Geoffrey V Plantagenet Anjou krahv ja Plantagenetide rajaja

Geoffrey V (1113–1151), keda kutsuti Kena (prantsuse: le Bel) ja Plantagenet (ladina: planta genista)), oli alates 1129. aastast Anjou, Touraine'i ja Maine'i krahv. Alates 1144. aastast oli ta Normandia hertsog. Tema abielust keisrinna Matildaga, Inglismaa Henry I tütre ja pärijanna, sündis Geoffreyle poeg Henry Curtmantle, kes sai Inglismaa troonile. Geoffrey oli Plantagenetide suguvõsa rajaja, mis sai oma hüüdnime järgi sellise nime.

Perekond ja võimuletulek

Geoffrey oli Foulki (Fulk V) ja Ermengarde'i poeg. Tema isa lahkus 1129. aastal tagasi Põhja-Aafrika ja Püha Maa poole pöördudes ning andis pojale üle Anjou krahvkonna valitsemise. Geoffrey kindlustas oma positsiooni liitlustega ja sõjaliste kampaaniatega ning laiendas oma mõjuvõimu Touraine'i ja Maine'i üle.

Abielu keisrinna Matildaga ja poliitiline tähtsus

Geoffrey abiellus 1128. aastal keisrinna Matildaga, kes oli varem olnud Püha-Rooma keisri abikaasa ja oli Henry I ainus tunnustatud tütar ning pärijanna Inglismaal. See abielu lõi tugeva sideme Inglismaa pärimisõigusega ning aitas Matilda nõuet toetada ajajooksul, mida tuntakse kui The Anarchy (kuninglikud vaidlused pärast Henry I surma).

Sõjad ja Normandia võit

Kuigi Matilda püüdis saada Inglismaa trooni, sai tema nõudest peamine vastuhääl kuningas Stephen. Geoffrey tegeles intensiivselt Prantsusmaa loodeosa poliitikaga ning kasutas ära Inglismaa kodusõja nõrgenemist, et laiendada oma võimu Normandias. 1144. aastal võttis ta kontrolli Roueni üle ja kuulutas end Normandia hertsogiks. Tema kontroll Normandia üle oli oluline samm tema perekonna positsiooni tugevdamisel Lääne-Euroopas.

Valitsemine ja iseloom

Geoffrey oli tuntud nii sõjalise osavuse kui ka poliitilise kõlbelisuse poolest: ta rajas ja kindlustas losside, sõlmis abielu- ja liidulepinguid ning kasutas nii jõudu kui ka diplomaatilist survet, et laiendada oma valdust. Hoolimata tihedatest konfliktidest ei õnnestunud tal kunagi kindlalt vallutada Inglismaa trooni enda jaoks — selle pärand kuulus peamiselt tema pojale.

Lapsed ja pärand

Geoffrey ja Matilda pojaks sündis kõige tuntum pärija, Henry Curtmantle (hilisem Henry II), kes sündis 1133. aastal ja tõusis hiljem (1154) Inglismaa kuningaks, ühendades Anjou, Normandia ja Inglismaa alad suureks Angevinide impeeriumiks. Geoffrey suri 1151. aastal; pärast tema surma kasutas tema poeg Henry ära nii isa kui ema saavutatud positsioone ja laiendas võimu veelgi.

Plantagenetide nimi ja järeltulijad

Nimi "Plantagenet" tuleneb Geoffrey hüüdnimest ning eeldatavasti kanti teda tähistavast harilikust põõsastikuoksast (broom = planta genista) tema mütsi või rinnal. Kuigi sugukonna nimetus hakati laiemalt kasutama alles hilisematel sajanditel, loetakse Geoffreyt Plantagenetide suguvõsa asutajaks — tema järeltulijad valitsesid Inglismaad ja suuri osa Prantsusmaast järgmiste sajandite jooksul.

Järeldus

Geoffrey V oli võtmeisiks 12. sajandi lääne-Euroopa poliitikas: tema abielu, sõjalised ettevõtmised ja Normandia vallutamine lõid aluse Angevinide või Plantagenetide domineerimisele Inglismaal ja Prantsusmaa loodeosas. Tema pärand avaldub eelkõige selles, et tema poeg Henry II suutis luua ja juhtida suuremat poliitilist üksust, mida hiljem tunti kui Angevini impeerium.

Geoffrey V Plantagenet, Anjou krahv, prantsuse gravüürilt.

Varajane karjäär

Geoffrey oli Jeruusalemma kuninga Fulk V ja tema abikaasa Ermengarde Maine'i vanem poeg. Ta oli Maine'i Elias I tütar. Geoffrey, sündinud 24. augustil 1113, sai nime oma vanaisa Geoffrey II, Gâtinais' krahvi järgi. Oma hüüdnime Plantagenet sai ta kollase luudeõie oksa järgi (genêt on prantsuse keeles planta genista ehk luudapõõsa nimetus), mida ta kandis oma mütsis. Inglismaa kuningas Henry I saatis oma kuninglikud legaadid Anjou'sse, et korraldada abielu Geoffrey ja tema tütre Matilda vahel. Mõlemad pooled andsid oma nõusoleku. 10. juunil 1128 löödi kuningas Henry I viieteistkümneaastane Geoffrey rüütliks.

Abielu

1128. aastal abiellus Geoffrey keisrinna Matildaga, kes oli Inglismaa kuninga Henry I tütar ja pärijanna ning Püha Rooma keisri Henry V lesk. Abielu oli mõeldud selleks, et sõlmida rahu Inglismaa/Normandia ja Anjou vahel. Matilda oli Geoffreyst umbes üksteist aastat vanem ja väga uhke oma keisrinna staatuse üle (erinevalt sellest, et ta oli lihtsalt krahvinna). Nende abielu oli tormiline ja sisaldas sagedasi pikki lahkuminekuid, kuid naine sünnitas talle kolm poega ja elas teda üle.

Anjou krahv

Aasta pärast abiellumist lahkus Geoffrey isa Jeruusalemma, et abielluda Jeruusalemma kuningriigi pärijannaga. Geoffreyst sai Anjou ainus krahv. Kui kuningas Henrik I suri 1135. aastal, sisenes Matilda kohe Normandia territooriumile, et nõuda oma pärandit. Piirialad alistusid talle, kuid Inglismaa valis oma kuningaks tema nõbu Stephen of Blois' ja Normandia järgis peagi tema eeskuju. Järgmisel aastal andis Geoffrey Ambrieres'i, Gorroni ja Chatilon-sur-Colmont'i Juhel de Mayenne'ile tingimusel, et ta aitab saada Geoffrey naise pärandi. 1139. aastal maabus Matilda 140 rüütliga Inglismaal, kus kuningas Stephen piiras teda Arundeli lossis. Järgnenud "anarhia" käigus võeti Stephen 1141. aasta veebruaris Lincolnis kinni ja vangistati Bristolis. Inglise kiriku legaatiline nõukogu, mis toimus Winchesteris aprillis 1141, kuulutas Stephani troonilt maha ja kuulutas Matilda "Inglismaa leedi". Seejärel vabastati Stefanus vanglast ja lasi end oma esimese kroonimise aastapäeval uuesti kroonida.

1142. ja 1143. aasta jooksul kindlustas Geoffrey kogu Normandia lääne- ja lõuna pool Seine'i ning 14. jaanuaril 1144 ületas ta Seine'i ja sisenes Roueni. Ta võttis 1144. aasta suvel vastu Normandia hertsogi tiitli. 1144. aastal asutas ta Anjous asuvas Chateau-l'Ermitage'is augustiini kloostri. Geoffrey hoidis hertsogkonda kuni 1149. aastani, mil ta ja Matilda loovutasid selle ühiselt oma pojale Henryle, mille loovutamise ratifitseeris järgmisel aastal ametlikult Prantsusmaa kuningas Louis VII.

Geoffrey surus maha ka kolm parunite mässu Anjous, aastatel 1129, 1135 ja 1145-1151. Ta oli sageli tülis oma noorema venna Eliasega, keda ta oli vangistanud kuni 1151. aastani. Mässuoht aeglustas tema edasiminekut Normandias ja on üks põhjus, miks ta ei saanud sekkuda Inglismaal. 1153. aastal lubas Wallingfordi leping, et Stephen jääb eluaegseks Inglismaa kuningaks ja et Geoffrey ja Matilda poeg Henry saab tema järglaseks.

Surm

Geoffrey suri ootamatult 7. septembril 1151. aastal. Marmoutier' Johannese sõnul oli Geoffrey kuninglikust nõupidamisest naasmas, kui teda tabas palavik. Ta jõudis Château-du-Loir'i, kukkus diivanil kokku, tegi pärandusi ja heategevuslikke annetusi ning suri. Ta maeti St Julieni katedraali Le Mans'is Prantsusmaal.

Lapsed

Geoffrey ja Matilda lapsed olid:

Henry II Inglismaa (1133-1189)
Geoffrey, Nantesi krahv (1. juuni 1134 Rouen - 26. juuli 1158 Nantes) suri vallas ja maeti Nantes'isse.
William X, Poitou krahv (1136-1164) suri vallalisena.

Geoffrey'l oli ka abieluväliseid lapsi tundmatu(te) armuke(te)lt: Hamelin; Emme, kes abiellus Põhja-Walesi printsi Dafydd Ab Owain Gwyneddiga; ja Mary, kellest sai nunna ja Shaftesbury abtiss, ja kes võib olla luuletajanna Marie de France. Angersi Adelaide'i on mõnikord nimetatud Hamelini emaks.