Siméon Denis Poisson
Siméon Denis Poisson ( 21. juuni 1781 Pithiviers - 25. aprill 1840 Sceaux, Pariisi lähedal) oli prantsuse matemaatik ja füüsik. Alates 1798. aastast õppis ta matemaatikat École Polytechnique'is, kus ta kohtus Pierre-Simon Laplace'i ja Joseph-Louis Lagrange'iga. Aastal 1802 sai temast professor, 1806 asus ta Jean Baptiste Joseph Fourier' ametikohale, mis oli enne teda Jean Baptiste Joseph Fourier'l. Napoleon saatis Fourier' Grenoble'i. Poisson oli Laplace'i õpilane. Poisson töötas laineteooria, akustika, elastsuse, elektri ja soojuse matemaatiliste alustega. Ta tundis huvi ka tahkete kehade elektriliste omaduste vastu. Aastal 1812 avaldas ta oma Laplace'i võrrandi laienduse, mis võimaldas selle kasutamist tahkete kehade pinnal esineva elektrilaengu jaoks. 1818. aastal ennustas ta Poissoni laiguks nimetatud nähtuse olemasolu, juhul kui valgus peaks olema laine iseloomuga. Poisson arvas, et see ei ole nii ja et sellel on osakeste iseloom. Ta pidas pikki arutelusid Augustin-Jean Fresneliga, kes arvas, et valgus on tõepoolest laine. See arutelu lõppes alles siis, kui Fresnel suutis eksperimendis näidata Poissoni poolt ennustatud laigu olemasolu. 1838. aastal avaldas Poisson oma ideed tõenäosusteooriast, mis sisaldas ka seda, mida praegu tuntakse Poissoni jaotuse nime all. See jaotus oli juba Abraham de Moivre'ile teada.
Rõhu ja mahu suhe adiabaatilises protsessis on konstantne, seda tuntakse tänapäeval Poissoni seadusena. Termodünaamikas on sama seos sõnastatud mitmete võrranditena, mida tuntakse Poissoni võrranditena. Tema järgi on nime saanud ka Poissoni suhtarv, mis annab, kui palju objekt koormuse all venib.
Tema nimi on üks 72-st, mida Eiffeli tornil austatakse.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Siméon Denis Poisson?
V: Siméon Denis Poisson oli prantsuse matemaatik ja füüsik, kes elas aastatel 1781-1840.
K: Kus ta õppis matemaatikat?
V: Ta õppis matemaatikat École Polytechnique'is.
K: Kellega ta seal õppimise ajal kohtus?
V: École Polytechnique'is õppides kohtus ta Pierre-Simon Laplace'i ja Joseph-Louis Lagrange'iga.
K: Millise ametikoha võttis ta 1806. aastal?
V: 1806. aastal asus ta samale ametikohale, mis Jean Baptiste Joseph Fourier'l oli enne teda.
Küsimus: Milline nähtus on tema järgi nimetatud?
V: Tema järgi on nime saanud Poissoni laik, mis on valguslainetega seotud nähtus. Lisaks on tema seost rõhu ja mahu vahel adiabaatilises protsessis tänapäeval tuntud kui Poissoni seadus ja tema nime on seostatud ka termodünaamika võrranditega, mida tuntakse Poissoni võrrandite nime all, samuti suhtarvuga, millega mõõdetakse, kui palju objekt koormuse all venib (tuntud kui Poissoni suhtarv).
K: Kuidas lõppesid tema ja Augustin-Jean Fresneli arutelud valguse üle?
V: Nende vahelised arutelud selle üle, kas valgus on osakeste või lainete iseloomuga või mitte, lõppesid siis, kui Fresnel suutis eksperimendis näidata Poissoni poolt ennustatud punkti olemasolu.
K: Kuidas austatakse tema nime tänapäeval? V: Tema nimi on üks 72-st, mida austatakse Eiffeli tornis.
