Troopiline torm Delta (2005): teke, areng ja mõju Kanaaridele ja Marokole
Troopiline torm Delta (2005): tekkimine, areng ja mõju Kanaaridele ja Marokole — detailne ülevaade tormi teekonnast, arengust ja kahjustustest.
Troopiline torm Delta oli hiline troopiline torm, mis mõjutas Kanaari saari ja Marokot tugeva ekstratroopilise tormina. See oli ka kahekümne kuues troopiline või subtroopiline torm 2005. aasta aktiivse atlantilise orkaanihooaja jooksul.
Teke ja areng
Delta tekkis ekstratroopilisest madalrõhkkonnast, mis paiknes Põhja-Atlandil ja mis üle mitme päeva jooksul omandas järjest rohkem troopilisi tunnuseid. Madalrõhkkonna keskmesse tekkisid sügavad konvektsioonikolletikud ning barokliiniline mõju vähenes, mis võimaldas süsteemil lühiajaliselt omandada subtroopilised jooned. Seejärel, 22. novembril, klassifitseeriti süsteem lühiajaliselt troopiliseks tormiks Delta.
Delta liikus aeglaselt ja kõhklevalt lääne- ja edelasuunas, suunaga Kanaari saarte poole. Selle liikumist mõjutasid kõrgrõhkkonna laid ning ümbritseva atmosfääri keeruline struktuur — sellised üleminekud ekstratroopilisest troopiliseks on meteoroloogiliselt keerulised prognoosida. 29. novembril, vahetult enne Kanaari saartest põhja pool möödumist, süvenes süsteemi barokliinilisus uuesti ning see muutus taas ekstratroopiliseks madalrõhkkonnaks.
Mõju Kanaaridele ja Marokole
Kuigi Delta ei olnud väga suur troopiline orkaan, tekitas tema lähedus piirkonnas märkimisväärseid ilmastikunähtusi. Peamised mõjud olid:
- Tugev tuul: saartel ja rannikualadel esinesid tugevad puhanguid andvad tuuled, mis põhjustasid vegetatsiooni kahjustusi ja mõnel juhul elektrikatkestusi.
- Suured merehoogud ja rannikuerosioon: kõrged lained ja tugev surf süvendasid rannajoone erosiooni ning häirisid sadamate ja kalandustegevust.
- Sademeid: kohati intensiivsed vihmasajud ja paduvihmad tekitasid üleujutuse ja äravooluprobleeme, eriti nõgusal maastikul ja madalamal asuvates asulates.
- Liiklus- ja laevandushäired: halvad mere- ja ilmaolud viisid laevade hilinemiste, reiside tühistamiste ja rannikuäärsete teenuste katkestusteni.
Kohalikud ametiasutused reageerisid hoiatuste ja ettevaatusabinõudega: anti merehoiatusi, mõnel puhul peatumismäärusi sadamatele ning korraldati vajalikki pääste- ja hooldustöid. Suured kinnised varahoidlad ja teede puhastustööd aitasid vähendada järelmõjusid, kuid erijuhul võis olla tarvis ka täiendavat taastamistööd.
Meteoroloogiline tähendus ja järelmõjud
Delta on huvipakkuv juhtum just oma hilise hooaja ja ekstratroopilisest süsteemist tekkimise tõttu. 2005. aasta atlantiline hooaeg oli erakordselt aktiivne ja tootis rekordilise arvu nime saanud torme; Delta oli selles kontekstis üks hilisemaid ja ebatavalisemaid süsteeme.
Sellised üleminekud (ekstratroopilisest subtroopiliseks/troopiliseks ja tagasi) on meteoroloogide jaoks huvitavad, sest need näitavad atmosfääri eri protsesside koosmõju — ookeani pinnatemperatuuri, kõrgsurvesüsteemide asetust ja ülemiste õhukihtide dünaamikat. Viimastel aastakümnetel on teadlased arutanud, kuidas kliimamuutused võivad mõjutada orkaanide hooaja kestust ja sagedust, sh võimalust, et soojenev ookean võib suurendada hilisemate või ebatavalisemate tormide tekkimise tõenäosust. Kuid konkreetsete juhtumite põhjuste täpne selgitamine nõuab põhjalikku uurimist ja mudelite analüüsi.
Järeldusena oli Troopiline torm Delta 2005. aasta hooaja üks ebatavalisemaid ja hilisemaid süsteeme, mis tuletas meelde vajadust pikaajaliste ilmaprognooside ja kohalike hoiatussüsteemide järele, eriti rannikualadel. See juhtum aitas parandada arusaama ekstratroopiliste ja troopiliste süsteemide äravahetamisest ning nende mõjust inimtegevusele rannikupiirkondades.
Tormi ajalugu
22. novembril hakkas Atlandi ookeani keskosas asuv mittetroopiline madalrõhkkond omandama mõningaid troopilisi tunnuseid. Sama päeva hilisõhtul muutus madalrõhkkond subtroopiliseks tormiks Delta, mis asus enam kui 1300 km lääne-kagusuunas Assooridest. Algselt arvas riiklik orkaanikeskus, et torm oli juba omandanud piisavalt troopilisi tunnuseid, et seda saaks liigitada tavaliseks troopiliseks tormiks, kuid tormijärgses analüüsis muudeti seda arvamust.
Tormi tsirkulatsioon muutus organiseeritumaks ja Delta muutus 24. novembril troopiliseks tormiks. Hiljem samal päeval tugevnes ta veelgi ja saavutas maksimaalse tugevuse, mis oli 110 km/h, mis jääb veidi alla orkaanitugevuse. Ametliku prognoosi kohaselt pidi Delta sel ajal veelgi tugevnema ja muutuma minimaalseks orkaaniks, kuid seda ei juhtunud. Igatahes säilitas Delta selle tugevuse paar päeva, kuna ta liikus Atlandi ookeani keskosas aeglaselt ja siksakiliselt. Kuna tuulepuhang tormi kohal tugevnes, hakkas Delta 25. novembril nõrgenema ja järgmise päeva lõpuks oli Delta nõrgenenud väga nõrgaks troopiliseks tormiks. Mõned arvutimudelid näitasid, et nõrgenevat troopilist tormi võis neelata läänes arenev madalrõhkkond, millest paar päeva hiljem sai orkaan Epsilon. Seda ei juhtunud ja troopiline torm Delta hakkas liikuma kirdesse.
Kui Delta kiirenes kirdesse Kanaari saarte suunas, tugevnes ta uuesti, saavutades 27. novembril teise tipptaseme, mis jäi veidi alla orkaanitugevuse. Tormijärgses analüüsis ütles riiklik orkaanikeskus, et Delta saavutas tol päeval tõenäoliselt väga lühikeseks ajaks orkaani tugevuse, kuid andmed ei olnud piisavalt veenvad, et tõsta tormi orkaani staatusesse. 28. novembril, kui Delta liikus Kanaari saartele lähemale, kaotas troopiline torm Delta suure osa oma troopilistest omadustest. Ekstratroopiline torm, mille tuuled säilitasid peaaegu orkaani tugevuse, jõudis sel ööl saartest põhja pool umbes 105 miili (165 km) kaugusele. Hiljem, 29. novembri alguses jõudis torm Maroko kohale, nõrgenes kiiresti ja hajus hiljem samal päeval Loode-Alžeeria kohal.
Tormi tee
Troopiline torm Delta
Impact
Kanaari saartel on teatatud suurest kahjust, mis on tingitud Delta mõjudest, kus seda kirjeldati kui "ajaloolist" sündmust, sest orkaanid on seal väga haruldased. Kõige rohkem kannatasid Tenerife ja La Palma saared, kus teatati paljudest välja juuritud puudest ja maalihetest. La Palmal registreeriti tugevaim puhang 152 km/h ja Tenerifel oli maksimaalne puhang 147 km/h. Üks haigla tuli evakueerida ja mitu lennujaama suleti kõikidel saartel. Kokku kaotas üle 225 000 tarbija elektrienergia ja paljud kaotasid telefoniteenuse.
Samuti hävitas Delta tuuled ja lainete liikumine Gran Canaria rannikul kuulsa loodusliku vaatamisväärsuse, El Dedo de Diose (ehk Jumala sõrm), mis oli üle aastatuhande taevasse suunatud geoloogiline objekt ja Kanaari saarte oluline maamärk. Gran Canaria oli see saar, mis kannatas rohkem kahju oma pärandkultuuris, sest lisaks tormile hävitati sajandivahetuse aknad ja ristid, Cueva Pintada kate Galdaris ning peatati vangid ja ilma valgustuseta mitmed saare keskosa külad. Delta nõudis seitse inimelu; neist kuus olid sisserändajad, kes olid Kanaari saarte lähedal uppunud paadis, ja 12 on teadmata kadunud. Seitsmes surmajuhtum oli tingitud tuulest, mis viskas ühe mehe majast välja, kui seda tormi ajal remonditi.
Troopiline torm Delta tekitas saartel hinnanguliselt üle 312 miljoni euro (364 miljonit USA dollarit 2005. aastal) kahju. Delta põhjustas ka saarte tuunisaagi 10-15%-lise vähenemise, kuna see hoidis kalureid veel mitu päeva sadamas. Deltat kirjeldati kui "tavalist atmosfäärihäiret" Marokos ja seal ei teatatud mingit kahju. Tegelikult oli see tervitatav, sest põllumehed vajasid vihma, et lõpetada teraviljakülvi.
Delta tormikahjustused Tenerifel
Nimetamine ja kirjed
Kui 22. novembril tekkis subtroopiline torm Delta, oli see esimene ja varaseim kord, kui Atlandi ookeanil tekkis ühe orkaanihooaja jooksul kakskümmend kuus troopilist või subtroopilist tormi; ühtlasi pikendas see 2005. aasta hooaja tormide arvu rekordit ühe hooaja jooksul.
Seotud leheküljed
- Atlandi ookeani 2005. aasta orkaanihooaeg
Otsige