J.B.S. Haldane: geneetika ja evolutsiooniteooria pioneer
John Burdon Sanderson Haldane FRS (3. november 1892 - 1. detsember 1964), tuntud kui Jack (kuid kasutas oma trükitud töödes "J.B.S."), oli Briti geneetik ja evolutsioonibioloog, kes eluaja lõpupoole emigreerus Indiasse. Ta oli üks populatsioonigeneetika rajajaid (koos Ronald Fisheri ja Sewall Wrightiga).
Jack Haldane oli avalikult kommunist, ateist ja tuntud populaarteaduslike raamatute ning artiklite autoreerina — ta avaldas kirjutisi ka ajalehele Daily Worker. Tema tekstid kombineerisid selge ning sageli terava stiili teadusliku argumentatsiooniga, mis aitasid viia keerulised ideed laiemale lugejaskonnale.
Haridus ja varasem teadustöö
Haldane õppis Cambridge'i ülikoolis ja omandas tugeva tausta nii loodus- kui ka matemaatilistes teadustes. Tema varased tööd hõlmasid füsioloogiat ja biokeemiat, mille kaudu ta arendas hiljem edasi teoreetilisi lähenemisi geenide käitumisele populatsioonides. Esimeste maailmasõdade järel jätkas ta teadustööd ja hakkas järjest enam rõhku panema matemaatilistele mudelitele bioloogias.
Panus geneetikasse ja evolutsiooniteooriasse
Haldane’i olulisemad teaduslikud panused olid matemaatilised mudelid, mis kirjeldasid geenide sageduse muutumist valiku, mutatsiooni, migratsiooni ja juhusliku triivimise toimel. Tema tööd aitasid kujundada evolutsiooniteooriat ja olid olulised kaasaegse evolutsioonisünteesi tekkes, mis ühendas Darwini loodusliku valiku Mendeli geneetikaga.
- Populatsioonigeneetika: Haldane arendas ja kasutas valemi- ning statistikapõhiseid meetodeid, et hinnata valiku tugevust, mutatsioonimäärasid ja geenide levikut populatsioonis.
- Haldane’i reegel (Haldane's rule): ta märkis ära mustri hübriidide viljatuse või surma puhul, mille kohaselt on sageli kannataja heterogameetiline sugu (s.h. mees või naine olenevalt liigist).
- „Cost of natural selection” ja evolutsiooni piirangud: Haldane käsitles ka seda, kui kiiresti ja millises ulatuses populatsioonid suudavad geneetiliselt muutuda, ning millised on sellele bioloogilised ja matemaatilised piirid (tuntud ka kui Haldane'i dilemma/argumentid).
Populaarteaduslik tegevus ja mõtisklused
Lisaks akadeemilistele artiklitele oli Haldane viljakas esseist ja populaarteaduslik autor. Tema raamatud, nagu The Causes of Evolution (1932) ja mitmed esseed teaduse tuleviku ning ühiskonna teemadel, mõjutasid nii teadlasi kui ka avalikkust. Ta oli tuntud ka oma teravmeelse ja lihtsasti mõistetava stiili poolest, mis tegi keerulised teaduslikud mõisted laiemalt kättesaadavaks.
Poliitika, emigratsioon ja hilisem elu
Haldane’i poliitilised vaated — tema toetus marksistlikule ideoloogiale ja kriitiline suhtumine mitmetesse valitsevatesse institutsioonidesse — mõjutasid tema avalikku kuvandit. Eluõpingute ja poliitilise pettumuse tõttu lahkus ta lõpuks Suurbritanniast ning kolis eluaja lõpupoole Indiasse, kus ta jätkas teadustööd ja populaarteaduslikku kirjutamist. Indias töötas ta mitmete teadus- ja õppeasutustega ning osales aktiivselt kohaliku teaduselu edendamises.
Pärand
Haldane’i töö mõjutas otseselt 20. sajandi keskpaiga evolutsiooniteooriat ja geneetikat. Tema matemaatilised lähenemised on tänapäeva populatsioonigeneetikas jätkuvalt aluseks, mitmed tema nimedega seotud mõisted (nt Haldane’i reegel) on püsivad terminid bioloogias. Lisaks teaduslikule pärandile meenutatakse teda kui hoogsat ühiskondlikku mõtlejat ja karismaatilist kirjutajat, kelle tekstid aitasid kujundada teaduse ja ühiskonna vahelist dialoogi.
Kokkuvõtlikult jäi J.B.S. Haldane meelde kui mitmekülgne teadlane: tugev matemaatik, mõjukas geneetik, viljakas populaarteaduse autor ja värvikas ühiskondlik tegelane, kelle ideed aitasid kujundada kaasaegset arusaama evolutsioonist.
Karjäär
Aastatel 1919-1922 oli ta Oxfordi Ülikooli New College'i stipendiaat, seejärel siirdus ta Cambridge'i Ülikooli, kus ta võttis vastu biokeemia õppejõu koha Trinity College'is ja õpetas seal kuni 1932. aastani. Üheksa aasta jooksul töötas Haldane Cambridge'is ensüümide ja geneetikaga, eriti geneetika matemaatilise poolega. Haldane kirjutas palju populaarteaduslikke esseid, mis lõpuks koguti kokku ja avaldati 1927. aastal köites "Võimalikud maailmad".
Seejärel võttis ta vastu geneetika professori koha ja siirdus Londoni Ülikooli Kolledžisse, kus ta veetis suurema osa oma akadeemilisest karjäärist. Neli aastat hiljem sai temast esimene Weldoni biomeetriaprofessor University College Londonis.
Haldane'i kolimist Indiasse, esialgu India Statistika Instituuti (ISI), mõjutasid mitmed tegurid. Ametlikult teatas ta, et tema peamine poliitiline põhjus oli vastus Suessi kriisile. Ta kirjutas: "Lõpuks, ma lähen Indiasse, sest minu arvates on Briti valitsuse hiljutised teod olnud rahvusvahelise õiguse rikkumised".
Tema huvi India vastu oli tingitud ka tema huvist bioloogiliste uuringute vastu, usust, et soe kliima teeb talle head ning et India pakub talle vabadust ja ühiseid sotsialistlikke unistusi. ISI-s juhtis ta biomeetriaüksust ja veetis aega erinevate teemade uurimisega ning juhendas teisi teadlasi enda ümber.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes oli John Burdon Sanderson Haldane?
V: John Burdon Sanderson Haldane oli Briti geneetik ja evolutsioonibioloog.
Küsimus: Millise panuse andis John Burdon Sanderson Haldane populatsioonigeneetikasse?
V: John Burdon Sanderson Haldane oli üks populatsioonigeneetika rajajaid (koos Ronald Fisheri ja Sewall Wrightiga).
K: Mis oli John Burdon Sanderson Haldane'i hüüdnimi ja kuidas ta end oma avaldatud töödes nimetas?
V: John Burdon Sanderson Haldane'i hüüdnimi oli Jack, kuid oma trükitud töödes kasutas ta "J.B.S.".
K: Millised olid John Burdon Sanderson Haldane'i isiklikud tõekspidamised?
V: John Burdon Sanderson Haldane oli kommunist ja ateist.
K: Millest kirjutas John Burdon Sanderson Haldane lisaks oma teaduslikele töödele veel?
V: John Burdon Sanderson Haldane kirjutas populaarteaduslikke raamatuid ja kirjutas artikleid ajalehele Daily Worker.
K: Milline oli John Burdon Sanderson Haldane'i peamine erialane töö?
V: John Burdon Sanderson Haldane'i peamine erialane töö oli tema panus evolutsiooniteooriat käsitlevatesse matemaatilistesse töödesse, mis aitasid kaasa kaasaegsele evolutsioonisünteesile.
K: Kuhu emigreerus John Burdon Sanderson Haldane oma elu lõpu poole?
V: John Burdon Sanderson Haldane emigreerus elu lõpu poole Indiasse.
