Jeanne d'Albret
Jeanne d'Albret (7. jaanuar 1528 - 9. juuni 1572), tuntud ka kui Jeanne III d'Albret või Jeanne III, oli Navarra kuningriigi kuninganna aastatel 1555-1572.
Tema teine abielu Vendôme'i hertsogi Antoine de Bourboniga tõi talle poja, Bourboni Henriku. Henryst sai Navarra kuningas Henry III ja Prantsusmaa kuningas Henry IV, Prantsusmaa esimene Bourbonide kuningas. Sellest abielust sai temast Vendôme'i hertsoginna.
Jeanne oli Prantsuse hugenottide liikumise tunnustatud vaimne ja poliitiline liider ning Prantsuse ususõdade võtmeisik.
Esimene abielu
Tüdrukuna oli ta erakordselt tugeva iseloomuga. Tema vanemad tahtsid, et ta abielluks Jülich-Cleves-Bergi hertsogi William "Rikaste" abikaasaga. Ta oli Inglismaa Henry VIII neljanda naise Anne of Clevesi vend. Ta oli sel ajal 12 või 13-aastane, mis oli tollal tüdrukute abielu puhul üsna tavaline.
Ta keeldus ja ema lasi teda piitsutada. Piitsutamine oli äärmiselt karm, kuid tüdruk jätkas abiellumise vastuseisu. Lõpuks kandis Prantsuse konstaabel tüdruku kehaga altari juurde ja abiellus temaga vastu tema tahtmist.
Ilmselt jätkas ta siiski oma vastupanu, sest abielu tühistati lõpuks mittevastuvõtmise tõttu.
Teine abielu
Tema teine abielu oli samuti poliitiline abielu. Selle eesmärk oli ühendada Lõuna- ja Põhja-Prantsusmaa territooriumid. Seekord oli aga tegemist armastusega. Üks kaasaegne kirjutas, et "tal ei olnud muud rõõmu ega hõivatust kui [oma abikaasast] rääkimine või kirjutamine. Ta teeb seda nii seltskonnas kui ka eraviisiliselt ... vesi ei suuda kustutada tema armastuse leeki".
Paaril oli viis last, kellest kaks jäid täiskasvanuks.
Navarra kuninganna
25. mail 1555 suri Navarra kuningas Henry II, mille järel Jeanne ja tema abikaasa said ühiselt Navarra valitsejateks. Jeanne ja Antoine krooniti 18. augustil 1555 Pau's ühisel tseremoonial vastavalt roomakatoliku kiriku riitusele.
Jeanne'i abikaasa suri 17. novembril 1562, seega oli ta oma elu viimased kümme aastat Navarra ainuvalitseja.
Jeanne d'Albret' portree, Francois Clouet' koolkonna kunstniku poolt, 16. sajandi 2. veerand.
Religioon
Jeanne'i eluajal oli religioon Prantsusmaal võitlus katoliku kiriku ja hugenottide protestantliku kalvinismi vahel.
Religioonis oli Jeanne'i ema mõjutanud usureformi, humanistliku mõtlemise ja individuaalse vabaduse suunas. Jeanne astus 1560. aasta jõulupühal kalvinismi. See pöördumine tegi temast Prantsusmaa kõrgeima protestandi.
Pärast kalvinismi kehtestamist tema kuningriigis pagendati preestrid ja nunnad, hävitati katoliku kirikud ja keelustati katoliku rituaalid. Ta tellis Uue Testamendi tõlkimise baski ja birni keelde oma alamate jaoks.
Teda kirjeldati kui "väikest kasvu, habrast, kuid sirget". Ta oli väga intelligentne, kuid range ja enesekeskne. Hugenoti kroonik Agrippa d' Aubigné kirjeldas Jeanne'i kui "piisavalt võimsat mõistust, et juhtida kõrgeimaid asju".
Lisaks usureformidele tegeles Jeanne oma kuningriigi ümberkorraldamisega, tehes pikaajalisi reforme oma valduste majandus- ja kohtusüsteemides.
Jeanne suri Pariisis 44-aastaselt palavikku (tõenäoliselt nakkushaigus).
