Jonathan Edwards (athlete)

Haridus

Edwards käis West Bucklandi koolis, kus tema võimed kolmikhüppes ilmnesid juba varakult. Ta oli tugev mitmevõistleja ja kooli lõpetamisel sai ta kooli kõrgeima spordi- ja akadeemilise tipptaseme auhinna, Fortescue'i medali. West Bucklandi koolis õppisid Edwardsi kõrval veel Victor Ubogu ja Steve Ojomoh. Mõlemad on endised Bathi ja Inglismaa ragbysportlased. Edwardsil on nüüd West Bucklandis tema nime kandev spordisaal: Jonathan Edwardsi spordikeskus. Edwards õppis seejärel Durhami ülikoolis füüsikat, käies Van Milderti kolledžis.

Kergejõustikukarjäär

Oma tugevate kristlike tõekspidamiste tõttu keeldus ta esialgu pühapäeviti võistlemast. Lõpuks otsustas ta 1993. aastal seda teha. See otsus osutus oluliseks, sest selle aasta maailmameistrivõistluste kvalifikatsioon toimus pühapäeval. Ta võitis pronksmedali.

Oma läbimurde aastal 1995 hüppas ta Euroopa karikavõistlustel 18,43 m (60 jalga 5,5 tolli). See hüpe oli tuule abil sooritatud ja seda ei arvestatud rekordina. Kuid see oli märk tulevast, kuna ta lõpetas löömatud aastad. Ta saavutas maailmameistrivõistlustel ajaloolise kuldmedali. Seal purustas ta samal võistlusel kaks korda maailmarekordit. Esimesel hüppel sai ta esimeseks meheks, kes ületas legaalselt 18 meetri piiri (18,16 m/59 jalga 7 tolli). See rekord kestis umbes 20 minutit. Tema teine hüpe 18,29 m tegi temast esimese, kes hüppas 60 jalga. 2008. aasta suveolümpiamängude kommentaarides ütles Edwards, et 1995. aasta maailmameistrivõistluste ajal tundis ta, et "suudab hüpata nii kaugele, kui vaja". Hiljem samal aastal sai Edwards BBC aasta spordipersoonaks.

1996. aastal läks Edwards olümpiamängudele favoriidi ja maailmarekordiomanikuna. Kulla võitis aga ameeriklane Kenny Harrison 18,09 m hüppega, Edwards sai hõbeda 17,88 m hüppega (pikim hüpe, mis ei ole kunagi kulda võitnud). Edwards võitis kuldmedali 2000. aasta suveolümpiamängudel. Varsti pärast seda omistati talle CBE. Ta võitis kulla ka 2001. aasta maailmameistrivõistlustel ja 2002. aasta Rahvaste Ühenduse mängudel. Ühel hetkel 2002. aastal oli Edwardsil kõik "nelja suure ala" (olümpiamängud, maailmameistrivõistlused, Rahvaste Ühenduse mängud ja Euroopa meistrivõistlused) kuldmedalid. Ta lahkus pärast 2003. aasta maailmameistrivõistlusi Suurbritannia edukaima medalivõitja positsioonilt.

Spordijärgne karjäär

Pärast pensionile jäämist jätkas Edwards meediakarjääri telesaatejuhina. Ta töötas peamiselt BBC-le spordikommentaatorina ja sellistes programmides nagu "Songs of Praise". Sellest programmist loobus ta 2007. aasta veebruaris oma usu kaotuse tõttu.

2004. aastal osales Edwards koos Paula Radcliffe'iga olümpiasarjas "Kes tahab saada miljonäriks?" (Who Wants to Be a Millionaire?). Paar kogus 64 000 naelsterlingit heategevuseks, millest pool läks Briti Olümpiaühingule ja veerand Asthma UK-le.

Ta oli Londoni olümpiamängude korralduskomitee liige. Ta esindas sportlasi 2012. aasta suveolümpiamängude korraldamisel. Ta on Wenlocki olümpiaühingu Soceity president.

Isiklikud rekordid

• Kolmikhüpe - 18.29 (WR), 18.43 m W +2.4 (ei kinnitatud liigse tuule tõttu)
• 100 m - 10.48
• kaugushüpe - 7,41 m

Auhinnad

21. jaanuaril 2006 omistati talle Exeteri Ülikoolis toimunud tseremoonial aukodaniku tiitel.

Hiljem samal aastal omistati talle Ulsteri Ülikooli talvise lõpuaktuse tseremoonia (19. detsember 2006) raames ülikooli audoktori aunimetus (DUniv).

Isiklik elu

Edwards elab koos abikaasa Alisoniga Gosforthis, Newcastle upon Tyne'is. Tal on kaks poega, Nathan ja Sam.

Usulised tõekspidamised

Esialgu keeldus ta pühapäeviti võistlemast oma usklike kristlike tõekspidamiste tõttu. See otsus maksis talle võimaluse osaleda 1991. aasta maailmameistrivõistlustel. Kuid 1993. aastal muutis ta pärast pikka mõtlemist ja arutelu oma isaga (kirikuõpetaja) oma meelt. Ta otsustas, et Jumal andis talle oma talendi selleks, et ta saaks kergejõustikus võistelda.

2. veebruaril 2007 teatati laialdaselt, et Edwards on kaotanud oma usu Jumalasse, kuigi ta ütles kunagi: "Minu suhe Jeesuse ja Jumalaga on põhiline kõiges, mida ma teen. Ma olen selles suhtes võtnud kohustuse ja pühendunud Jumala teenimisele igas oma eluvaldkonnas."

Daily Mail kirjeldas Edwardsit kui "meest, kes on sügavalt mures oma kristliku usu kokkuvarisemise pärast". Samuti selgus, et üks sõber ütles, et "[Edwardsil] on sügav teoloogiline arusaam Piiblist, mis teeb tema vaimse kokkuvarisemise veelgi ebatõenäolisemaks ... Nad käivad ikka veel perekonnana kirikus." Daily Maili artiklis tsiteeriti ka Edwardsi sõnu, et ta läbib oma elus rasket perioodi. Perioodi, mis on tema ja tema pere jaoks sügavalt isiklik selline, mida ta ei soovi kommenteerida.

Edwards esitas kuni 2007. aastani kristliku ülistussarja "Songs of Praise" episoode.

Intervjuus The Times'ile 27. juunil 2007 ütles Edwards: "Kas see tähendab, et kui Jumalat ei ole, siis kas see tähendab, et elul ei ole eesmärki? Kas see tähendab, et isiklik eksistents lõpeb surmaga? Need on mõtted, mis mulle pähe lähevad. Üks asi, mida ma võin siiski öelda, on see, et isegi kui ma ei suuda avastada elu mingit põhilist eesmärki, ei anna see mulle põhjust kristluse juurde tagasi pöörduda. See, et miski on ebameeldiv, ei tähenda, et see ei ole tõsi." Lisaks sellele väitis ta The Timesile antud intervjuus ka: "Kui ratsionaalselt järele mõelda, tundub Jumala olemasolu uskumatult ebatõenäoline." Samas intervjuus ütles ta ka: "Ma tunnen end sisemiselt õnnelikumana kui kunagi varem oma elus." Edwards kinnitas 29. juulil 2007 BBC Five Live Sportsweek'ile antud intervjuus, et ta on kristlusest keeldunud.