César Chávez — USA farmitööliste liider ja vägivallatu kodanikuõiguste aktivist
César Chávez — USA farmitööliste liider ja vägivallatu aktivist, kes asutas United Farm Workersi ning võitles mehhiklaste tööõiguste ja võrdse kohtlemise eest.
Cesar Chávez (sündinud César Estrada Chávez, 31. märts 1927 – 23. aprill 1993) oli Ameerika Ühendriikide põllumajandustööliste juht, ametiühinguorganisaator ja kodanikuõiguste aktivist. Chávez rajas koos Dolores Huerta'ga Rahvusliku Farmitööliste Assotsiatsiooni (NFWA) ning töötas selle kaudu puuvilja- ja köögiviljatööliste tingimuste parandamise nimel. Tema eesmärk oli tagada USAs töötavatele mehhiklastele ja teistele põllumajandustöölistele võrdsemad õigused, töötingimused ja palk. NFWA liitus hiljem teiste organisatsioonidega ja kujunes United Farm Workers (UFW) liikumiseks.
Varajane elu ja kujunemine
Chávezi perekond oli põlvkondade kaupa seotud põllumeestega ja ta ise töötas noorelt põllul. Need kogemused tekitasid temas tugeva arusaama töötingimuste rasketusest, ebakindlusest ja rõhumisest, mida põllumajandustöölised sageli kogesid. Enne ametiühinguorganiseerimisega tegelemist töötas ta ka kogukonnaorganisatsioonis, mis keskendus hispano-ameriklaste õiguste ja teenuste parandamisele.
Aktiivsus, streigid ja boikott
1960. aastatel osales Chávez juhtivalt Delano viinamarjakasvatajate streigis ja korraldas laiaulatuslikke kampaaniaid, sealhulgas mainekat boikotti viinamarjakasvatusettevõtete vastu. Need meetodid aitasid avalikkuse tähelepanu koondada ja survet avaldada kasvatajatele, kuni mõned ettevõtted olid nõus sõlmima töötajatega lepinguid, mis parandasid palga- ja töötingimusi. Streigid, boikotid ja rahvusvaheline toetuskampaania olid keskseks vahendiks tööliste õiguste saavutamisel.
Vägivallatu taktikad ja meelsus
Chávez rõhutas alati vägivallatust kui tegevuse põhimõtet. Ta kasutas erinevaid rahumeelseid taktikaid: organiseeris rahumeelseid marše, korraldas näljastreike, kasutas boikotte ning püüdis liigutada avalikku arvamust ja poliitilist survet. Tema rõhuasetus vägivallatusele andis liikumisele moraalse tuge ja aitas meelitada kaasa avalikku toetust nii Latino-kogukondadest kui laiemalt kogu ühiskonnas. Chávezit peetakse üheks olulisemaks juhtfiguuriks 20. sajandi lõpul toimunud liikumises, mis püüdis parandada maapiirkondade ja chicanodele kuuluvate inimeste õigusi.
Tulemused, kriitika ja pärand
Chávezi juhtimisel saavutatud lepingud, boikottide edu ja avalik huvitekkimine parandasid paljude põllumajandustööliste töötingimusi, palku ja organisatsioonilist positsiooni. Tema töö aitas ka ärgitada poliitilist ja ühiskondlikku arutelu rände-, sotsiaal- ja tööõiguste üle Ameerika Ühendriikides.
Samas on tema pärand kompleksne: mõni kriitik on kirjeldanud tema juhtimisstiili kui mõnikord autoritaarset ning liikumise sees ja väljas toimusid ka pinged, näiteks erinevate töölistes rühmituste vahel. Hoolimata sellest on Chávez saanud laialdast tunnustust kui sümbol põllumajandustööliste õiguste eest võitlemisel. Tema nimega seostatakse tänini koolide, tänavate ja vabaühenduste nimetusi ning paljudes USA osariikides tähistatakse tema sünnipäeva (31. märts) kui Cesar Chávez Day’ga seotud mälestuspäeva.
Chávez suri 23. aprillil 1993. Tema töö ja ideed elavad edasi nii United Farm Workers organisatsioonis kui ka laiemas liikumises, mis võitleb töö- ja inimõiguste eest põllumajandussektoris ja Latino-kogukondades.
Varajane elu
Chávez sündis Arizona osariigis Yuma lähedal ja käis üle 37 kooli. Ta lõpetas kaheksanda klassi. Suurema osa oma organiseerimistegevusest tegi ta Californias, eriti Bakersfieldi lähedal. Fred Ross õpetas teda ametiühinguid juhtima. Fred Ross oli Saul Alinsky õpilane.
Aktivism
1965. aastal alustasid Chávez ja NFWA Californias viinamarjakasvatajate streiki. Samal ajal palus ta ameeriklastel boikoteerida Californiast pärit viinamarju. 1970. aastal võõrtöölised võitsid oma võitluse parema palga eest.
Ta jätkas tööd ebaõiglaste tööreeglite vastu. Ta lõpetas kolm korda protestiks söömise madala palga ja halbade töötingimuste tõttu. Kui ta suri, juhtis järjekordset viinamarjaboikotti, et peatada pestitsiidide kasutamine.
Legacy
Chávezi austatakse Californias ja teistes osariikides. Aastal 2000 kehtestas California osariigi seadusandja tema auks püha. Püha on 31. märtsil, Chávezi sünnipäeval. See on esimene kord, kui USA riiklikul pühal austatakse mehhikoameeriklast või ametiühingu juhti. Paljudes linnades on tema järgi nimetatud tänavaid või kohti. Nende linnade hulka kuuluvad San Francisco, Los Angeles, Albuquerque, New Mexico, Austin, Texas, Chicago, Illinois, Milwaukee ja Salt Lake City. 1998. aastal kandis ta Ameerika Ühendriikide tööministeeriumi aulasse.
Otsige