Videokaamera
Videokaamera on kaamera, mida kasutatakse elektrooniliste liikuvate piltide tegemiseks. See jäädvustab liikuvaid pilte ja sünkroonhelisid. Varasemad videokaamerad olid kõik analoogkaamerad ja enamik tänapäeva videokaameratest on digitaalsed. Analoogvideokaamerad toodavad signaale, mida saab kuvada analoogtelevisiooniga. Signaale saab näidata hetkel või salvestada analoogformaadis magnetlindile. Digitaalsed videokaamerad toodavad digitaalset pilti.
Videokaamerad leiutati 20. sajandi alguses televisiooni tarbeks ja sajandi lõpuks said inimesed osta digitaalseid videokaameraid, mis suudavad peaaegu kohe pilti kuvada. 20. sajandi keskel loodi videosalvestid, mis võisid salvestada pilti magnetlindile.
Alguses olid videokaamerad suured ja kallid. Neid kasutasid ainult professionaalid. Kui elektroonikatööstus arenes ja transistoride ja mikroprotsessoritega pooljuhtvooluahelad asendasid vaakumtorud, muutusid videokaamerad väiksemaks ja odavamaks. Nüüd on paljud mobiiltelefonid ja muud tarbeelektroonikaseadmed varustatud videokaameratega. Lisaks sellele on nüüd laialdaselt saadaval tarkvara, mille abil saab videokaamerate väljundeid redigeerida või tihendada.
Sony kõrglahutusega videokaamera
Taskuvideokaamera kasutamine
Kasutab
Kaasaegsetel videokaameratel on palju konstruktsioone ja kasutusviise, mis ei ole kõik sarnased varaste telekaameratega.
- Professionaalsed videokaamerad, mida kasutatakse näiteks televisiooniproduktsioonis ja mõnikord ka digitaalkino filmimisel; need võivad olla stuudiopõhised või elektroonilise välitootmise (EFP) puhul mobiilsed. Sellised kaamerad pakuvad tavaliselt kaameraoperaatorile äärmiselt peene käsitsijuhtimise võimalust, mis sageli välistab automaatse juhtimise.
- Videokaamerad, mis ühendavad kaamera ja videomagnetofoni või muu salvestusseadme ühes seadmes; need on mobiilsed ja neid kasutatakse laialdaselt televisiooniproduktsioonides, koduvideote tegemiseks, elektrooniliste uudiste kogumiseks (ENG) (sealhulgas kodanikuajakirjandus) ja muudes sarnastes rakendustes. Mõned digitaalsed seadmed on järgmised
- Taskuvideokaamerad.
- Suletud televisioonis (CCTV) kasutatakse tavaliselt turvalisuse, järelevalve ja/või jälgimise eesmärgil pan-, kald- ja suumkaameraid (PTZ). Sellised kaamerad on kavandatud nii, et need oleksid väikesed, kergesti peidetavad ja saaksid töötada järelevalveta; tööstus- või teaduskeskkondades kasutatavad kaamerad on sageli mõeldud kasutamiseks keskkondades, mis on tavaliselt inimestele kättesaamatud või ebamugavad, ja seetõttu on need karastatud selliste vaenulike keskkondade jaoks (nt kiirgus, suur kuumus või kokkupuude mürgiste kemikaalidega).
- Veebikaamerad on videokaamerad, mis edastavad otseülekannet arvutisse. Suuremaid videokaameraid (eriti videokaameraid ja videovalvekaameraid) saab kasutada sarnaselt, kuigi need võivad vajada analoog-digitaalmuundurit, et salvestada väljund arvutisse või digitaalsesse videoregistraatorisse või saata see laiemasse võrku.
- Enamik 21. sajandi videokaameraid on digikaamerad, mis teisendavad signaali otse digitaalseks väljundiks; sellised kaamerad on sageli väikesed, isegi väiksemad kui CCTV turvakaamerad, ja neid kasutatakse sageli veebikaameratena või optimeeritakse fotokaamera kasutamiseks. Enamik neist on integreeritud otse arvuti- või sideseadmetesse, eelkõige mobiiltelefonidesse, kuigi analoogvideoseadmed on endiselt kasutusel.
- Spetsiaalsed süsteemid, nagu need, mida kasutatakse teadusuuringutes, nt vaatluskeskuses, satelliidis või kosmosesondis, või tehisintellekti ja robootika uuringutes. Sellised kaamerad on sageli häälestatud mitte-nähtavale kiirgusele infrapunafotograafia (öönägemiseks ja soojuse tuvastamiseks) või röntgenkiirguse (meditsiiniliseks kasutamiseks) jaoks.
Videokaamerate eriotstarbelised kasutusalad on näiteks süsteemid, mis jäädvustavad finišijoone juures pilte, et määrata võistluste ja spordiürituste aeg. Mõnel teemaksuga maanteel kasutatakse videokaameraid, et teha pilte iga auto numbrimärgist, mis ei maksa teemaksu. Seejärel tuvastavad arvutid sõidukijuhid ja saadavad kirjad, et nõuda sisse tasumata jäänud teemaksud.
Küsimused ja vastused
K: Milleks kasutatakse videokaamerat?
V: Videokaamerat kasutatakse elektrooniliste liikuvate piltide tegemiseks, jäädvustades liikuvaid pilte ja sünkroonhelisid.
K: Milliseid videokaameraid on olemas?
V: Varasemad videokaamerad olid kõik analoogkaamerad ja enamik tänapäeva videokaameratest on digitaalsed.
K: Mis vahe on analoog- ja digitaalsete videokaamerate vahel?
V: Analoogvideokaamerad toodavad signaale, mida saab kuvada analoogtelevisiooniga, samas kui digitaalsed videokaamerad toodavad digitaalset pilti.
K: Millal leiutati videokaamerad?
V: Videokaamerad leiutati 20. sajandi alguses televisioonis kasutamiseks.
K: Millised olid esimesed videosalvestid ja millal need loodi?
V: Videosalvestid, mis võisid salvestada pilti magnetlindile, loodi 20. sajandi keskel, kui videokaamerad olid veel suured ja kallid ning neid kasutasid ainult professionaalid.
K: Kuidas edendas elektroonikatööstus väiksemate ja taskukohasemate videokaamerate arengut?
V: Elektroonikatööstuse arenedes asendasid transistoride ja mikroprotsessoritega pooljuhtvooluahelad vaakumtorud, mis muutis videokaamerad väiksemaks ja odavamaks.
K: Millised tarbeelektroonikaseadmed sisaldavad praegu videokaameraid?
V: Tänapäeval sisaldavad paljud mobiiltelefonid ja muud tarbeelektroonikaseadmed videokaameraid.
