2019. aasta FIFA naiste maailmameistrivõistlused olid kaheksandad FIFA naiste maailmameistrivõistlused. Turniiri korraldas Prantsusmaa ning see kestis 7. juunist kuni 7. juulini 2019. Prantsusmaa sai korraldusõiguse märtsis 2015; see oli esimene kord, kui riik turniiri võõrustas, ja kolmas kord, kui finaalturniir toimus Euroopas. Võistlused toimusid üheksas linnas üle Prantsusmaa. Formaadilt osales 24 meeskonda, sealhulgas võõrustajariik. Kaitsja (eelmise turniiri võitja) oli Ameerika Ühendriigid. Tšiili tegi sellel turniiril oma debüüdi ning Itaalia naases maailmameistrivõistlustele esmakordselt pärast 1999. aastat.

Formaadi ja osalejad

Turniiril osales 24 koondist, jagatuna kuueks alagrupiks (A–F), igas alagrupis neli meeskonda. Alagrupifaasis mängiti ringmängus; edasi pääsesid iga alagrupi kaks paremat pluss neli parimat kolmanda koha saanud meeskonda, mis täitsid 16 parema sekka pääsevate kohtade arvu. Seejärel jätkus turniir ühekohtadega knock-out-faasis: 16 paremat, veerandfinaalid, poolfinaalid, pronksimäng ja finaal. Kokku peeti 52 mängu üle terve turniiri.

Toimumiskohad

Mängud toimusid üheksas linnas ja mitmes erinevas staadionis üle Prantsusmaa. Peamised linnad ja staadionid olid:

  • Lyon (Stade de Lyon)
  • Paris (Parc des Princes ja Stade de France kasutas mitmeid etappe/üritusi)
  • Nice (Allianz Riviera)
  • Reims (Stade Auguste-Delaune)
  • Grenoble (Stade des Alpes)
  • Montpellier (Stade de la Mosson)
  • Rennes (Roazhon Park)
  • Le Havre (Stade Océane)
  • Valenciennes (Stade du Hainaut)

Mängud, tulemused ja tähtsündmused

Turniir tõi kaasa tugevaid matše, üllatusvõite ning suurt publiku huvi – finaalturniiri jooksul kogunes staadionitele üle miljoni pealtvaataja. Grupifaasis jätkus tihe konkurents ja mitmed tugevad koondised pääsesid edasi; samuti esinesid hästi väiksemad ja vähemtuntud tiimid, mistõttu turniir pakkus mitmeid meeldejäävaid hetki.

Finaal

Finaalis kohtusid Ameerika Ühendriigid ja Holland. Turniiri kaitsjana suutis Ameerika Ühendriigid oma tiimi edukalt kaitsta ning võitis finaali Hollandi vastu tulemusega 2:0. Finaali väravad lõid Megan Rapinoe penaltist ja Rose Lavelle, mis kindlustas USA jaoks järjestikuse maailmameistritiitli (nad olid võitnud ka 2015. aastal).

Olulised faktid ja pärand

  • Tšiiili debüütsaal turniiril märkis selle riigi jaoks olulist sammu naiste jalgpalli arengus.
  • Itaalia naasis maailmameistrivõistlustele pärast pikka pausi (esimene osalemine alates 1999. aastast).
  • Turniir tõi laiemale publikule tähelepanu naiste jalgpallile ja stimuleeris arutelusid seoses infrastruktuuri, meedia kajastuse ja võrdsuse teemadega spordis.

See võistlus oli oluline verstapost naiste jalgpallis: kõrge publikuhuvi, mitmed sportlikud saavutused ja rahvusvaheline tähelepanu aitasid edendada alavaldkonda nii Prantsusmaal kui ka maailmas.