Edmund Stoiber — Baieri endine minister-president ja CSU juht (sünd. 1941)
Edmund Rüdiger Stoiber, saksa hääldus: ˈɛtmʊnt ˈʃtɔʏbɐ, (sündinud 28. septembril 1941 Oberaudorfis) on saksa poliitik. Ta oli varem Baieri liidumaa minister-president (1993–2007) ja Kristlik-Sotsiaalse Liidu partei (CSU) juht. 18. jaanuaril 2007 teatas ta, et ei soovi 30. septembriks enam olla ministerpresident ja parteijuht, pärast seda, kui tema enda erakond oli teda nädalaid kritiseerinud. Järglaseks Baieri minister-presidenti sai Günther Beckstein.
Varajane elu ja haridus
Stoiber sündis Baierimaal Oberaudorfis. Ta õppis õigusteadust Müncheni ülikoolis (Ludwig-Maximilians-Universität München) ning omandas õigusteaduse doktorikraadi. Enne poliitikasse siirdumist töötas ta juristi ja avaliku sektori ametnikuna.
Poliitiline karjäär
Stoiber on olnud CSU üks silmapaistvamaid ja mõjukamaid juhte kaasaegsel ajal. Ta juhtis Baierit ligi 14 aastat ning tema valitsusperioodile iseloomustus tugev rõhk majandusarengule, investeeringutele infrastruktuuri, haridusreformidele ja rangemale õiguskorrale. Riigimehena rõhutas ta sageli Baieri eripära ja liidumaa õigusi föderaalriigis.
Riiklikul tasandil sai Stoiberist tuntud figuur, kui ta 2002. aastal esindas CDU/CSU valimisliitu liiduvabariigi kantslerikandidaadina liiduparlamenti suunatud föderaalvalimistel. Valimised olid napid ning Stoiber kaotas korduva kantslerina kandideerinud Gerhard Schröderile.
Põhjused lahkumiseks ja edasine tegevus
2007. aasta alguses kasvav sisemine kriitika ja partei tulemuslikkuse küsimused viisid Stoiberi otsuseni astuda kõrvale nii Baieri liidumaa juhtimisest kui ka CSU juhtimisest. Pärast ametist lahkumist jäi ta avalikku elu osalema nõustaja, esineja ja kommentaatorina ning on osalenud erinevates nõukogudes ning avalikes aruteludes, kus ta jagab kogemusi regionaalse arengu ja Euroopa küsimuste alal.
Poliitilised seisukohad ja pärand
Stoiberi poliitikat iseloomustas konservatiivne, majanduslikult liberaalsele lähenemisele kalduv suunitlus, tugeva rõhuasetusega sotsiaalsele stabiilsusele ja õiguskorrale. Tema ametiaja jooksul tugevnes Baieri majandus ning muutus piirkond konkurentsivõimelisemaks nii Saksamaal kui ka rahvusvaheliselt. Samas tekitas tema stiil ja otsused ka eriarvamusi nii erakonnasiseselt kui väljaspool.
Isiklik
Stoiber on olnud avalikkuse tähelepanu all kui üks Saksa konservatiivse poliitika pikaajalisi tegelasi. Tema avalikud esinemised, mõnikord teravad väljaütlemised ja tugev liidriroll on jätnud märgatava jälje Saksa – eriti Baieri – poliitikamaastikule.
Varajane elu
Edmund Stoiber sündis Oberaudorfis Rosenheimi piirkonnas Baierimaal. Enne kui ta 1974. aastal Baieri parlamendi liikmeks sai, oli ta jurist ja töötas Regensburgi ülikoolis.
Stoiber on abielus Karin Stoiberiga. Neil on kolm last: Konstanze (1971), Veronika (1977), Dominik (1980) ja kolm lapselast: Johannes (1999), Benedikt (2001) ja Theresa Marie (2005).
Haridus ja elukutse
Stoiber õppis Rosenheimi Ignaz-Günther-Gümnaasiumis, kus ta sai 1961. aastal abituriendi. Ta teenis sõjaväes mägijalaväediviisis, kuid pidi lahkuma, sest vigastas põlve. Pärast sõjaväeteenistust õppis Stoiber Münchenis politoloogiat ja hiljem õigusteadust. 1967. aastal sooritas ta riigieksami ja töötas seejärel Regensburgi ülikoolis kriminaalõiguse ja Ida-Euroopa õiguse alal. Ta sai õigusteaduse doktoriks ja sooritas seejärel 1971. aastal teise riigieksami.
Poliitiline karjäär
1978. aastal valiti Stoiber CSU peasekretäriks, kuhu ta jäi kuni 1982/83. aastani. Aastatel 1982-1986 oli ta Baieri riigisekretäri esindaja ja seejärel 1982-1988 riigiminister. Aastatel 1988-1993 oli ta Baieri siseminister ja 1993. aasta mais valis Baieri Landtag (parlament) ta ministriks-poolseks esimeheks. Sellisena oli ta 1995/96 Bundesrati president. 1998. aastal sai temast CSU juht.
Kantsleriks kandideerimine
2002. aastal kõrvaldas Stoiber CDU juhi Angela Merkeli ja sai CDU/CSU ühiseks kantslerikandidaadiks, vastaskandidaadiks Gerhard Schröder (SPD).
Enne 2002. aasta valimisi oli CSU/CDU arvamusküsitlustes esikohal ja Stoiber ütles, et "...need valimised on nagu jalgpallimatš, kus on teine poolaeg ja minu meeskond on 2:0 ees" - see tsitaat on saanud kuulsaks. Kuid valimispäeval olid asjad muutunud. SPD tegi suure tagasituleku ja CDU/CSU sai vähem hääli. Nii SPD kui ka CDU/CSU said 38,5% häältest, kuid SPD oli 6000 häälega ees. Gerhard Schröder valiti parlamendis uuesti kantsleriks. Ta ühines Roheliste erakonnaga. Paljud arvavad, et just Stoiberi reaktsioon Ida-Saksamaa üleujutustele vahetult enne valimisi põhjustas tema partei häälekaotuse. Samuti tegi Schröder selgeks, et ta on Ameerika Ühendriikide juhitud Iraagi sõja vastu. Ta tegi sõjast oma kampaania peateema, mida paljud inimesed pidasid valimiste eelnenud nädalatel muutvaks teguriks.
Väljaspool poliitikat
Stoiber on suur jalgpallifänn ja ta toetab FC Bayern Müncheni. Enne 2002. aasta valimisi ütles FC Bayerni juht Uli Hoeneß, et toetab Stoiberit ja CSU-d. Jalgpallilegend, FC Bayerni president ja Saksa Jalgpalliliidu asepresident Franz Beckenbauer näitas oma toetust Stoiberile, lubades tal pärast 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusi Saksamaa jalgpallikoondise kodulennul Jaapanist kaasa lüüa.
