.5	18	Mõõdukalt kõrged lained, mille purunevad harjad moodustavad spindriivi. Vahtriba.	Puudelt murdunud oksad. Autod kalduvad teele.
9	75-88	47-54	41-47	20.7-24.5	Tugev tormi	7	23	Kõrged lained (6-7 m) tiheda vahuga. Laineharjad hakkavad üle veerema. Märkimisväärne pritsmete hulk.	Suuremad oksad murduvad maha ja mõned väikesed puud kukuvad ümber. Ehitusmärgid ja ajutised märgid ning barrikaadid lendavad ümber. Tsirkuse telkide ja varikatuste kahjustused.
10	89-102	55-63	48-55	24.5-28.4	Kogu Gale/Torm	9	29.5	Väga kõrged lained. Laineharjadest tekkiv suur vaht annab merele valge välimuse. Märkimisväärne lainete tormamine koos tugeva löögiga. Suures koguses õhus lenduv pritsmed vähendavad nähtavust.	Puud on maha murdunud või välja juuritud, istikud paindunud ja deformeerunud, halvasti kinnitatud asfaltkatted ja halvas seisukorras katused kooruvad katustelt.
11	103-117	64-72	56-63	28.4-32.6	Vägivaldne torm	11.5	37.7	Erakordselt kõrged lained. Väga suured, tuule ees liikuvad vahtude laigud katavad suure osa merepinnast. Väga suures koguses õhus lenduv pritsmed vähendavad oluliselt nähtavust.	Laialdane taimekahjustus. Enamiku katusepindade suuremad kahjustused, vanusest tingituna kokku jooksnud ja/või murdunud asfaldiplaadid võivad täielikult ära murduda.
12	≥118	≥73	≥64	≥32.6	Orkaani jõu	≥14	≥46	Hiiglaslikud lained. Meri on täiesti valge vahust ja pritsmetest. Õhk on täis sõitvat pritsmeid, mis vähendavad oluliselt nähtavust.	Märkimisväärsed ja ulatuslikud kahjustused taimestikule, mõned aknad purunenud, struktuurikahjustused mobiilikodudele ning halvasti ehitatud kuuridele ja aitadele. Prahi võib olla ringi visatud.