Rosalind Franklin
Rosalind Franklin (Notting Hill, London, 25. juuli 1920 - London, 16. aprill 1958) oli Briti biofüüsik. Ta oli tuntud selle poolest, et aitas avastada DNA struktuuri. Rosalind Franklin oli umbes 15-aastane, kui ta teadis, et tahab saada teadlaseks. Ta käis St Paul's Girls' School'is ja jätkas seejärel kooli Newham College'is Cambridge'is. Newhami kolledžis sai ta doktorikraadi füüsikalise keemia alal. Ta tegeles söe, RNA ja viiruste uurimisega. Ta oli üks esimesi, kes tegi DNA röntgenkristallograafiat. Samuti töötas ta mitu aastat Pariisis kristallide uurimisel. [3] Ta avastas molekulide suuruse, kuju ja paigutuse. Ta pühendas oma elu sellele, et rohkem teada saada molekulide kohta.
1951. aastal kolis ta Londonisse. Ta liitus teadlaste rühmaga King's College'is. Tema ülesanne oli pildistada DNA-d. Ta uuris piltidel DNA struktuuri ja funktsiooni. See töö oli väga raske, sest tehnoloogia oli tol ajal lihtne. Selle töö käigus töötas Franklin koos mehega nimega Raymond Gosling. Ta püüdis samuti DNA-d pildistada. Franklin pidi töötama ka Maurice Wilkinsiga. Teadlastel oli palju vaidlusi, kuid Franklin jätkas tööd. Wilkinsiga töötamise asemel meeldis Franklinile töötada koos Goslingiga. Ta lõi röntgenpildid, mis näitasid, et DNA on topelt-spiraali kujuga.
1951. aastal tutvustas Franklin ühel konverentsil oma ideed DNA kuju kohta. Tema konverentsil käis bioloog James D. Watson. Watson ja Francis Crick olid bioloogid. Ka nemad uurisid DNA kuju. Nad konstrueerisid spiraalikuju 3D-eksemplare.
Watson ja Crick kasutasid Franklini tööd oma töös DNA struktuuri avastamisel. Nende lõplik mudel esitati 1953. aastal. Nad ei öelnud, et Franklini mõtted aitasid neil oma tööd lõpule viia. Ta avastas ka tubakamosaikviiruse struktuuri paar aastat enne oma surma.
Franklin suri 1958. aastal munasarjavähki. Nobeli preemiaid ei anta pärast inimese surma, seega ei kaalutud teda 1962. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia kandidaadiks. Selle said FrancisCrick, James D. Watson ja Maurice Wilkins.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Rosalind Franklin?
V: Rosalind Franklin oli Briti biofüüsik, kes on tuntud selle poolest, et aitas avastada DNA struktuuri.
K: Mida ta õppis Newhami kolledžis Cambridge'is?
V: Newhami kolledžis õppis Rosalind Franklin füüsikalist keemiat ja sai doktorikraadi.
K: Milliseid teadusuuringuid ta tegi?
V: Rosalind Franklin tegi uuringuid kivisöe, RNA, viiruste ja DNA röntgenkristallograafia kohta. Ta veetis ka mitu aastat Pariisis kristallide uurimisega.
K: Kuidas kasutasid Watson ja Crick tema tööd?
V: Watson ja Crick kasutasid oma töös DNA struktuuri avastamiseks Franklini loodud röntgenpilte, mis näitasid, et DNA on kaksikspiraali kujuga.
K: Kas teda kaaluti 1962. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia kandidaadiks?
V: Ei, sest Nobeli preemiaid ei anta pärast inimese surma, seega ei kaalutud teda selle auhinna saamiseks, mis anti hoopis Francis Crickile, James D. Watsonile ja Maurice Wilkinsile.
K: Mida ta peale DNA struktuuri veel avastas?
V: Lisaks DNA struktuuri avastamisele avastas Rosalind Franklin paar aastat enne oma surma ka tubakamosaikviiruse struktuuri.
K: Millal Rosalind Franklin suri?
V: Rosalind Franklin suri 1958. aastal munasarjavähki.
