Lahusti
Lahusti on aine, mis muutub lahuseks tahke, vedela või gaasilise lahustunud aine lahustumisel. Lahusti on tavaliselt vedelik, kuid võib olla ka tahke aine või gaas. Kõige tavalisem lahusti igapäevaelus on vesi.
Enamik teisi tavaliselt kasutatavaid lahusteid on orgaanilised (süsinikku sisaldavad) kemikaalid. Neid nimetatakse orgaanilisteks lahustiteks. Lahustitel on tavaliselt madal keemistemperatuur ja nad aurustuvad kergesti või neid saab eemaldada destilleerimise teel, jättes lahustunud aine alles. Seega ei tohi lahustid reageerida keemiliselt lahustunud ühenditega - nad peavad olema inertsed. Lahusteid võib kasutada ka lahustuvate ühendite eraldamiseks segust, kõige tavalisem näide on kohvi või tee keetmine kuuma veega. Lahustid on tavaliselt selged ja värvitud vedelikud ning paljudel neist on iseloomulik lõhn. Lahuse kontsentratsioon on aine kogus, mis on lahustunud teatud mahus lahustis. Lahustuvus on ühendi maksimaalne kogus, mis lahustub teatavas mahus lahustis kindlaksmääratud temperatuuril.
Orgaanilisi lahusteid kasutatakse tavaliselt keemilises puhastuses (nt tetrakloroetüleen), värvide lahjendajatena (nt tolueen, tärpentin), küünelaki eemaldajate ja liimi lahustitena (atsetoon, metüülatsetaat, etüülatsetaat), plekieemaldajatena (nt heksaan, bensiinieeter), detergentides (tsitruseliste terpeenid), parfüümides (etanool) ja keemilistes sünteesides. Anorgaanilisi lahusteid kasutatakse teaduslikus keemias ja mõnedes tehnoloogilistes protsessides.
Tervis ja ohutus
Mõned lahustid, sealhulgas kloroform ja benseen (bensiini koostisosa), on kantserogeensed. Paljud teised võivad kahjustada siseorganeid, nagu maks, neerud või aju. Paljud neist võivad ka kergesti süttida. Ohutu töötamise viisid on järgmised:
- Lahustiaurude tekkimise vältimine, töötades suitsulõõris, kohalikus väljatõmbeventilatsioonis (LEV) või hästi ventileeritud ruumis.
- Hoidke hoiukonteinerid tihedalt suletuna
- Mitte kunagi ei tohi kasutada lahustite läheduses lahustite lahtist tuld, selle asemel tuleb kasutada elektrikütet.
- Plahvatuste ja tulekahjude vältimiseks ärge kunagi loputage tuleohtlikke lahusteid kanalisatsioonitorust alla.
- Lahustiaurude sissehingamise vältimine
- Vältida lahusti kokkupuudet nahaga - paljud lahustid imenduvad kergesti naha kaudu. Samuti kipuvad nad nahka kuivatama ning võivad põhjustada haavu ja haavu.
Levinud lahustite omaduste tabel
Lahustid on rühmitatud mittepolaarseteks, polaarseteks aprotilisteks ja polaarseteks protilisteks lahustiteks ning järjestatud suureneva polaarsuse järgi. Polaarsus on antud dielektrilise konstandina. Veest raskemate mittepolaarsete lahustite tihedus on rasvases kirjas.
| Lahusti | Keemiline valem | Keemistemperatuur | Dielektriline konstant | |
| Mittepolaarsed lahustid | ||||
| CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 | 69 °C | 2.0 | 0,655 g/ml | |
| C6H6 | 80 °C | 2.3 | 0,879 g/ml | |
| Tolueen | C6H5-CH3 | 111 °C | 2.4 | 0,867 g/ml |
| Dietüüleeter | CH3CH2-O-CH2-CH3 | 35 °C | 4.3 | 0,713 g/ml |
| CHCl3 | 61 °C | 4.8 | 1,498 g/ml | |
| Etüülatsetaat | CH3-C(=O)-O-CH2-CH3 | 77 °C | 6.0 | 0,894 g/ml |
| Diklorometaan | CH2Cl2 | 40 °C | 9.1 | 1,326 g/ml |
| Polaarsed aprotilised lahustid | ||||
| 1,4-dioksaan | /-CH2-CH2-O-CH2-CH2-O-\ | 101 °C | 2.3 | 1,033 g/ml |
| Tetrahüdrofuraan (THF) | /-CH2-CH2-O-CH2-CH2-\ | 66 °C | 7.5 | 0,886 g/ml |
| Atsetoon | CH3-C(=O)-CH3 | 56 °C | 21 | 0,786 g/ml |
| Atsetonitriil (MeCN) | CH3-C≡N | 82 °C | 37 | 0,786 g/ml |
| Dimetüülformamiid (DMF) | H-C(=O)N(CH3)2 | 153 °C | 38 | 0,944 g/ml |
| Dimetüülsulfoksiid (DMSO) | CH3-S(=O)-CH3 | 189 °C | 47 | 1,092 g/ml |
| Polaarsed protilised lahustid | ||||
| äädikhape | CH3-C(=O)OH | 118 °C | 6.2 | 1,049 g/ml |
| n-butanool | CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-OH | 118 °C | 18 | 0,810 g/ml |
| Isopropanool | CH3-CH(-OH)-CH3 | 82 °C | 18 | 0,785 g/ml |
| n-propanool | CH3-CH2-CH2-CH2-OH | 97 °C | 20 | 0,803 g/ml |
| CH3-CH2-OH | 79 °C | 24 | 0,789 g/ml | |
| Metanool | CH3-OH | 65 °C | 33 | 0,791 g/ml |
| H-C(=O)OH | 100 °C | 58 | 1,21 g/ml | |
| H-O-H | 100 °C | 80 | 1.000 g/ml | |
Küsimused ja vastused
K: Mis on solvent?
A: Lahusti on aine, mis muutub lahuseks tahke, vedela või gaasilise lahustunud aine lahustumisel.
K: Millised on kõige levinumad lahustid igapäevaelus?
V: Kõige tavalisem lahusti igapäevaelus on vesi. Enamik teisi tavaliselt kasutatavaid lahusteid on orgaanilised (süsinikku sisaldavad) kemikaalid.
K: Kuidas saab lahusteid lahustitest eemaldada?
V: Lahustitel on tavaliselt madal keemistemperatuur ja nad aurustuvad kergesti või neid saab eemaldada destilleerimise teel, jättes lahustunud aine alles.
K: Millised on mõned orgaaniliste lahustite tavalised kasutusalad?
V: Orgaanilisi lahusteid kasutatakse tavaliselt keemilises puhastuses (nt tetrakloroetüleen), värvide lahjendajatena (nt tolueen, tärpentin), küünelaki eemaldajana ja liimilahustina (atsetoon, metüülatsetaat, etüülatsetaat), plekieemaldajatena (nt heksaan, petrooleeter), pesuvahendites (tsitruseliste terpeenid), parfüümides (etanool) ja keemilistes sünteesides.
K: Mis on lahuse kontsentratsioon?
V: Lahuse kontsentratsioon on teatavas lahustimahus lahustunud ühendi kogus.
K: Mida tähendab, kui ütleme, et millelgi on suur lahustuvus?
V: Lahustuvus on maksimaalne ühendikogus, mis lahustub teatud lahusti mahus teatud temperatuuril; seega tähendab, et miski, millel on kõrge lahustuvus, suudab sama temperatuuri ja lahusti mahu juures lahustada rohkem ühendit kui miski, millel on madal lahustuvus .
