Raymond Gosling
Raymond Gosling (15. juuli 1926 - 18. mai 2015) oli Briti biofüüsik. Ta oli tuntud DNA röntgendifraktsiooniuuringute tegijana. Need uuringud olid esimene samm DNA 3-D struktuuri mõistmisel. Ta tegi neid uuringuid doktorandina Maurice Wilkinsi juhitud uurimisrühmas Londoni Kings College'is.
Goslingi esimene juhendaja oli A.R. Stokes füüsikaosakonnast. 1950. aastaks kirjeldas Wilkins Goslingi difraktsioonifotosid kui "palju paremaid kui Astbury omad ja peaaegu nagu üksikkristallid".
Gosling määrati uuesti Rosalind Franklini juurde, kui ta 1951. aastal Wilkinsi gruppi tuli. Järgmise kahe aasta jooksul tegid nad tihedat koostööd, et täiustada DNA röntgendifraktsioonifotograafiat ja saada teravamat pilti. Gosling tegi DNA röntgendiffraktsioonipildi, mida tuntakse "Photo 51" nime all. See töö viis otseselt 1963. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna andmiseni Francis Crickile, James D. Watsonile ja Maurice Wilkinsile. Gosling oli koos Frankliniga kaasautor ühes kolmest DNA topelt-spiraali käsitlevast artiklist, mis avaldati 1953. aasta aprillis ajakirjas Nature.
Gosling suri 18. mail 2015 Londonis 88-aastaselt.
Gosling aastal 2003
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Raymond Gosling?
V: Raymond Gosling oli Briti biofüüsik, kes oli tuntud DNA röntgendifraktsiooniuuringute tegemisega.
K: Millised olid Goslingi röntgendifraktsiooniuuringud DNA kohta?
V: Goslingi röntgendifraktsiooniuuringud DNA-l olid esimene samm DNA 3-D struktuuri mõistmisel.
K: Kes oli Goslingi esimene juhendaja tema uurimisrühmas King's College Londonis?
V: Goslingi esimene juhendaja tema uurimisrühmas King's College Londonis oli A. R. Stokes füüsikaosakonnast.
K: Millised olid Wilkinsi kommentaarid Goslingi difraktsioonifotode kohta 1950. aastal?
V: Wilkins kirjeldas 1950. aastal Goslingi difraktsioonifotosid kui "palju paremaid kui Astbury omad ja peaaegu nagu üksikud kristallid".
K: Kes oli Rosalind Franklin ja milline oli tema roll Goslingi uurimisrühmas?
V: Rosalind Franklin oli teadlane, kes liitus Maurice Wilkinsi uurimisrühmaga Londoni King's College'is. Talle tehti ülesandeks teha tihedat koostööd Goslingiga, et parandada DNA röntgendifraktsioonifotograafiat ja saada teravamat pilti.
K: Millise röntgendifraktsioonipildi tegi Gosling DNA-st ja kuidas seda nimetati?
V: Gosling tegi DNA röntgendifraktsioonipildi, mida tuntakse nime all "Foto 51".
K: Milline oli Goslingi töö tähtsus ja kes sai selle eest Nobeli preemia?
V: Goslingi töö DNA röntgendifraktsiooniuuringute, eriti foto 51, viis otseselt 1963. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna andmiseni Francis Crickile, James D. Watsonile ja Maurice Wilkinsile. Gosling oli koos Rosalind Frankliniga ka kaasautor ühes kolmest 1953. aasta aprillis ajakirjas Nature avaldatud DNA kaksikspiraali käsitlevast artiklist.
