Vesi (molekul)
Vesi (2HO, HOH) katab 70-75% Maa pinnast vedelas ja tahkes (jää) olekus ning esineb atmosfääris auruna. See on kõige sagedamini esinev molekul Maa pinnal.
Toatemperatuuril on see peaaegu värvitu, maitsetu ja lõhnatu vedelik. Paljud ained lahustuvad vees ja seda peetakse tavaliselt universaalseks lahustiks; seetõttu on vesi looduses ja kasutuses harva puhas ja võib omada mõningaid omadusi, mis erinevad laboratoorsetest omadustest. Kuid on palju ühendeid, mis on vees sisuliselt, kui mitte täielikult, lahustumatud. Vesi on ainus tavaline, puhas aine, mida leidub looduses kõigis kolmes olekus - teiste ainete kohta vt Keemilised omadused.
Puhas vesi on maitsetu. See on muud vees olevad kemikaalid, mis võivad anda veele maitse.
Vee anomaalsed omadused
Üldiselt suureneb vedeliku maht kuumutamisel, kuid vee maht väheneb kuumutamisel temperatuurivahemikus 0 °C kuni 4 °C. Selle ruumala suureneb ainult siis, kui seda kuumutatakse üle 4 °C. Selline käitumine on üks mitmetest vee anomaalsetest omadustest.
See mahu vähenemise omadus võimaldab kaladel ja muudel veeloomadel veekogus ellu jääda, kui jää on pinnal jäätunud. Kui veekogu temperatuur jõuab külmas kliimas 4 °C-ni, kaotavad külma õhuga kokkupuutuvad pealispinna lähedal asuvad veekihid jätkuvalt soojusenergiat ja nende temperatuur langeb alla 4 °C. Alla 4 °C jahtumisel need kihid pigem tõusevad kui vajuvad, sest vee tihedus on maksimaalne 4 °C juures. Seega jääb 4°C temperatuuriga veekiht põhja, samas kui ülalpool tekivad 3°C, 2°C, 1°C ja 0°C veekihid. Kuna jää on halb soojusjuht, ei võimalda see soojusenergia ülekandmist jääkihtide all olevast vedelast veest, mis takistab vedelat vett jäätumast. Seetõttu jäävad sellistes kohtades ellu vee-elukad.
Küsimused ja vastused
K: Kui suur osa Maa pinnast on kaetud veega?
V: Vesi katab 70-75% Maa pinnast.
K: Millistes olekutes võib vesi Maal esineda?
V: Vett võib leida nii vedelas ja tahkes (jää) olekus kui ka atmosfääris auru kujul.
K: Mis on kõige sagedamini esinev molekul Maa pinnal?
V: Vesi on kõige sagedamini esinev molekul Maa pinnal.
K: Millised on vee mõned omadused, kui see on toatemperatuuril?
V: Toatemperatuuril on vesi peaaegu värvitu, maitsetu ja lõhnatu vedelik.
K: Miks peetakse vett tavaliselt universaalseks lahustiks?
V: Paljud ained lahustuvad vees, mistõttu peetakse seda tavaliselt universaalseks lahustiks.
K: Kas vesi on looduses ja kasutuses alati puhas?
V: Vesi on looduses ja kasutuses harva puhas ja tal võivad olla mõned omadused, mis erinevad laboratoorsetest omadustest.
K: Milliseid muid aineid võib looduslikult leida kõigis kolmes olekus?
V: Vesi on ainus ühine, puhas aine, mida leidub looduslikult kõigis kolmes olekus.
