Daniel Nathans (30. oktoober 1928 – 16. november 1999) oli Ameerika Ühendriikide tuntud bioloog, kes pälvis 1978. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia. Tema vanemad olid mõlemad vene juudid, kes tulid parema elu nimel USAsse.
Varajane elu ja haridus
Daniel Nathani vanemad Samuel ja Sarah Nathani kohtusid USAs ja abiellusid 1910. aastal Philadelphias. Sarah Nathans (Danieli ema) tuli 18-aastaselt Venemaalt USAsse. Samuel Nathans (Danieli isa) tuli USAsse, kui ta oli teismeline. Daniel sündis 30. oktoobril 1928. aastal ja oli viimane oma pere üheksast lapsest.
Ta õppis 1950. aastal Delaware'i Ülikoolis ja omandas bakalaureusekraadi keemias. Seejärel jätkas ta õpinguid St. Louis'i Washingtoni Ülikoolis ja omandas 1954. aastal magistrikraadi (hiljem doktorikraadi), mis andis alust tema elukestvale teadustööle molekulaarbioloogia valdkonnas.
Teadustöö ja panus
Nathans on tuntud eelkõige oma töö eest restriktsiooniensüümide rakendamisel DNA uurimisel. Restriktsiooniensüümid on valgud, mis lõikavad DNA-d kindlatel järjestustel — see omadus võimaldas Nathansil ja tema kolleegidel töödelda ja kaardistada viiruslikke genoomijuppe. Tema töö demonstreeris, kuidas neid ensüüme saab kasutada DNA fragmente eraldama ja järjestama, mis oli ülioluline samm kaasaegse molekulaarse geneetika ja biotehnoloogia tekkes.
1978. aastal sai ta koos Werner Arberi ja Hamilton Smithiga Nobeli preemia restriktsiooniensüümide leidmise ja nende rakendamise eest molekulaargeneetikas. Nathansi uuringud aitasid näiteks selgitada viiruse SV40 genoomi ülesehitust ja näitasid, kuidas DNA‑jaotusi saab kasutada geenide paiknemise ja funktsioonide uurimiseks. See metodoloogia avas tee geneetilisele kaardistamisele, geenikloonimisele ja DNA järjestamisele.
Autasud ja pärand
Nathansile omistati mitmeid tunnustusi ja auhindu tema panuse eest bioloogiasse — lisaks Nobeli preemiale pälvis ta 1993. aastal ka riikliku teadusmedali. Tema töösiis ja õpilased on oluliselt mõjutanud molekulaarbioloogia, meditsiinilise geneetika ja biotehnoloogia arengut. Tema nimega on seotud mitmed teaduslikud mälestused ja programmid, mis kannavad edasi tema pärandit ning toetavad edasist uurimustööd.
Isiklik elu ja surm
Daniel Nathans töötas kogu elu teaduse ja hariduse vallas ning oli hinnatud juhendaja ja kolleeg. Nathans suri 16. novembril 1999. aastal 71-aastaselt. Tema teaduslikud avastused on jätnud püsiva jälje meditsiiniteadusele ja bioloogiale ning võimaldasid paljude kaasaegsete diagnostika- ja ravimeetodite tekkimist.