Bumi Manusia (This Earth of Mankind) — Pramoedya Ananta Toeri romaan (1980)
Bumi Manusia (1980) — Pramoedya Ananta Toer: Buru-saarel kirjutatud liigutav romaan Hollandi koloniaalajast, armastusest, rassismist ja Indoneesia vabadusloos.
See inimkonna maa (indoneesia keeles Bumi Manusia, inglise keeles This Earth of Mankind) on Pramoedya Ananta Toeri Buru-kvarteti esimene romaan. Raamat avaldati esmakordselt 1980. aastal väikeses trükis kirjastuse Hasta Mitra vahendusel. Tegevus toimub Hollandi koloniaalvõimu lõpuajal Indoneesias; romaani autor töötas ja kirjutas sellest ajastust oma kogemuse põhjal. Pramoedya valmis teosega vanglas Buru saarel Ida-Indoneesias, kus ta jutustas loo algkujul valjusti teistele vangidele (peamiselt aastatel 1973–1975), kuna tal ei lubatud vabas vormis kirjutada. Hiljem, kui tingimused paranesid, sai ta kogu loo paberile panna ja see avaldati 1980. aastal.
Sisu lühidalt
Romaani peategelane ja jutustaja on jaavani noormees nimega Minke — haritud anakronistliku vaatlejana, kes on saanud hollandi-mudeli koolihariduse ja liigub nii eurooplaste kui ka indoneeslaste maailmas. Minke'i elu pöörab keerisesse, kui ta armub Anneliesi — Nyai Ontosorohi (tuntud ka kui Nyai Ontosoro) — tütresse. Nyai Ontosoroh on keeruline ja traagiline tegelane: ta on indoneesia naine, kes oli hollandi ärimehe 'nyai' ehk ametliku kaaslannana (süsteemi tõttu, mis ei tunnistanud kohalike naiste õigusi) ja on sunnitud võitlema oma ja tütre õiguste ning inimväärikuse eest.
Tegelased ja konfliktid
- Minke — haritud ja ambitsioonikas noor mees, kes püüab mõista oma identiteeti koloniaalühiskonnas.
- Nyai Ontosoroh — iseseisev, tark ja tugev naine, kellel puuduvad kolonialsete ja patriarhaalsete seaduste tõttu formaalsed õigused; tema võitlus õiguste eest on romaani keskne moraalne draama.
- Annelies — Nyai Ontosoro ja hollandi ärimehe tütar, kelle sümbiootiline positsioon (segaverdsus ja lapsepositsioon) peegeldab koloniaalse õigus- ja ühiskonnasüsteemi ebaõiglust.
Peamised teemad ja stiil
- Koloniaalne rassism ja õiguslik ebaõiglus — romaan kirjeldab selgelt, kuidas koloniaalne õigussüsteem asetab kohaliku elanikkonna ja eraisikud ebavõrdsesse olukorda.
- Identiteet ja haridus — Minke’i hariduslik taust näitab, kuidas haridus võib avada uksi, aga ei taga automaatselt õigusi ega privaatsust koloniaalühiskonnas.
- Soolised ja sotsiaalsed hierarhiad — Nyai Ontosorohi draama toob esile naiste positsiooni ja võimaliku resistentsuse patriarhaalse ja kolonialse surve vastu.
- Kirjutamis- ja mälumeetod — teose algkuju suuline jutustus vanglas mõjutab selle vormi ja mängib osa autori enda kogemusest kirjanduse ja ajaloo talletamisel.
Avaldamine, keelustamine ja tõlked
Romaan tõi Pramoedya laiemas plaanis tuntuks, ent see oli ka vastuoluline ning sattus saatuse kätte: Indoneesia peaprokurör keelas 1981. aastal teose ametlikult (osa represseerivast poliitikast tol ajal). Selle tõttu jäi palju esmatrükke haruldaseks, kuid teose maine ja nõudlus kasvasid rahvusvaheliselt. Alates 2000ndatest hakati romaani uuesti ja laialdasemalt välja andma — näiteks 2005. aastal alustas Indoneesias selle väljaandmist kirjastus Lentera Dipantara — ning romaan on tõlgitud ja avaldatud mitmetes keeltes (üle kolme kümne keele).
Pärand ja adaptatsioonid
See inimkonna maa loetakse tänapäeval üheks tähtsamaks Indoneesia kirjandusteoseks 20. sajandist. Romaan on mõjutanud järgmist põlvkonda kirjanikke, ajaloolasi ja ühiskondlikke debatte kolonialismi pärandi, rahvusliku identiteedi ja sooliste suhete teemadel. Raamatust on valmistatud erinevaid lavastusi, raadio- ja filmiadaptatsioone; tuntud on ka 2019. aastal ilmunud filmiadaptatsioon, mis tõi loo uue publikuni ja äratas taas laialdast avalikku arutelu.
Pramoedya enda töö Buru vanglas ja romaani hilisem saatustee — keelustamine ja rahvusvaheline taastulek — teevad teosest tähendusrikka näiteks sellest, kuidas kirjandus võib dokumenteerida ajaloolist ebaõiglust, kujundada kollektiivset mälestust ja mõjutada ühiskondlikku teadvustamist.
Plot summary
See "Inimkonna Maa" räägib Minke'i loo. Ta on jaapani alaealine kuninglik, kes õpib Hollandi Hogere Burgeri koolis. Tol ajal said seal tavaliselt õppida ainult eurooplased. Minke on andekas noor kirjanik. Tema kirjutisi on avaldatud mitmes hollandikeelses ajakirjas. Need on populaarsed. Kuid paljud Minke klassikaaslased vihkavad teda, sest ta on emakeelne. Tema klassikaaslased on kõik vähemalt osaliselt euroopalikku päritolu.
Minke kohtub ebatavalise Indoneesia naise Nyai Ontosorohiga. Ta on hollandlase Herman Mellema konkubiine. Minke armub nende tütre Anneliesi. Nad abielluvad islami pulmas. Kuid Hollandi seaduste järgi ei ole nad abielus, sest see oli kohalik ja Anneliesi Hollandi eestkostjad ei ole seda heaks kiitnud.
Oli tavaline, et kohalikud naised said Ida-Indias elavate hollandi meeste konkubiitideks. Nende lapsed olid kas ebaseaduslikud "põliselanikud" ja kaotasid seaduslikud õigused. Või kui nende isa aktsepteeris neid oma lastena, nimetati neid "indos". Siis kaotas ema kõik õigused oma laste suhtes. Nyai Ontosoro kannatab oma madala staatuse ja õiguste puudumise tõttu. Kuid ta usub, et haridus on viis näidata oma põhilist inimlikkust. Ta usub, et õppimine on viis rassismi, rumaluse ja vaesuse vastu. Kuid otsus teha oma lastest Herman Mellema lapsed tekitab neile kohutavaid probleeme.
Avaldanud endised poliitvangid
Pärast vangistusest vabanemist 1980. aasta aprillis kohtusid Pramoedya ja Hasjim Rachman Joesoef Isakiga. Rachman oli olnud Ida-Tähe toimetaja. Isak oli varem Merdeka ajalehe ajakirjanik. Ta oli olnud Salemba vanglas. Nad nõustusid avaldama endiste poliitvangide teoseid, mida teised kirjastajad ei avaldaks.
Nad valisid esimeseks raamatuks "Inimkonna Maa" (Bumi Manusia). Pramoedya hakkas kõvasti tööd tegema paberite kallal, mille ta oli Buru saarelt kaasa toonud. Vanglaametnikud olid enamiku tema kirjutistest ära võtnud. Samal ajal rääkisid Hasjim ja Joesoef valitsuse ametnikega, sealhulgas asepresident Adam Malikiga. Nad suhtusid plaanidesse positiivselt.
1980. aasta juulis saadeti "Inimkonna Maa" käsikiri Aga Pressi trükikotta. "This Earth of Mankind" müüdi 5000 eksemplari 12 päevaga. Peagi küsisid teised kirjastajad Hongkongis, Malaisias, Madalmaades ja Austraalias Hasta Mitra kirjastajalt luba tõlkeid teha. Malaisia kirjastus Wira Karya maksis Pramoedyale otse kuni 12% autoritasu.
Novembriks oli Hasta Mitra avaldanud oma kolmanda väljaande ja seda oli müüdud umbes 10 000 eksemplari. Raamat sai kriitiliselt hea vastuvõtu. Seda nimetati "meie aja parimaks kirjandusteoseks". Relvajõudude päevaleht nimetas seda "uueks panuseks Indoneesia kirjanduse varakambrisse".
Banned
Indoneesia peaprokurör keelas 1981. aastal "This Earth of Mankind". Ta ütles, et see propageerib marksistlik-leninistlikke ideid ja kommunismi. Kumbki neist ei ole raamatus.
Kõigepealt öeldi Ampat Lima trükikojale, et nad ei tohi trükkida ühtegi Hasta Mitra poolt välja antud raamatut. Suurema meedia toimetajatele öeldi, et neil ei ole lubatud arvustada ega kiita "Seda inimkonna maad" või mõnda muud Pramoedya kirjutist.
Aprillis 1981 kritiseerisid mõned New Orderi noortegrupid Pramoedya kirjutisi. Massimeedia teatas sellest, et inimestele ei meeldinud Pramoedya looming. New Orderi meedia, nagu Suara Karya, Pelita ja Karya Dharma, hakkas avaldama kriitikat "See inimkonna maa" ja selle autori kohta.
Indoneesia Kirjastajate Liit (IKAPI) oli sel aastal kavandanud raamatute näitust. Nad tühistasid Hasta Mitra liikmelisuse ühingus. IKAPI oli innukalt palunud kirjastajat liikmeks astuda ja osaleda selle tegevuses. Ajakirjad, mis varem toetasid Pramoedyat, lõpetasid tema kirjutiste avaldamise. Samuti hakkasid nad keelduma Pramoedya toetavate autorite kirjutistest.
Lõpuks avaldas peaprokurör 29. mail 1981 määruse SK-052/JA/5/1981 "Inimkonna Maa" ja selle järje "Kõigi rahvaste laps" (Anak Semua Bangsa) keelustamise kohta. Määruses mainiti Suharto kirja.
Peaprokuratuur võttis kõik eksemplarid raamatutest "See inimkonna maa" ja "Kõigi rahvaste laps" ning üritas võtta kõik raamatute eksemplarid kõikidest raamatupoodidest. Kuid 1981. aasta augustiks võtsid nad ainult 972 eksemplari raamatuid, kuigi neid oli trükitud umbes 20 000 eksemplari.
"This Earth of Mankind" tõlkija inglise keelde Maxwell Lane oli Austraalia saatkonna töötaja Jakartas. Austraalia valitsus kutsus ta 1981. aasta septembris tagasi. Ampat Lima trükikoda suleti peaprokuratuuri ja siseministeeriumi surve tõttu.
Tõlked teistesse keeltesse
- Bumi Manusia, Hasta Mitra, 1980 (Jakarta, Indoneesia)
- Aarde Der Mensen, Manus Amici, 1981 (Amsterdam, hollandi)
- Ren Shi Jian, Beijing Da Xue, 1982 (Peking, Hiina)
- Ren Shi Jian, Dou Shi Chu Ban Selangor, 1983 (Malaisia, hiina keel)
- Bumi Manusia, Wira Karya, 1983, (Kuala Lumpur, Malaisia)
- This Earth of Mankind, Penguin Book, 1983 (Austraalia, inglise keeles)
- Garten der Menschheit, Express Editio, 1984 (Berliin, saksa keeles)
- Im Garten der Menschheit, Albert Klutsch-Verlags-Vertrag, 1984 (saksa keeles)
- Människans Jord, Förlaget Hjulet, 1986 (Stockholm, Rootsi)
- Ningen No Daichi, Shinkuwara Mekong Published, 1986 (jaapani keeles)
- MИP ЧEЛOBEЧECKИЙ, Radooga Moskwa 1986 (vene keeles)
- CBIT ЛЮДCbKЙ, ukraina keeles, 1986 (ukraina keeles)
- Garten der Menschheit, Rowohlt Taschenbuch Verlag, 1987 (saksa keeles)
- Aarde der mensen, Unieboek, 1987 (Amsterdam, hollandi)
- Ang Daigdig ng Tao, Solidaridad Publishing House, 1989 (Manila, Filipino)
- Questa Terra Dell'Uomo, Il Saggiatore, 1990 (Milano, Itaalia)
- Minke, O Neul Publishing, 1990 (korea keeles)
- This Earth of Mankind, Penguin Book, 1990 (New York, inglise keeles)
- This Earth of Mankind, William Morrow & Co., Inc, 1991 (New York, inglise keeles)
- Människans Jord, Norstedts Förlag AB, 1992 (Stockholm, Rootsi)
- Tierra Humana, Txalaparta, 1995 (Navarra, hispaania)
- Erbe Einer Versunkenen Welt, Verlag Volt und Welt, 1996 (saksa keeles)
- Aarde der mensen, Uitgeverij De Geus, 1999 (Breda)
- This Earth of Mankind, Penguin Book, 2000 (Itaalia)
- Le Monde des Hommes, Payot & Rivages, 2001 (Pariis, prantsuse keeles)
- Menneskenes Jord, Pax Forlag A/S, 2001 (Oslo, Norra)
- Tiera Humana, Edisiones Destino, S.A., 2001 (Barcelona, Hispaania)
- See inimkonna maa, Bertrand Editorial, 2002 (portugali keeles)
- See inimkonna maa, Leopard Förlag, 2002 (rootsi keeles)
- Bumi Manusia, Raadio 68H, 2002 (raadiosaade, indoneesia keeles)
- Esta estranha terra, Livros Quetzal, 2003 (portugali keeles)
- Människornas Jord, Leopard Förlag, 2003 (Stockholm, Rootsi)
- ?, Alfa-Narodna Knjiga, 2003 (serbia)
- แผ่นดินของชีวิต, Kobfai Publishing, 2003 (Tai)
- Bumi Manusia, Lentera Dipantara, 2005 (Indoneesia)
- دھرتی کا دکھ, Mas'ud Ash'ar, 2009 (Lahore, Urdu)
- 'Manushya Bhoomi', tõlkinud S.A.Qudsi, (Malayalam-India)- Chintha Pub-2011
Kohandamine
Sellest "Inimkonna maa" on tehtud indoneesia keelne film. Filmi tootmine algas 2006. aastal. Armantono kirjutas stsenaariumi. Filmi näidati indoneesia kinodes 2019. aasta augustis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Buru kvartett?
V: Buru kvartett on Pramoedya Ananta Toeri kirjutatud raamatusari.
K: Millal see inimkonna maa esimest korda ilmus?
V: "This Earth of Mankind" ilmus esmakordselt 1980. aastal Hasta Mitra väljaandel.
K: Kus ja millal kirjutati "This Earth of Mankind"?
V: "This Earth of Mankind" lugu kirjutati vanglas Buru saarel Ida-Indoneesias, seda räägiti esimest korda valjusti 1973. aastal ja kirjutati täielikult üles 1975. aastal.
K: Kes on "This Earth of Mankind" peategelane?
V: "Inimkonna maa" peategelane ja jutustaja on jaavani poiss nimega Minke.
K: Mida kujutab "This Earth of Mankind"?
V: "This Earth of Mankind" kujutab Hollandi koloniaalvalitsuse rassismi Indoneesias.
K: Kas "This Earth of Mankind" oli Indoneesias kunagi keelatud?
V: Jah, "This Earth of Mankind" keelati Indoneesias 1981. aastal Indoneesia peaprokuröri poolt.
K: Kas "This Earth of Mankind" on avaldatud teistes keeltes?
V: Jah, "This Earth of Mankind" on avaldatud kogu maailmas 33 keeles.
Otsige