Michael Denzil Xavier Portillo (sündinud 26. mail 1953) on Briti telesaatejuht ja endine Konservatiivse Partei poliitik. Ta on tuntud nii 1990. ja 2000. aastate poliitiliste rollide kui ka hilisemate reisisaadete juhtimise poolest.

Varane elu ja taust

Michael Portillo sündis Busheys, Hertfordshire'is, šoti ema ja hispaanlasest isa lapsena. Tema isa oli Hispaania Vabariigi põgenik ja pere taust mõjutas Portillo maailmavaadet ning huvi rahvusvahelise poliitika vastu. Nooremana pööras ta tähelepanu ühiskondlikele küsimustele ja poliitikale, mis hiljem viis teda aktiivsesse parteitegevusse.

Poliitiline karjäär

Portillo sai esimest korda parlamendi liikmeks 1984. aasta järelvalimistel, esindades Enfield Southgate'i valimisringkonda. Ta kuulus traditsioonilisemasse konservatiivse tiiva suunda ja toetas tugevalt Margaret Thatcheri poliitikat. Portillo oli tollal üsna euroskeptiline, mis tähendab, et ta oli kriitiline Euroopa Liidu poliitikatega.

1992. aastal tõusis Portillo valitsusse ja teenis mitmetes ministripositsioonides:

  • Riigikassa peasekretär (Chief Secretary to the Treasury) – aprill 1992 kuni juuli 1994
  • Tööhõiveminister (Secretary of State for Employment) – juuli 1994 kuni juuli 1995
  • Kaitseminister (Secretary of State for Defence) – juuli 1995 kuni mai 1997

1995. aastal spekuleeriti, et Portillo võib pürgida Konservatiivse Partei juhtkonda, kuid ta jäi John Majorile truuks. 1997. aasta üldvalimistel kaotas Portillo oma koha alamkojas Tööparteile — see kaotus oli suur šokk ja on meediakajastuses sageli nimetatud kui klassikaline näide ootamatust valimistulemuse pöördest (inglise keeles tuntud ka kui "the Portillo moment").

Tagasipöördumine ja hilisem poliitika

Portillo naasis parlamendi alamkotta pärast 1999. aastal Kensingtoni ja Chelsea valimisringkonnas toimunud järelvalimiste võitmist. Tagasitulekuga kaasnesid mõningad vaatenurga muutused: ta hakkas mõne küsimuse puhul väljendama sotsiaalsemat ja liberaalsemat seisukohta Konservatiivse Partei sees. 2000. aasta veebruaris sai ta partei varikantsleriks, kuid tal ei olnud eriti head suhet partei juhiga William Hague'iga. Portillo osales 2001. aasta juhtimisvalimisel, kuid kaotas selle Iain Duncan Smithile.

Poliitikast meediasse

Portillo jättis alamkoja 2005. aasta üldvalimistel ning on sellest ajast alates olnud aktiivne tele- ja raadiosaadete juht ning kommentaator. Ta on tuntud eelkõige oma raudtee- ja reisisaadete poolest, kus ta kombineerib ajaloohuvi ja reisimise entusiasmiga. Tema telesarjad on tutvustanud laiemale publikule nii Suurbritannia kui ka mandrite rongireise ja ajalugu — sageli kasutab ta reisijuhtina 1913. aasta Bradshaw reisijuhti, mis on saanud tema saadete tunnusjooneks.

Portillo on avaldanud mitmeid kirjutisi ja raamatuid, mis käsitlevad nii poliitikat, ajalugu kui ka reisielamusi. Ta jätkab regulaarselt osalemist poliitilistes aruteludes ning esineb külalisena uudiste- ja aruteluprogrammides.

Poliitilised vaated ja pärand

Portillo on ajas kujunenud mitmekülgseks figuuriks: ta alustas tugeva euroskeptikuna ja klassikalise Thatcherliku konservatiivi positsioonilt, kuid hiljem on väljendanud ka liberaalsemaid vaateid mõnedes sotsiaalsetes küsimustes. Tema avalik kuvand muutus pärast kabinetikogemusi ja tagasipöördumist parlamendi, ning pärast poliitikast lahkumist on tema mõju avalikkusele laienenud läbi meediatöö — eriti rongireiside populariseerimise kaudu, mille tõttu on ta ka laiemalt tuntud kui reisisaadete juht.

Isiklik elu

Portillo on äratuntav avalik kuju, kes on rõhutanud oma huvi ajaloos ja rongireisides. Ta on aktiivne ka kirjanikuna ja saatetegijana. Kuigi tema eraelu on meedia tähelepanu all olnud, on Portillo peamiselt tuntud avalike ülesannete ja meediatöö kaudu.

Allikasena on kasutatud avalikult kättesaadavat teavet Portillo ametikohustuste ja televisioonitöö kohta.