David Llewelyn Wark "D. W." Griffith (22. jaanuar 1875 – 23. juuli 1948) oli Ameerika Ühendriikide filmirežissöör. Ta on kõige paremini tuntud kui 1915. aasta Ku KluxKlani filmi "Rahvuse sünd" ja 1916. aasta järjefilmi "Sallimatus" režissöör. Filmis "The Birth of a Nation" kasutati varakult täiustatud kaamera- ja jutustamistehnikat, näiteks läheduskaadreid, ristlõiget (cross-cutting), liikuvaid kaamera võtteid ja suurt lavastust — tehnikaid, mis aitasid kujundada kaasaegse narratiivse filmi keelt. See oli väga populaarne film ja suur majanduslik edu, kuid samas ka äärmiselt vastuoluline. Film kujutas afroameeriklasi ning valgeid rassismivastaselt halvasti; samas õigustati või romantiseeriti selles orjandust ja Ku Klux Klani tegevust. Filmi kiitis president Woodrow Wilson. Ta ütles, et see oli "välkkiirelt kirjutatud ajalugu" — siiski on see tsitaat ja selle tõlgendus ajalooteadlaste seas osaliselt vaidlustatud ja ümberlükinud. NAACP boikoteeris filmi. Griffith vastas kogu kriitikale teise filmiga "Sallimatus", mis püüdis näidata eelarvamuste ohtusid läbi nelja ajaloolise loo põimimise ja mastaapsete dekoratsioonide. See film ei teeninud nii palju raha kui "Rahvuse sünd", kuid kriitikutele meeldis see. Paljud Griffithi hilisemad filmid olid kriitikute poolt edukad, kuid tema hilisemad tööd ei toonud enam suuri kommertsedu. Sellegipoolest on ta üks tähtsamaid varajase filmi tegelasi. Griffithi teiste kuulsate filmide hulka kuuluvad "Tormi orvud" ja "Murtud õied".
Varajane elu ja karjääri algus
Griffith sündis Kentucky osariigis ja alustas karjääri teatrinäitlejana ja stsenaristina. 1908–1913 töötas ta filmistuudio Biographi heaks, kus lavastas sadu lühifilme. Just seal arendas ta välja mitmeid jutustustehnikaid, mis võimaldasid filme pikemalt ja selgemalt jutustada ning viisid lühifilmide vormist nõrgema narratiivi suuremaformaadi (feature film) poole.
Revolutsioonilised võtted ja mõju filmikunstile
Griffithi tehnilised uuendused — näiteks ristlõike kasutamine paralleelsete tegevusliinide kujutamiseks, läheduskaadrid emotsiooni rõhutamiseks, liikuva kaamera süstematiseerimine ja hoolikalt konstrueeritud stseenide rütm — kujundasid aluse tänapäevasele filmikeelele. Tema tööd mõjutasid terve generatsiooni režissööre ja aitasid muuta filmi massimeedia vormiks, mis suudab jutustada pikki ning keerukaid lugusid.
"Rahvuse sünd" ja selle vastuolud
"The Birth of a Nation" oli oma ajal tehniliselt silmapaistev ja erakordselt populaarne: see tõi sisse suuri summasid ning oli üks varajasi megahitte. Kuid film süvendas rassistlikke stereotüüpe ja aitas osaliselt kaasa Ku Klux Klani maine taastumisele 20. sajandi alguses. NAACP ja teised organisatsioonid korraldasid proteste, nõudsid filmile piiranguid ja kutsusid üles linnaosade kinode keelustamisele. Filmi mõju ühiskondlikule diskursusele ja selle eetiline hinnang on endiselt terav teema filmiajaloo uuringutes.
Hilisemad tööd, tunnustus ja pärand
Pärast suurt edu 1910. ja 1920. aastatel tegi Griffith mitmeid ambitsioonikaid filme, näiteks "Intolerance" (1916), mis püüdis vastata eelarvamuste teemadele ja näitas katkematut monteeringut nelja looga eri ajastutest. Tema loomingulised saavutused pälvisid tunnustust: 1936. aastal andis Akadeemia Griffithile auhinnalise tunnustuse tema panuse eest filmikunsti arengusse. Samas kulges tema isiklik ja majanduslik elu raskemalt — hilisemad katsed ja üleminek helifilmi ajastusse ei toonud varasemat edu ning ta suri suhteliselt tagaplaanile tõmbununa 1948. aastal.
Kriitika ja ajalugu
Griffithi pärand on keeruline: ühel pool on tema revolutsioonilised filmitehnilised uuendused ja panus narratiivi arendamisse; teisel pool tema kuulsaim töö, mis levitas kahjulikke rassilisi kujutisi. Tänapäeva vaates püüavad filmiteadlased ja ajaloolased mõista nii tema kunstilist mõju kui ka seda, kuidas filmid peegeldavad ja kujundavad oma aja sotsiaalseid ja poliitilisi hoiakuid.
Oluline märkus: kui huvi on sügavamate viidete või allikate vastu (nt täpsem teave Biographi perioodi, Intolerance lavastuskulude või NAACP kampaaniate kohta), võin lisada allikaviiteid ja soovitusi edasiseks lugemiseks.
