See inimkonna maa (indoneesia keeles Bumi Manusia, inglise keeles This Earth of Mankind) on Pramoedya Ananta Toeri Buru-kvarteti esimene romaan. Raamat avaldati esmakordselt 1980. aastal väikeses trükis kirjastuse Hasta Mitra vahendusel. Tegevus toimub Hollandi koloniaalvõimu lõpuajal Indoneesias; romaani autor töötas ja kirjutas sellest ajastust oma kogemuse põhjal. Pramoedya valmis teosega vanglas Buru saarel Ida-Indoneesias, kus ta jutustas loo algkujul valjusti teistele vangidele (peamiselt aastatel 1973–1975), kuna tal ei lubatud vabas vormis kirjutada. Hiljem, kui tingimused paranesid, sai ta kogu loo paberile panna ja see avaldati 1980. aastal.
Sisu lühidalt
Romaani peategelane ja jutustaja on jaavani noormees nimega Minke — haritud anakronistliku vaatlejana, kes on saanud hollandi-mudeli koolihariduse ja liigub nii eurooplaste kui ka indoneeslaste maailmas. Minke'i elu pöörab keerisesse, kui ta armub Anneliesi — Nyai Ontosorohi (tuntud ka kui Nyai Ontosoro) — tütresse. Nyai Ontosoroh on keeruline ja traagiline tegelane: ta on indoneesia naine, kes oli hollandi ärimehe 'nyai' ehk ametliku kaaslannana (süsteemi tõttu, mis ei tunnistanud kohalike naiste õigusi) ja on sunnitud võitlema oma ja tütre õiguste ning inimväärikuse eest.
Tegelased ja konfliktid
- Minke — haritud ja ambitsioonikas noor mees, kes püüab mõista oma identiteeti koloniaalühiskonnas.
- Nyai Ontosoroh — iseseisev, tark ja tugev naine, kellel puuduvad kolonialsete ja patriarhaalsete seaduste tõttu formaalsed õigused; tema võitlus õiguste eest on romaani keskne moraalne draama.
- Annelies — Nyai Ontosoro ja hollandi ärimehe tütar, kelle sümbiootiline positsioon (segaverdsus ja lapsepositsioon) peegeldab koloniaalse õigus- ja ühiskonnasüsteemi ebaõiglust.
Peamised teemad ja stiil
- Koloniaalne rassism ja õiguslik ebaõiglus — romaan kirjeldab selgelt, kuidas koloniaalne õigussüsteem asetab kohaliku elanikkonna ja eraisikud ebavõrdsesse olukorda.
- Identiteet ja haridus — Minke’i hariduslik taust näitab, kuidas haridus võib avada uksi, aga ei taga automaatselt õigusi ega privaatsust koloniaalühiskonnas.
- Soolised ja sotsiaalsed hierarhiad — Nyai Ontosorohi draama toob esile naiste positsiooni ja võimaliku resistentsuse patriarhaalse ja kolonialse surve vastu.
- Kirjutamis- ja mälumeetod — teose algkuju suuline jutustus vanglas mõjutab selle vormi ja mängib osa autori enda kogemusest kirjanduse ja ajaloo talletamisel.
Avaldamine, keelustamine ja tõlked
Romaan tõi Pramoedya laiemas plaanis tuntuks, ent see oli ka vastuoluline ning sattus saatuse kätte: Indoneesia peaprokurör keelas 1981. aastal teose ametlikult (osa represseerivast poliitikast tol ajal). Selle tõttu jäi palju esmatrükke haruldaseks, kuid teose maine ja nõudlus kasvasid rahvusvaheliselt. Alates 2000ndatest hakati romaani uuesti ja laialdasemalt välja andma — näiteks 2005. aastal alustas Indoneesias selle väljaandmist kirjastus Lentera Dipantara — ning romaan on tõlgitud ja avaldatud mitmetes keeltes (üle kolme kümne keele).
Pärand ja adaptatsioonid
See inimkonna maa loetakse tänapäeval üheks tähtsamaks Indoneesia kirjandusteoseks 20. sajandist. Romaan on mõjutanud järgmist põlvkonda kirjanikke, ajaloolasi ja ühiskondlikke debatte kolonialismi pärandi, rahvusliku identiteedi ja sooliste suhete teemadel. Raamatust on valmistatud erinevaid lavastusi, raadio- ja filmiadaptatsioone; tuntud on ka 2019. aastal ilmunud filmiadaptatsioon, mis tõi loo uue publikuni ja äratas taas laialdast avalikku arutelu.
Pramoedya enda töö Buru vanglas ja romaani hilisem saatustee — keelustamine ja rahvusvaheline taastulek — teevad teosest tähendusrikka näiteks sellest, kuidas kirjandus võib dokumenteerida ajaloolist ebaõiglust, kujundada kollektiivset mälestust ja mõjutada ühiskondlikku teadvustamist.