Keisrinna Suiko: Jaapani 33. keiser (554–628) — elu ja pärand

Keisrinna Suiko (554–628) — Jaapani 33. keiser: tema valitsemine, elu ja pärand; legendide ja ajaloo ristumiskoht ning mõju Yamato dünastiale ja naiste rollile võimul.

Keisrinna Suiko (推古天皇, Suiko-tennō) (554-628) oli Jaapani 33. keiser traditsioonilise järjestuse järgi. Tema valitsemisaeg algas 593. aastal ja lõppes 628. aastal. Ajaloolased peavad keisrinna Suiko elu üksikasju võimalikuks legendiks, kuid tõenäoliseks. Nimi Suiko-tennō loodi tema jaoks postuumselt hilisemate põlvkondade poolt.

Varasemate keisrite tavapäraselt aktsepteeritud nimed ja järjestus kinnitati "traditsiooniliseks" alles keiser Kammu valitsemisajal, kes oli Yamato dünastia 50. monarh.

Jaapani ajaloos oli Suiko esimene kaheksast naisest, kes sai keisrinnaks. Teised seitse olid: (a) Kōgyoku/Saimei, b) Jitō, c) Gemmei, d) Genshō, e) Kōken/Shōtoku, f) Meishō ja g) Go-Sakuramachi.

Taust ja troonile tulek

Suiko sündis umbes aastal 554 ja kuulus Yamato dünastiasse. Allikad tema päritolu kohta ei ole täielikult üheselt tõendatud, kuid ta oli seotud varasemate keisrite sugupuudega ning tõusis troonile pärast eelmise monarhi ja poliitiliste võimuvõitluste perioodi lõppu. Tema valitsuse algus (593) järgnes poliitilisele ümberkorraldusele, milles olulise rolli mängisid Soga sugu ja teised võimukojad. Soga poliitiline toetajaskond aitas Suikol kindlustada positsiooni pärast 592. aasta sündmusi, mille käigus eelmine keiser Sushun tapeti.

Reformid ja valitsemispoliitika

Suiko valitsusaeg kuulub Asuka-ajastusse, mis oli üks Jaapani riiklike institutsioonide ja kultuuriliste mõjutuste tugeva kujunemise perioode. Tema reast ja ajaloolisest kontekstist tõuseb esile kaks olulist tegelast: riigimees ja regent prints Shōtoku ning võimas Soga perekond (eriti Soga no Umako). Kuigi Suiko oli ametlikult valitseja, moodustasid prints Shōtoku ja Soga no Umako keskse juhtimise tuuma ning suunasid paljusid reforme.

• Koolitus ja administratiivsed reformid: 603. aastal rakendati kuulsat kaheteistkümne tasemega mütside ja auastmete süsteemi (tuntud kui "Twelve Level Cap and Rank System"), mis püüdis korraldada ametnike hierarhiat iseloomu ja teenistuse põhjal, mitte üksnes sugulussidemete alusel.
• Õiguslik ja moraalne õpetus: umbes 604. aastal koostatud Seitsmeteistkümne artikliga konstitutsioon (Seventeen-Article Constitution), mille atribuuti sageli seostatakse prints Shōtoku nimega, sisaldas põhimõtteid valitsemise, bürokraatia ja budistliku-konfutsianistliku moraali kohta.
• Tsentraliseerimine: Suiko ja tema nõunikud algatasid samme keskse võimu tugevdamiseks, kohandades mandri-Hiina mudelit, mis hõlmas ametkondlike tavad ja diplomaatiasuundi.

Usk ja kultuur: budism ja mandri mõjud

Suiko valitsusaeg on eriti tuntud budismi toetamise ja levitamise poolest. Budism oli juba eelnevalt Jaapanisse jõudnud, kuid selle ametlik toetamine valitsuse poolt kiirendas templite rajamist, munkade koolitust ja mandri kultuuriliste mõjutuste vastuvõtmist. Hõlmati ka kunsti- ja ehitusprojekte, mis tõid Jaapanisse mandri tehnoloogiat ja esteetikat; kuulus Hōryū-ji tempel seostatakse traditsiooniliselt selle perioodiga (hoone varased osad dateeritakse 7. sajandi algusesse).

Välissuhted

Suiko valitsus tugevendas kontakte mandri-Hiinaga ja Korea riikidega. Olulised saatkonnad Sui dünastiale ja vastuvõtud aitasid sisse viia diplomaatilisi ja kultuurilisi kontakte. 607. aastal saadeti ametlik lähetus Sui Hiinasse — see on üks tuntumaid varajasi missioone, mis sümboliseeris Jaapani püüdu luua formaalseid suhteid mandri-impeeriumiga. Need suhted edendasid ametnike ja õppekohtade vahetust, kirjanduse ning riikliku administratsiooni ideede levikut.

Pärand ja ajalooline tähendus

Keisrinna Suiko pärand on kahekordne: ametlikult on ta üks varaseid naismonarke Jaapanis ning tema valitsemisaeg tähistab olulist sammu riikliku korralduse, budismi leviku ja mandri-ajalooliste mõjutuste vastuvõtmise suunas. Kuigi konkreetseid isiklikke detaile tema elust ja otsustest on keeruline eristada hilisematest legendidest, on konsensus, et just tema trooniloleku ajast pärinevad alged, mis suunavad Jaapani riiklikku moderniseerumist Asuka-perioodil.

Surm ja järglus

Keisrinna Suiko suri 628. aastal. Traditsioonilise järjestuse järgi järgnes troonil Keiser Jomei, kes võttis valitsemise üle 629. aastal (traditsioonilises kronoloogias). Tema postuumsed nimed ja täpne kronoloogia on hilisemate ajalookirjutuste ja traditionaalse keisriloendi tulemuseks, mistõttu paljud varased sündmused jäävad osaliselt oletusteks.

Kokkuvõte: Suiko valitsemisaeg oli Jaapani varauueaja muutuste keskmes: see aitas panna aluse bürokraatiale ja riiklikule struktuurile, tugevdas budismi ja mandri-kontakte ning tähistas ajastu poliitilist ümberkorraldust, mille mõjud joonduvad edaspidise Jaapani ajalooga.

Sündmused Suiko elus

Kui Suiko sai keisrinnaks, lõpetas ta võimuvõitluse trooni pärast tema vendade keisrite surma.

• 593 : keiser Sushun suri oma 2. valitsemisaastal. Järgmine valitseja oli tema poolõde, kes sai tuntuks kui keisrinna Suiko. See troonipärimus kinnitati tseremooniatega.

Prints Shōtoku oli Suko õukonna kõige tähtsam mees.

599. aastal hävitas maavärin Yamato provintsis, mida praegu tuntakse Nara prefektuurina, hooneid.

Selle keisrinna valitsemisaega iseloomustas suhete avamine Sui õukonnaga 600. aastal.

Seksegenaarse kalendri (Jikkan Jūnishi) kasutamine Jaapanis on omistatud keisrinna Suikole 604. aastal.

• 604: Suiko valitsemisaja 12. aastal (Suiko periood) korraldas Jaapan oma varaseima keiserliku kalendri.

Suiko valitses 35 aastat. Ta loobus ametist 628. aastal.

Pärast tema surma

Suiko suri 628. aastal. Selle keisrinna ametlik nimi pärast tema surma (tema postuumne nimi) seadustati alles pärast surma. Tema valitsemisnimi tähendab "antiikajast lähtuvat mõistust".

Suiko haua tegelik asukoht on teada. Seda keisrinna austatakse traditsiooniliselt Osaka šintoistlikus mälestuspaika (misasagi).

Keiserliku majapidamise agentuur nimetab seda kohta Suiko mausoleumiks. Ametlikult kannab see nime Shinaga no Yamada no misasagi.

Shintoistliku pühamu ja mausoleum keisrinna Suiko auks.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Jaapani 33. keiser?

Küsimus: Millal algas ja millal lõppes tema valitsemisaeg?

Küsimus: Mitu naist on olnud Jaapani keisrinna?

K: Kuidas nimetati ülejäänud seitse naiskeisrinna?

K: Millal kinnitati, et varaste keisrite tavapärased nimed ja järjekord olid traditsioonilised?

K: Milline on keisrinna Suiko postuumselt saadud nimi?

Otsing