F. Scott Fitzgerald (1896–1940) — iiri-ameerika kirjanik, 'Suur Gatsby' autor
F. Scott Fitzgerald — iiri‑ameerika kirjanik ja "Suur Gatsby" autor. Avastage Roaring Twenties'i glamuur, armastus, illusioonid ning tema pärand 20. sajandi kirjanduses.
Francis Scott Key Fitzgerald (24. september, 1896 - 21. detsember, 1940) oli iiri ameerika kirjanik. Teda mäletatakse peamiselt tema romaani "Suur Gatsby" ja kadunud põlvkonna ühe peamise liikmena.
Elulugu lühidalt
F. Scott Fitzgerald sündis Saint Paulis, Minnesotas, abielupere kuues laps. Tema ema oli iiri päritolu ja ta kasvas üles katoliiklikus kodus. Kooliteed alustas kohalikus erakoolis ja jätkas õpinguid Princetonis, kuid lahkus ülikoolist enne lõputunnistuse saamist.
Esimene suur läbimurre oli romaan This Side of Paradise (1920), mis tõi talle kuulsuse ja rahalise edu ning võimaldas abielluda Zelda Sayre'iga. 1920. aastate "Jazz Age" ja sotsiaalne ümberkujundus olid tema loomingule toodangu keskmes — ta kajastas noorte inimeste püüdlusi, üleolekut ja katseid saavutada edu ning armastust uues maailmas.
Tuntumad teosed
- This Side of Paradise (1920) – avaldas tugevat mõju noore kirjanikuna ja tõi kuulsuse.
- The Beautiful and Damned (1922) – uurib edu, varanduse ja moraalse allakäigu teemasid.
- The Great Gatsby (1925) – tema tuntuim teos, mis kujutab 1920. aastate Ameerikat, illusioone ja Ameerika unistuse varjupooli.
- Tender Is the Night (1934) – psühholoogilisem ja keerulisem romaan, milles kajastub kirjaniku isiklik kriis ja abieluprobleemid.
- The Last Tycoon – lõpetamata romaan, mis avaldati postuumselt ja näitab Hollywoodi ja tööstuse tausta, kus Fitzgerald töötas 1930. aastatel.
- Lisaks kirjutas Fitzgerald palju jutustusi, millest mõned on saanud tuntuks iseäranis ajakirjanduse ja novellikogude kaudu (näiteks "Babylon Revisited").
Teemad ja stiil
Fitzgeraldi looming keskendub sageli rikkuse, sotsiaalse staatuse, armastuse ja unistuste teemale. Tema stiil on lüüriline, samal ajal irooniat ja sotsiaalset teravust kasutav. Ta kirjeldab sageli noorte inimeste pürgimusi ja petlikke illusioone, näidates kuidas materiaalne edu ei taga õnnetunnet ega moraalset hüve.
Fitzgeraldi eraelu oli pöördeline: tema abielu Zelda Sayre’iga oli nii kirglik kui ka problemaatiline. Zelda oli ise loominguline inimene, kuid kogu paari elu mõjutasid alkoholi kuritarvitamine, rahalised mured ja Zelda vaimse tervise probleemid. 1930. aastatel hakkas Fitzgerald töötama Hollywoodis stsenaristina, et teenida raha, kuid see aeg oli tema jaoks loominguliselt keeruline ja isiklikud raskused süvenesid.
Surm ja pärand
Fitzgerald suri 21. detsembril 1940. aastal Los Angeleses südameataki tagajärjel. Tema maine kannatas eluajal ebastabiilsuse ja mõne kirjastuse poolt saadud külmemate hinnangute tõttu, kuid hiljem 20. sajandi keskel sai temast kirjanduskanoni osa ja "Suur Gatsby" tõusis üheks Ameerika kirjanduse tähtteoseks.
Mõju ja ümberjutustused
Fitzgeraldi töö on mõjutanud paljusid kirjanikke ning tema teosed on sagedasti kohandatud filmiks, teatriks ja muusikaks. Eriti tuntud on "Suur Gatsby" erinevad filmiversioonid, muu hulgas mälestusväärsed lavastused ja stsenaristlikud tõlgendused, mis hoiavad romaani avalikus teadlikkuses.
Kokkuvõte
F. Scott Fitzgerald jääb mällu kui 1920. aastate ajaloo ja kultuuri silmapaistev kronistija, kelle terav sotsiaalne vaatlus ja poeetiline keel paljastavad nii sel perioodil valitsenud optimismi kui ka selle all peituvaid varjupooli. Tema looming räägib unistustest, nende saavutamise ihast ja sageli kurvast tagajärjest.
F. Scott Fitzgerald
Life
Fitzgerald sündis Saint Paulis, Minnesotas. Ta käis lühikest aega Nardini akadeemias - Lääne-New Yorgis asuvas roomakatoliku erakoolis. Kui tema isa kaotas töö, naasis Fitzgeraldi perekond Minnesotasse. Seejärel läks F. Scott Fitzgerald St. Pauli akadeemiasse, kuid visati 16-aastaselt koolist välja, kuna ta ei töötanud piisavalt kõvasti. Fitzgerald läks teise kooli New Jersey's ja läks lõpuks 1913. aastal Princetoni ülikooli. Princetoni ülikooli ajal kirjutas Fitzgerald ülikooli muusikalis-komöödia klubi jaoks, mis viis selleni, et ta saatis ühe romaani raamatukirjastusele Charles Scribner's Sons. Toimetajale meeldis Fitzgeraldi kirjutatu, kuid ta ei avaldanud raamatut. Fitzgerald lahkus Princetoni ülikoolist, et teenida Esimese maailmasõja ajal Ameerika Ühendriikide mereväes, kuid sõda lõppes varsti pärast tema teenistusse asumist.
Fitzgerald kihlus 1919. aastal Zelda Sayre'iga. Ta kolis New Yorgis Lexington Avenue'l asuvasse korterisse, kus ta kirjutas lühijutte ja töötas reklaami alal. Zelda ei pidanud Fitzgeraldi tööd piisavalt heaks ja katkestas nende kihluse. Fitzgerald läks tagasi oma vanematekodusse St. Pauli ja töötas oma esimese romaani "This Side of Paradise" kallal. This Side of Paradise võeti lõpuks 1919. aasta lõpus Charles Scriber's Sons'i poolt vastu ning Zelda ja Fitzgerald kihlusid uuesti. This Side of Paradise ilmus 1920. aastal ja oli väga populaarne. Scott ja Zelda abiellusid New Yorgis St. Patrick's Cathedral'is. 26. oktoobril 1921 sündis nende tütar Frances Scott Fitzgerald.
Fitzgeraldi kuulsaim raamat "Suur Gatsby" ilmus esmakordselt 1925. aastal. Fitzgerald reisis sel ajal palju - peamiselt Prantsusmaale, kus ta kohtus mitmete teiste Ameerika Ühendriikidest lahkunud ameeriklastega. Umbes sel ajal kohtus Fitzgerald esimest korda Ernest Hemingwayga. Neist said head sõbrad, kuid Hemingwayle ei meeldinud Fitzgeraldi naine Zelda. Hemingway ütles, et Zelda oli hullumeelne, sundis Fitzgeraldit alkoholi jooma ja et ta ei lubanud tal teha oma parimat tööd. Üldiselt on aga aktsepteeritud, et Zelda avaldas Fitzgeraldi kirjutamisele suurt mõju.
Fitzgeraldi teised romaanid ei müünud tema eluajal nii hästi kui tema esimene romaan. Ta ja Zelda kulutasid palju raha pidudele ja Fitzgerald pidi püüdma raha teenida lühijuttude kirjutamisega. 1920. aastate lõpus alustas Fitzgerald tööd neljanda romaani kallal, kuid probleemid tekkisid, kui Zelda vaimne tervis halvenes. Neljas romaan "Tender is the Night" ilmus alles 1934. aastal. Mõned inimesed ütlevad, et romaani tegelased on väga sarnased Fitzgeraldi ja Zelda endaga. Tender is the Night ei müünud Fitzgeraldi eluajal nii hästi kui This Side of Paradise, ja mitmed kriitikud ütlesid, et see on kehv. Nüüd peetakse raamatut aga üheks Fitzgeraldi paremaks teoseks.
Zelda vaimne tervis ei paranenud ja ta läks vaimuhaiglasse elama, samal ajal kui tema abikaasa töötas rohkemate novellide ja oma viienda romaani kallal.
Fitzgeraldi tervis halvenes; võimalik, et see oli tingitud sellest, et ta jõi elu jooksul palju alkoholi. 21. detsembril 1940 sai ta südameinfarkti ja suri. Fitzgeraldi hauakivile on kirjutatud "Suure Gatsby" viimased sõnad. Tema viies ja viimane romaan "Viimase mägilase armastus" ilmus pärast tema surma.
Töötab
Romaanid
- See pool paradiisi
- Ilusad ja neetud
- Suur Gatsby
- Õrn on öö
- Viimase mägilase armastus
Lühijutukogumikud
- Flappers ja filosoofid (novellide kogumik, 1920)
- Jazziajastu lugusid (novellide kogumik, 1922)
- Kõik kurvad noored mehed (novellide kogumik, 1926)
- Taps at Reveille (lühijuttude kogumik, 1935)
- Babylon Revisited ja teisi lugusid (novellide kogumik, 1960)
- Pat Hobby lood (lühijutukogumik, 1962)
- Basil ja Josephine'i lood (lühijutukogumik, 1973)
- F. Scott Fitzgeraldi lühijutud (lühijutukogumik, 1989)
Lühijutud
- Bernice Bobs Her Hair (novell, 1920)
- Pea ja õlad (novell, 1920)
- Jääpalee (novell, 1920)
- Maipäev (novell, 1920)
- Avamerepiraat (novell, 1920)
- Benjamin Buttoni kummaline juhtum (novell, 1921)
- Teemant nii suur kui Ritz (novell, 1922)
- Talvised unenäod (novell, 1922)
- Dice, Brassknuckles & Guitar (novell, 1923)
- Kõige värskem poiss (novell, 1928)
- Magnetism (novell 1928)
- Uus leht (novell, 1931)
- Babylon Revisited (novell, 1931)
- Hullu pühapäev (novell, 1932)
- The Fiend (lühijutt, 1935)
- Pulmapidu (lühijutt)
- Beebipidu (lühijutt)
Muud
- Köögivilja ehk presidendist postiljoniks (näidend, 1923)
- The Crack-Up (esseed, 1945)
Otsige