The Tell-Tale Heart

Lugu

"Looline süda" on esimeses isikus jutustatud lugu, mis tähendab, et jutustaja räägib oma tunnetest ja tegudest. Lugu ei ütle, kas jutustaja on mees või naine.

Jutustaja elab koos vana mehega, kellel on hägune, kährikkoera sarnane silm. Jutustaja tunneb paranoiat ja hakkab vanamehe kummalise silma ees kartma. Jutustaja muutub silmast nii häirivaks, et ta kavandab vanamehe mõrvamist. Rohkem kui nädala jooksul hiilib jutustaja öösiti vanamehe tuppa, jälgib ja ootab õiget aega, et lüüa. Kuid vanamehe silmad on kinni, varjates häguse silma, ja jutustaja kaotab tahtmise tappa.

Ühel ööl aga ärkab vanamees üles, kui jutustaja vaatab, ja paljastab silma. Jutustaja lööb, lämmatades vanamehe oma madratsiga. Jutustaja tükeldab laiba ja peidab tükid põrandalaudade alla. Seejärel koristab jutustaja koha ära, et varjata kõik kuriteo jäljed. Kui jutustaja teatab, et politsei (on ebaselge, kas tegemist on illusiooniga või tegelikuga) vastab naabri helistamisele, kes kuulis hädakisa, kutsub jutustaja neid ringi vaatama, olles kindel, et nad ei leia mingeid tõendeid mõrva kohta. Nad istuvad ümber vanamehe toa, otse surnukeha peidupaiga peal, kuid ei kahtlusta midagi.

Jutustaja aga hakkab kuulma nõrka müra. Kui müra muutub valjemaks, tajub jutustaja, et see on vanamehe südamelöök, mis tuleb põrandalaudade alt. See paranoia suureneb, sest ametnikud ei näi pööravat tähelepanu helile, mis on piisavalt vali, et jutustaja tunnistab, et on kuulnud. Šokeeritud pidevast südamelöögist ja tundest, et ametnikud peavad südamelöögist teadlikud olema, kaotab jutustaja kontrolli ja tunnistab vanamehe tapmist ning käsib neil põrandalauad lahti rebida, et tuua laip nähtavale.

Kogu loo vältel väidab jutustaja, et ta on terve mõistusega, kuid samal ajal jätab ta mulje tõsistest hallutsinatsioonidest või paranoiast, mis võib olla põhjustatud süütundest, mis on tingitud vanema mehe mõrvamisest.

Analüüs

"The Tell-Tale Heart" algab medias res, keset sündmust. Algus on jutustaja ja ühe teise isiku, keda ei ole kuidagi identifitseeritav, vahel toimuv vestlus. Arvatakse, et jutustaja tunnistab vangla direktorile, kohtunikule, ajalehe reporterile, arstile või psühhiaatrile. Kes iganes see on, see tekitab jutustaja vajaduse end väga üksikasjalikult selgitada. Jutu esimene sõna "Tõsi!" on tema süü tunnistamine.

Üks liikumapanevaid jõude selles alguses ja kogu loos on mitte jutustaja rõhumine oma süütusele, vaid tema mõistusele. Tema veenmisjanu on aga enesehävituslik, sest ta tunnistab täielikult, et on mõrvas süüdi. Tema hullumeelsuse eitamine põhineb tema süsteemsel tegevusel ja täpsusel - ratsionaalne seletus irratsionaalsele käitumisele (mõrvale). Seda ratsionaalsust õõnestab aga tema motivatsioonipuudus ("Objekti ei olnud. Kirge ei olnud."). Sellest hoolimata ütleb ta siiski, et mõrva mõte "kummitas mind päeval ja öösel". Loo lõppstseen on aga tingitud jutustaja süütundest. Nagu paljudel gootika traditsiooni tegelastel, dikteerivad tema närvid tema tõelist olemust. Hoolimata tema parimatest püüdlustest end kaitsta, on jutustaja "meelte liigne teravus", mis aitab tal kuulda südame peksmist põrandalaudades, see, mis veenab lugejat, et ta on tõepoolest hull. Poe aegsed lugejad oleksid olnud eriti huvitatud keset 1840. aastate vaidlusi hullumeelsuse kaitsmise üle.

Siiski on ebaselge, kas jutustajal on tegelikult väga teravad meeled või kujutab ta asju lihtsalt ette. Kui tema seisundit usutakse tõeseks, siis ei pruugi see, mida ta loo lõpus kuuleb, olla mitte vanamehe süda, vaid surmakellukesed. Esimesena tunnistab jutustaja, et kuuleb surmakellukesi seinas pärast vanamehe unest äratamist. Ebausu kohaselt on surmakellad eelseisva surma märgiks. Üks surmakellamardikate liik koputab oma peaga vastu pindu, arvatavasti paaritusrituaali käigus, teised aga annavad tiksuvat heli.

Vanamehe ja jutustaja suhe on ebaselge, nagu ka nende nimed, ametid või elukoht. Tegelikult lisab see mitmetähenduslikkus jutustusele iroonilist vastukaalu süžeele, mis on rangelt detailidele suunatud. Jutustaja võib olla vanamehe sulane või, nagu sagedamini arvatakse, tema poeg. Sellisel juhul sümboliseerib vanamehe "korilase" silm vanemlikku järelevalvet ja võib-olla ka isapoolseid põhimõtteid õigest ja valest. Silma mõrvamine on siis südametunnistuse eemaldamine. Silm võib sümboliseerida ka salastatust, mängides jällegi mitmetähendusliku detailide puudumisega mehe või jutustaja kohta. Alles siis, kui silm viimasel ööl lõpuks avatuna leitakse, läbistades saladuse loori, toimub mõrv.

Endine luuletaja Richard Wilbur on oletanud, et see lugu on Poe luuletuse "Teadusele" allegooriline kujutis. Luuletus näitab võitlust kujutlusvõime ja teaduse vahel. "Räägivas südames" esindab vanamees teaduslikku ratsionaalset mõistust, samas kui jutustaja on kujutlusvõime.

Avaldamise ajalugu

"The Tell-Tale Heart" avaldati esmakordselt 1843. aasta jaanuaris Bostoni ajakirjas The Pioneer, mida toimetas James Russell Lowell. Poe'le maksti tõenäoliselt ainult 10 dollarit. See avaldati uuesti 23. augusti 1845. aasta Broadway Journali numbris, kuid seda veidi muudetud kujul. Seda trükiti korduvalt uuesti Poe eluajal.

Kohandused

• Alates 2007-09-01 on Internet Movie Database'i andmetel 21 adaptsiooni.
• UPA animeeritud filmiversioon, mida loeb James Mason, The Tell-Tale Heart (1953), kuulub Ameerika Ühendriikide riiklikus filmiregistris säilitatavate filmide hulka.
• The Tell-Tale Heart, 1960. aasta versioon.
• Winifred Phillips esitas selle loo Winifred Phillips'i muusikaga 1998. aastal NPRi sarja "Tales by American Masters" raames ja see ilmus DH Audio plaadil.
• Kanada raadioprogramm Nightfall esitas 1. augustil 1980. aastal selle adaptsiooni.

Töötab inspireeritud

Muusika

• "The Tell-Tale Heart" on üks mitmest Poe lugudest inspireeritud loost albumil Tales of Mystery and Imagination (originaalversioonis 1976, CD remix 1987) The Alan Parsons Project'i poolt. Seda laulab Arthur Brown.
• Veebilehel 2003avaldas Lou Reed oma kontseptsioonialbumi "The Raven", mis koosneb mitmest Poe'st inspireeritud teosest, sealhulgas loost "The Tell-Tale Heart".
• Insane Clown Posse'i 1995. aasta albumil The Riddlebox on lugu "Ol' Evil Eye" inspireeritud sellest loost.
• California post-hardcore-bändi From First to Last laul "Ride the Wings of Pestilence" näitab sarnasusi "The Tell-Tale Heart'iga". Seda ei ole aga kunagi kinnitatud.

Televisioon

• Ühes Simpsonite episoodis ("Lisa's Rival", 11. september 1994) näidati "Tell-Tale Heart"-ist inspireeritud kättemaksuakti Lisa ja uue õpilase vahel. Selles episoodis peidab Lisa konkureeriva õpilase dioraami ja asendab selle tegeliku loomasüdamega. Kui tema süütunne kasvab, arvab ta, et kuuleb dioraami südant põrandalaua all peksmas.
• Paavo Paavo Ruutpusside 1. hooaja episoodis "Vinguvad saapad" on härra Krabs, kes matab paar vinguvaid saapaid põrandalaudade alla, ainult et hakkab üha enam ja enam kuulma müra, enne kui ta need välja napsab ja välja kaevab, öeldes: "See on koledate saabaste vingumine!".