Giulio Caccini
Giulio Caccini (sündinud Roomas 8. oktoobril 1551; surnud Firenzes 10. detsembril 1618), tuntud ka kui Giulio Romano, oli itaalia helilooja ja laulja. Ta elas renessansiaja lõpus ja barokiaja alguses. See oli ooperi algusaeg ja ta oli üks esimesi ooperi kirjutanud heliloojaid. Tema tütrest Francesca Caccinist sai samuti helilooja.
Esimese (1602. aasta) Le Nuove musiche tiitelleht.
Life
Me ei tea palju tema elust. Ta sündis Roomas. Tema isa oli puusepp. Ta õppis mängima luuti, vioolat ja harfi ning sai peagi tuntuks kui laulja. 1560. aastatel avaldas Firenze suurhertsog Francesco de' Medici tema andekusele muljet ja ta võttis ta Firenzesse õppima.
1579. aastaks laulis Caccini juba Medici õukonnas. Ta oli tenor ja suutis end ise viiulil või arkluutil saata; ta laulis pulmades ja muudel tähtsatel üritustel. Ta tegi tihedat koostööd Florentine Camerata'ga, kuulsate inimestega, kes kohtusid krahv Giovanni de' Bardi kodus, ja püüdis taaselustada kreeka dramaatilise muusika traditsiooni. Neile meeldis monoodia, mis tähendab lihtsa saatega meloodiat. See erines polüfooniast, kus lauldakse mitut asja korraga. Monoodia tegi loo jutustamise lihtsaks, sest sõnad olid selgelt kuuldavad. See oli vajalik ooperi jaoks, kus see sai kuuldavaks lihtsas vormis, mida nimetatakse retsiitatiiviks.
Caccini läks Rooma, kuid Roomas ei olnud muusikud nii väga huvitatud muutustest.
Caccini sattus sageli vaidlusesse, sest ta oli kade ja armukade. Ta tõi sageli inimesi pahandusi ja kiirustas oma ooperi "Euridice" trükkimist enne Peri samateemalise ooperi ilmumist, käskides samal ajal oma lauljatele, et nad ei puutuks Peri ooperiga kuidagi kokku.
Ta suri Firenzes ja on maetud Püha Annunziata kirikusse.
- Ave Maria Coro Universitario Complutense Madridi poolt
