Teremin — kontaktivaba elektrooniline instrument: ajalugu ja heli

Theremin [ˈθɛɹəmɪn] (eesti keeles sageli kirjutatud ka teremin, nimetatakse mõnikord ka thereminvox või aetherphone) on üks esimesi täielikult elektroonilisi muusikainstrumente. Selle leiutas vene leiutaja Léon Theremin 1920. aasta oktoobris pärast Venemaa kodusõja puhkemist. Leiutise algidee tekkis liikumistundlikkuse ja kontaktivaba juhtimise uurimisest ning see oli esimene muusikainstrument, mida sai mängida ilma füüsilise puudutuseta. Instrumendil on kaks metallist antenni, mis tajuvad mängija käte asendeid: üks käsi kontrollib helikõrgust (pitch) ja teine käsi reguleerib helitugevust (volume). Mängija liigutab käsi antennide ümber ning thereminist saadud elektrisignaalid võimendatakse ja lastakse läbi kõlari või muud tüüpi heliotsustusseadme kaudu.

Konstruktsioon ja tööpõhimõte

Tavaline theremin põhineb kahe sagedusallika (oskillaatori) heterodüüni ehk lööksageduse põhimõttel. Üks oskillaator on fikseeritud sagedusega, teine on mängija käe lähedusest mõjutatav. Nende kahe signaali lahutusega tekib kuuldav laine, mille sagedus muutub vastavalt käe kaugusele heliantennist. Helitugevuse antenn töötab tavaliselt ahela või lülituspõhimõttega, kus vasaku käe asend mõjutab välja antava signaali amplituudi. Algsetes thereminides kasutati vaakumtorusid (lampidelehitus), hiljem hakati kasutama transistoreid ja kaasaegseid integreeritud skeeme ja digitaaltöötlust.

Mängutehnika ja kõla

Theremini mängimise eripära on, et helikõrgust ja helitugevust juhitakse õhu kaudu ehk käeasendi täpse ruumilise positsioneerimisega, mistõttu mängimine nõuab head kuulmist ja peenetundelist käeasendi kontrolli. Tavaliselt hoitakse ühe käega (sageli parem käsi) kõrguse juhtimiseks antenni lähedal ja teise käega (tavaliselt vasak) helitugevuse maha- või ülesreguleerimiseks. Theremini heli iseloomustavad sageli siledad portamento- ja portamento‑sarnased liikumised, glissando, tremolo ja selge vibrato. Seetõttu seostatakse instrumenti sageli sürreaalse, võõra või õudse kõlaga, mis sobib hästi nii atmosfäärse tausta kui ka solistlike meloodiate esitamiseks.

Kasutus filmis, klassikalises ja popmuusikas

Thereminit on laialdaselt kasutatud filmimuusikas, eriti 20. sajandi keskpaiga ulme- ja õudusfilmides, kus selle kõla rõhutas võõrast, ebatavat meeleolu. Näited filmidest, kus thereminiklõng on tuntud element, on "Spellbound", "The Lost Weekend", "Ed Wood", "Mars Attacks!" ja "The Day the Earth Stood Still". Theremin oli ka oluline osa BBC Radiophonic Workshopi tööriistakastis, kus eksperimenteeriti teemamuusika ja heliefektidega mitmele BBC tv‑saatele.

Instrumenti kasutatakse lisaks filmile ka kunstmuusikas — eriti avangardistlikus ja 20. sajandi "uues muusikas" — ning mitmetes pop‑ ja rock‑žanrites. Theremin lisati orkestriosadesse juba 1930. aastatel: Venelane DmitriŠostakovitš oli üks esimesi, kes kasutas theremini orkestriteoses ja lisas selle oma 1931. aasta filmi "Odna" partituuri. Theremini ebatavaline kõla on inspireerinud ka paljusid kaasaegseid heliloojaid ja elektroonmuusikuid.

Tuntud esinejad ja tänapäevased variandid

Kuigi theremin nõuab erioskust, on selle saavutanud kuulsust mitmed esinejad ja instrumendimeistrid. Ajalooliselt tähtsaks on jäänud esinejad nagu Clara Rockmore, kes aitas theremini tehnilist ja interpreteerivat taset tõsta. Tänapäeval on olemas nii klassikalisi analoogtheremineid kui ka digitaalseid ja MIDI‑ühendusega variante, mis lubavad theremini heli siduda kaasaegsete süntesaatorite ja helitöötlusvahenditega. Lisaks on hobi‑ ja kitiversioonid muutnud instrumenti kättesaadavamaks uutele huvilistele.

Miks theremin annab erilist kõla?

• Kontaktivaba juhtimine võimaldab väga sujuvaid, inimsilma‑silmadeni ulatuvaid glissando‑liikumisi.
• Inimtegur — täpne heli sõltub mängija kuulmisest ja käeoskusest, mis annab igale esitusele unikaalse väljenduse.
• Lihtne signaaliahel muudab theremini algupäraseks näiteks elektroonmuusika tehnoloogia arengus.

Theremin (teremin) jääb eriliseks instrumendiks nii ajalooliselt kui ka kõlavõimaluste poolest: selle kontaktivaba olemus ja kõla on teinud sellest ikooni nii eksperimentaalses muusikas kui ka laiemas popkultuuris.

Küsimused ja vastused

K: Mis on theremin?

K: Kuidas theremin heli tekitab?

K: Millist muusikat seostatakse thereminiga?

Küsimus: Kes oli üks esimesi muusikuid, kes lisas thereminile orkestriteostesse osi?

K: Millal leiutati theremin?

K: Kuidas selle leiutamine toimus?

Otsing