Carl Stumpf (1848–1936) — saksa filosoof, psühholoog ja etnomusikoloogia pioneer

Carl Stumpf (1848–1936) — saksa filosoof, psühholoog ja etnomusikoloogia pioneer. Avastage tema mõju fenomenoloogiale, gestaltpsühholoogiale ja muusikateadusele.

Autor: Leandro Alegsa

Carl Stumpf (21. aprill 1848 - 25. detsember 1936) oli saksa filosoof ja psühholoog. Ta on tuntud oma mõju poolest fenomenoloogiale, mis on üks XX sajandi tähtsamaid filosoofilisi suundumusi.

Ta avaldas olulist mõju kaasaegse fenomenoloogia rajajale Edmund Husserlile, samuti Max Wertheimerile, Wolfgang Köhlerile ja Kurt Koffkale, kes olid gestaltpsühholoogia kaasasutajad.

Stumpf oli ka üks muusikateaduse ja etnomusikoloogia pioneere. Ta töötas Göttingeni, Würzburgi, Praha, Müncheni ja Halle ülikoolide filosoofiaosakondades, enne kui sai õppetooli (professuuri) Berliini ülikoolis.



Elulugu lühidalt

Carl Stumpf sündis Brünnis (tänapäeval Brno, Tšehhi) 1848. aastal ja suri 1936. aastal Berliinis. Ta sai hariduse filosoofias ja psühholoogias ning alustas karjääri akadeemiliste õpingute ja õppetööga mitmes Saksamaa ja Kesk-Euroopa ülikoolis, kus ta ühendas filosoofilise analüüsi ja empiirilise uurimistöö. Tema õppetöö Berliini ülikoolis tõi kokku mitmeid hilisemaid mõjukamaid mõtlejaid ja teadlasi.

Teadustöö ja meetod

Stumpf rõhutas tajukogemuse täpset kirjeldamist ning oli meetodiliselt mitmekesine: ta kasutas nii tähelepanulikku fenomenoloogilist vaatluseformi (kirjeldavat introspektsiooni) kui ka eksperimentaalset uurimist. Tema töö andis aluse sellepoolsele lähenemisele, et subjektide vahetud kogemused tuleb kirjeldada ilma liigsete teoreetiliste eeldusteta — see suund mõjutas otseselt Edmund Husserli ja hiljem fenomenoloogia arengut.

Samuti kritiseeris Stumpf lihtsustatud assotsiatsioonilisi seletusi tajule ja rõhutas tajustruktuuride kui tervikute tähtsust — see mõtteviis aitas kujuneda gestaltpsühholoogiale, mille arengusse panustasid tema õpilased ja töökaaslased.

Muusikateadus ja etnomusikoloogia

Stumpf oli muusikapsühholoogia ja etnomusikoloogia varajane organiseerija. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid helitajumine, harmoonia tajumine, timbrid ja helide vaheline seotus. Ta on tuntud oma suuremahulise uurimistöö poolest muusika tajumise kohta; tema töögrupi ja õpilaste kaudu arenesid välja ka esimesed võrdlevad muusikauuringud ning fonograafilised salvestused, mida hakati kasutama rahvamuusika materjali kogumiseks ja analüüsimiseks.

Stumpf julgustas üleriigilisi ja rahvusvahelisi välitöid, kus koguti rahvalaule ning muid muusikalisi väljendeid — need kogud aitasid hilisematel etnomusikoloogidel ja muusikateoreetikutel uurida muusika varieeruvust kultuuride vahel.

Mõju ja pärand

  • Akadeemiline mõju: ta oli õppejõud ja juhendaja mitmetele mõjukatele mõtlejatele, kelle tööst kujunesid nii fenomenoloogia kui ka gestaltpsühholoogia olulised harud.
  • Metoodika: tema rõhuasetus nähtuste täpsel, kirjeldaval uurimisel jäi mõjule kogu 20. sajandi alguse filosoofia- ja psühholoogiakeskkonnas.
  • Muusika ja kultuur: Stumpfi tööd aitasid vormida muusikateaduse ja etnomusikoloogia omaaegset programmi ning jäid kasutatavaks allikaks võrreldavate uurimuste jaoks.

Valitud tööd ja teemad

Stumpfi tuntumad uurimissuunad ja avaldatud tööd käsitlesid toonipsühholoogiat, muusikataju ja fenomenoloogilisi meetodeid. Tema suurim panus muusikapsühholoogiasse oli see, et ta ühendas filosoofilise täpsuse ja empiirilised uuringud, luues silla teadusliku uurimise ja muusikalise analüüsi vahele.

Carl Stumpfi mõju ulatub nii filosoofia kui ka psühholoogia ja muusikateaduse valdkondadesse: tema metoodiline rõhk tajukogemuse süsteemsel kirjeldamisel ning huvi muusika ja kultuuri empiirilise uurimise vastu jätsid püsiva jälje järgnevatele põlvkondadele.

Fenomenoloogia

Stumpf alustas 1875. aastal oma Tonpsychologie (toonipsühholoogia), mis on ehk tema suurim panus psühholoogiasse. Ta eristas nähtusi ja vaimseid funktsioone, väites, et sellised nähtused nagu toonid, värvid ja pildid on kas sensoorsed või imaginaarsed. Selliste nähtuste uurimist nimetas Stumpf fenomenoloogiaks. Ta tegi mitmesuguseid uuringuid erinevate instrumentide helide, meloodia, toonide kokkusulamise ning toonide konsonantsi ja dissonantsi kohta.



Sensatsioonilised nähtused

1903. ja 1904. aastal oli Stumpf seotud kahe avaliku episoodiga, mis käsitlesid sensatsioonilisi nähtusi. Esiteks väitis üks Praha insener, et ta on leiutanud masina, mis suudab helilainete fotod heliks muuta. Pärast demonstratsioonil osalemist kirjutas Stumpf artikli, milles ta seda vaidlustas, ning sellest ei kuulnudki enam kunagi. Veelgi sensatsioonilisem oli aga Clever Hans'i, härra von Ostenile kuulunud näiliselt geniaalse hobuse juhtum. Tema juhendamisel tehtud uuringud lükkasid ümber idee, et loom mõistab keelt. Selgus, et hobune järgis oma omaniku poolt alateadlikult antud peeneid vihjeid.



Peamised tööd

  • 1885. Tonpsychologie
  • 1911. Die Anfänge der Musik
  • 1928. Gefühl und Gefühlsempfindung
  • 1939-1940. Erkenntnislehre. 2 köidet, Leipzig: J. A. Barth.
  • 1997. Carl Stumpf - Schriften zur Psychologie. H. & L. Sprung (toim.) Frankfurt am Main: P. Lang.



Muud allikad

  • 1911. Pfungst O. Clever Hans (härra von Osteni hobune): panus katse-, looma- ja inimpsühholoogiasse. New York: Henry Holt.
  • 1982. Spiegelberg H. Fenomenoloogiline liikumine. 3. trükk, Haag: Nijhoff.
  • 1995. Ash M.G. 1995, Gestaltpsühholoogia saksa kultuuris 1890-1967. Cambridge: Camb. U. Press.
  • 2006. Carl Stumpf - Renaissance de la philosophie. D. Fisette (toim.), Pariis: Vrin.
  • 2009. Carl Stumpf. Gestalti teooria. köide 30, nr 2.



Küsimused ja vastused

K: Kes oli Carl Stumpf?


V: Carl Stumpf oli saksa filosoof ja psühholoog, kes avaldas olulist mõju fenomenoloogiale, kahekümnenda sajandi olulisele filosoofilisele suundumusele.

K: Keda Carl Stumpf mõjutas?


V: Carl Stumpf avaldas olulist mõju Edmund Husserlile, kaasaegse fenomenoloogia rajajale, samuti Max Wertheimerile, Wolfgang Köhlerile ja Kurt Koffkale, kes olid gestaltpsühholoogia kaasasutajad.

K: Mida tegi Carl Stumpf pioneerina?


V: Carl Stumpf oli üks muusikateaduse ja etnomusikoloogia pioneere.

K: Kus oli Carl Stumpfi ametikohad?


V: Carl Stumpf töötas Göttingeni, Würzburgi, Praha, Müncheni ja Halle ülikoolide filosoofiaosakondades.

K: Kas Carl Stumpf sai kunagi ülikoolis õppetooli (professuuri)?


V: Jah, Carl Stumpf sai õppetooli (professuuri) Berliini ülikoolis.

K: Milline on Carl Stumpfi mõju fenomenoloogiale?


V: Carl Stumpfi mõju fenomenoloogiale on märkimisväärne, sest ta aitas kujundada üht kahekümnenda sajandi kõige olulisemat filosoofilist suunda.

K: Kuidas aitas Carl Stumpf kaasa muusikateaduse ja etnomusikoloogia valdkondadele?


V: Carl Stumpf andis oma panuse muusikateaduse ja etnomusikoloogia valdkondadesse, olles üks nende pioneere.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3