Vadžrajaana (Vajrayana) – Tiibeti budismi päritolu, omadused ja praktikad

Kuidas Vajrayana tekkis

Vadžrajaana (sanskriti keeles Vajrayāna, sõna-sõnalt „vadžra sõiduk” või „viletsuse-rõhk”) tekkis Indias mahajana traditsioonide ja tantristlike õpetuste pinnalt umbes 6.–8. sajandil, olles arenenud paralleelselt ja koos mahajana budismi ideedega. Vajrayana põhineb tantriliste tekstide, rituaalide ja meditatsioonivormide kasutamisel, mis rõhutavad kiiremaid ja suunatud meetodeid, et saavutada buddhahood ehk äratundmine ühel eluajal.

Vajrayana kujunemisel mängisid olulist rolli tekstid, mida nimetatakse tantrateks ja sādhānadeks, ning õpetajad (gurud), kes andsid sisseõpetusi ehk initiatsioone (sanskritis abhisheka). Paljud neist tantralistlikest ideedest levisid edasi Tiibetisse ja Himaalaja piirkondadesse, kus need sulandusid kohalike praktikate ja monastilise traditsiooniga ning mille tulemuseks oli see, mida me tavaliselt nimetame tiibeti budismiks ehk Tiibeti Vajrayana'ks.

Vajrayana omadused

• Esoteerilisus ja sisseõpetused: Vajrayana rõhutab initsatsiooni vajalikkust. Paljud praktikad on kättesaadavad alles pärast ametlikku sisseõpetust, mis sisaldab õpetaja (lama, guru) juhendamist ja rituaalseid lube.
• Deiteedi visualiseerimine (deity yoga): Praktika keskmes on konkreetse jumaliku kujundi (yidam) visualiseerimine, temaga ühtesulamine ja tema omaduste internaliseerimine.
• Mantrad, mudrad, mandalad: Hääle, käteehituse ja ruumilise sümboolika kasutamine kui meetodid meele muutmiseks ja ärkveloleku süvendamiseks.
• Subtiilne keha ja tummo: Energetilised praktikad, mis pööravad tähelepanu kanalitele (nāḍī), verstidele (cakra) ja elujõule (prāṇa), eriti lõpetamise-etapil (completion stage).
• Kiiruse ideaal: Vajrayana pakub „piiratud aja” meetodeid — eesmärk on saavutada buddhahood kiiremini kui paljudes teistes traditsioonides, ent see nõuab tugevat juhendamist ja eetilist alust (samaya).
• Upaya ehk oskuslikud vahendid: Õpetused kasutavad sageli paradokse, rituaalseid kujundeid ja isegi üleastumise kujutisi kui vahendeid ego lõhkumiseks ja ärkamise toetamiseks.
• Guru keskne roll: Isikliku õpetaja usaldus ja pühendumus on keskne — tihti nähakse gurus buddhadena iseäralikus vormis.

Tiibeti Vajrayana

Tiibetis võttis Vajrayana vastu ja arendas selle edasi unikaalselt: sai alguse laialdasest tõlke- ja õpetajate liikumisest Indiast (8.–12. sajand), mille tuntuimad isikud on Padmasambhava, Atisha, ning hiljem Marpa, Milarepa ja Tsongkhapa jt. Tiibeti budism jaguneb mitmeks koolkonnaks, millest tuntumad on:

• Nyingma: „Vana kool”, rõhutab vanu tantrasid ja Dzogcheni (suur täiuslikkuse õpetus) praktikaid.
• Kagyu: Praktikate keskmes on mahajõu-ketid (oral lineage), meditatiivne joogapraktika ja Mahāmudrā traditsioon.
• Sakya: Tuntud oma scholastilise lähenemise ja tantrilise praktikakogumiga.
• Gelug: Ülikooliline traditsioon, mille asutas Tsongkhapa; kombineerib ranget monastilist distsipliini ja tantrilisi praktikaid.

Tiibeti Vajrayana hõlmab nii monastilisi süsteeme kui ka laiali levinud laike (kodupraktikud). Harjutuste hulka kuuluvad pujad ja rituaalid, guru-yoga, ngöndro (valmistavad eelpraktikad), deiteedi visualiseerimine, tummo (sisemine soojendamine), phowa (surmaülesanne), chöd jt. Tiibelike traditsioonide üks tuntud tunnus on tulkude süsteem — taaskehastunud õpetajate järjepidevus.

Praktika tasemed

Tiibeti Vajrayana praktikat võib lihtsustatult jagada mitmeks tasandiks, mida sageli kirjeldatakse järjekorras, mis aitab praktikajal järjekindlalt edaspidi liikuda:

• Ngöndro (eelpraktikad): Põhiharjutused, mis puhastavad meelt ja koguvad teenete ning tarkuse alustalasid — tavaliselt sisaldavad prostratsioone, mantrad, mandala-offeringut ja vabastuse meditatsioone.
• Sisseõpetus/empowerment (abhisheka): Rituaalne edastamine, mis võimaldab asuda konkreetse tantri praktikasse. Tavaliselt on neli peamist sisseõpetuse astet ja need annavad ligipääsu eri meditatsioonivormidele.
• Generation stage (kujundusetapp): Deiteedi visualiseerimine, tema palverituaalsete vormide kujutlemine ning identifitseerumine deitega — moodustab aluse keha ja meelega töötamiseks.
• Completion stage (lõpetamise etapp): Töötatakse otse subtiilse keha, prāṇa ja kanaalidega; siin arenevad sellised praktikad nagu tummo, karmamudrā ja lõplikud ärkamise tehnikad. Completion-stage'i eesmärk pole „lüüsida” visualisatsiooni, vaid realiseerida loomulikku surematut tarkust.
• Vaimne pühendumus ja samaya: Samaya ehk pühendumise ja moraali reeglid on äärmiselt olulised; nende rikkumine võib praktikate mõju nõrgendada või põhjustada takistusi.

Muud veebisaidid

Järgnevate allikate ja veebilehtede leidmine võib aidata teemat uurida edasi. Soovitatav on otsida usaldusväärseid allikaid: ülikoolide kursused, tunnustatud budistlikud keskused ja teaduslikud artikkeldatabaasid. Kui huvi on praktika vastu, on mõistlik otsida kohalikke või rahvusvahelisi keskusi, kus õpetaja annab sisseõpetusi ja juhendamist.

Tähtis märkus: Vajrayana-praktikad on jõulised vaimsed meetodid, mis nõuavad eetilist alust, usaldusväärset õpetajat ja järjekindlat põhiharjutust. Need ei sobi mänguliseks või pinnapealseks katsetuseks. Kui kaalute sügavamaid tantristlikke praktikaid, otsige kvalifitseeritud õpetajat ja õppige esmalt ngöndrot ning budistliku moraali aluseid.

Tekst annab üldise ülevaate ja ei asenda õpetaja otsest juhendamist ega teaduslikke allikaid. Süvenemiseks soovitatav lugeda nii ajaloolisi uuringuid kui ka praktilisi juhendeid autoriteetsest traditsioonilisest kirjandusest ja konsulteerida praktikuid juhendavate tippõpetajatega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Vajrayana?

K: Kuhu levis Vajrayana pärast seda, kui seda Indias praktiseeriti?

K: Millal levis Tiibeti Vajrayana budism paljudesse lääneriikidesse ja saavutas populaarsuse?

K: Millised on kolm peamist budismi koolkonda?

K: Milline on Mahayana budismi ja Vajrayana budismi suhe?

K: Kas Vajrayana budismil on oma tekstid? Kui jah, siis millistes keeltes need on kirjutatud?

K: Mis on Vajrayana budismi teine nimetus läänes?

Otsing