Boriss Spasski (sündinud 30. jaanuaril 1937 Leningradis) on nõukogude-prantsuse malevkonna suurmeister. Ta oli kümnes male maailmameister, pidades seda tiitlit 1969. aasta lõpust kuni 1972. aastani.p381

Varajane tõus ja olulisemad tulemused

Spasski tõusis ülemaailmsele tippu 1950.–1960. aastatel, olles üks nõukogude male tugevamaid esindajaid. Ta võitis kaks korda NSV Liidu meistrivõistlused males (1961, 1973) ja kaotas veel kaks korda play-off'is (1956, 1963). Ta oli seitsmel korral (1956, 1965, 1968, 1974, 1977, 1980 ja 1985) male maailmameistrivõistluste kandidaat ning võitis kandidaatide turniiri 1965. ja 1968. aastal, mis andis talle õiguse siirduda maailmameistrivõistluste matšidele.

Maailmameistrivõistlused

Spasski osales maailmameistrivõistluste matšides kolmel korral. Tema esinemised võtmatšides olid järgmised: Tigran Petrosjaniga 1966. aastal kaotas ta, Petrosjaniga 1969. aastal võitis tiitli ja pidas 1972. aastal matši Bobby Fischeriga, kus ta kaotas. Matš Fischeriga Reykjavikis oli rahvusvahelise tähelepanu all — seda peetakse malemaailma üheks kuulsamaks ja poliitiliselt tähenduslikumaks kohtumiseks, sest see toimus külma sõja taustal ning tõi male suure publiku huviorbiiti. Tema kaotust Fischerile analüüsiti range pilguga nii maliringkondades kui ka Nõukogude malekomitee poolt ning Spasskit kritiseeriti ettearvustamise ja ettevalmistuse puudumise eest.

Mängustiil ja saavutused

Spasski oli tuntud kui mitmekülgne ja kohanemisvõimeline mängija: tema stiil kombineeris tugevat positsioonilist tunnetust ja praktilist taktikalist võimekust. Ta oli osav nii avangutes kui ka kokkulepitud kesk- ja lõppmängu tehnilistes nüanssides, mis võimaldas tal edu saavutada väga erinevates partiitüüpides. Tema paljud võidud kõrgetasemelistel turniiridel kinnistavad tema kohta maailma tippspetsialistide hulgas.

Hilisem elu ja pärand

Spasski veetis elu teise poolaeg kuni viimase ajani peamiselt Prantsusmaal ning tal on nii vene kui ka prantsuse kodakondsus. Ta osales regulaarselt näitusepartiides, meistriklassides ja turniiridel ka pärast aktiivse tippmängija karjääri tippu, olles jättes olulise jälje rahvusvahelisse maleellu. Tema vastasseisud tippmängijatega ning eelkõige 1969.–1972. aasta sündmused on olulised nii maleajaloo kui ka populaarse malikultuuri käsitluses.

Spasski pärand maletajana on mitmekesine: tema partiid kasutatakse õppematerjalina, tema matšid on sageli viidatud ajaloolisteks näideteks strateegilisest mängust ja emotsionaalsest pingest kõrgetel tasemel. Ta jääb ühte aegu nii Nõukogude male kuldajastu kui ka ülemaailmse malepopulariseerumise olulisemate kujudena.