Heinrich Sutermeister (sündinud Feuerthalen, 12. aug, 1910 - surnud Vaux-sur-Morges, 16. märts, 1995) oli Šveitsi helilooja, kes on eriti tuntud oma ooperite ja lavamuusika poolest.
Noorena õppis ta Saksamaal Müncheni muusikakoolis, kus tema õpetajaks oli kuulus saksa helilooja Carl Orff. Orffi pedagoogika ja lavamuusikaline lähenemine mõjutasid tugevalt Sutermeisteri loomingut: tema teostes on äratuntav huvi rütmi, dramaatilisuse ja lihtsa, otsese väljenduse vastu. Pärast Müncheni-aastaid pöördus ta tagasi Šveitsi, kus jätkas tegevust heliloojana ning töötas nii lavamuusika kui ka koori- ja instrumentaalmuusika alal.
Tema tähtsaimad teosed hõlmavad mitmeid oopereid, millest enim on tähelepanu pälvinud Romeo ja Julia ning Die Schwarze Witwe (\"Must lesk\"). Romeo ja Julia esietendus Dresdenis 1940. aastal dirigent Karl Böhmi juhatusel, mis tõi Sutermeisterile laiemat tuntust. Järgnevatel aastatel kirjutas ta ka teoseid ja ooperilavastusi raadiole ja televisioonile, kasutades neid meediume lavalise mõtlemise ja muusikalise dramaturgia laiendamiseks.
Lisaks ooperitele lõi Sutermeister hulga koori-, kammer- ja instrumentaalteoseid ning religioosseid laule. Tema stiil on sageli kantud melodilisusest ja otsekohesest emotsionaalsusest, ühendades traditsioonilisi harmooniaid ja selget vormi modernse lavalise tundlikkusega. Ta oskas kasutada lihtsamaid, aga mõjuvaid muusikalisi võtteid, mis sobisid hästi nii lavastuste kui raadiosaadete dramaturgia teenistusse.
Sutermeisteri ooperid ja näidendimuusika jõudsid mitmele Euroopa lavale ning tema töid on salvestatud ja mängitud ka hilisematel aastakümnetel. Tema looming on jätnud märgi 20. sajandi Šveitsi muusikasse — ta aitas kaasa ooperi ja meediumimuusika arengule ning tõi publiku ette dramaatilisi ja selgelt jutustatud muusikalugusid.
Surnud 1995. aastal Vaux-sur-Morges, jättis Heinrich Sutermeister enda järel mitmekülgse pärandi, mida hinnatakse nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tema teosed jäävad osaks repertuaarist eelkõige neis ringkondades, kus hindatakse selget lavamuusikalist väljendust ja tugevat dramaturgiat.
