Euroopa dinosaurid: ülevaade, fossiilid ja tuntud liigid

Euroopa dinosaurid: põhjalik ülevaade — ajalugu, jura‑kriidi fossiilid ja tuntud liigid. Avastage leiud, liigid ja ajaskaala.

Dinosaurused arenesid välja mesosoikumi triasperioodi keskel, umbes 230 Ma (miljon aastat tagasi). Sel ajal oli Maal üks superkontinentaalne maismaamass, mida nimetati Pangaiaks ja mille osa oli ka Euroopa. Nii püsis see kogu triaasiperioodi jooksul. Juura perioodi alguseks, umbes 30 miljonit aastat hiljem, hakkas superkontinent jagunema Laurasiaks ja Gondwanaks. Panthalassa suurim sissevool, Pangaeat ümbritsev superookean, kandis nime Tethysi ookean, ja kuna see sissevool lõikas sügavamale superkontinendi sisse, ujutati suur osa Euroopast üle.

Kreidiajal, 145-65 miljonit aastat tagasi, hakkasid mandrid lähenema oma praegusele kujule, kuid mitte oma praegusele asendile, ja Euroopa jäi troopiliseks. Aeg-ajalt oli see saaremikrokontinentide ahel, sealhulgas Baltica ja Ibeeria.

Euroopa on suhteliselt rikas jura-kriidi piirilt pärit fossiilide poolest ning suur osa Euroopa dinosauruste kohta teadaolevatest andmetest pärineb sellest ajast. Nagu allpool esitatud ajakava näitab, on meie teadmistes ülejäänud mesosoikumist märkimisväärseid lünki. Sellest ajast pärinevate dinosauruste perekondade puudumine on tingitud sellest, et fossiile on leitud vähe, ja peaaegu kindlasti mitte sellest, et Euroopas elas vähe dinosauruste liike - välja arvatud ehk vahetult pärast triassia-juurajaväljasuremisjuhtumit.

Geoloogiline ja keskkondlik taust

Mesosoikum (trias, juura, kriit) oli Euroopa jaoks ajastu, mil mandrite liikumine ja ookeanide taseme muutused muutsid maastikku kord saarestikuks, kord suhteliselt laialdaseks maismaaks. Kuum ja niiske kliima soosis suure hulga taimestikku, mis omakorda toitis suurt hulka taimtoidulisi dinosaurusi. Samal ajal tekitasid mere üleujutused ja saarestikuline olukord paljudes piirkondades evolutsioonilise surve, sealhulgas nii-öelda "saaredimorfismi" ehk saarerzipõhise kääbuskasvu (näiteks Europasaurus ja Hațegi basseinist pärinevad liigid).

Peamised Eesti ja Euroopa leiukohad (näited)

• Solnhofen (Saksamaa) – erakordselt hästi säilinud kivistised, sealhulgas pehmete kudede ja sulgede jääke. Sealt pärineb kuulus Archaeopteryx.
• Bernissart (Belgia) – suured Iguanodoni kaldakaevandused (varajane krediit), mis andsid hulga hästi säilinud luustikke.
• Isle of Wight ja Wealden (Suurbritannia) – rikkalikud krediidi- ja juuraeelsed kihistud, palju theropoodide ja ornithopoodide leide.
• Hațeg bassein (Rumeenia) – tuntud saarerünnaku ja väikeste (kääbus) dinosauruseliikide poolest nagu Magyarosaurus, Zalmoxes ja Balaur.
• Lourinhã ja Portugal – rikkalikud lõpu-juura leiud, mitmed tüüpleiud (nt Miragaia).
• Langenberg (Saksamaa) – paik, kust pärineb väike sauropood Europasaurus.
• Cuenca ja Teruel (Hispaania) – mitmekesised krediidi ja juura theropoodid ning suured sauropoodid (nt Turiasaurus, Concavenator).

Tuntud liigid ja miks need tähtsad on

• Plateosaurus – üks varasemaid ja paremini teadaolevaid Euroopas elanud dinosaurusi (trias), leide Põhja-Euroopas; oluline arusaamiseks varajastest sauropsiididest.
• Compsognathus – väike, kiire theropood Solnhofenist; annab infot lihasööjate väiksemate vormide kohta ja kehakatte arengust.
• Archaeopteryx – üleminekuline vorm linnu ja dinosauruse vahel, silmapaistev tõend sulgede ja lenduvuse algvormide kohta.
• Iguanodon – klassikaline varakrediitne taimtoiduline dinosaur(leidud Bernissartist); üks esimesi teaduslikult nimetamisi.
• Megalosaurus – üks esimesi teaduslikult kirjeldatud theropoodseid dine (Inglismaa), ajalooliselt oluline paleontoloogia sünnis.
• Baryonyx – kalasööja teropood (leiud Inglismaalt ja Hispaaniast), näitab ebatavalisi toitumisstrateegiaid (pikad küünised, kalastamine).
• Europasaurus – kääbus-sauropood (Langenberg, Saksamaa), hea näide saarel elamise mõju kohta keha suurusele ja kasvu mustritele.
• Turiasaurus – Hispaaniast leitud hiid-sauropood; näitab, et Euroopas elasid mõningad väga suured liigid.
• Concavenator – omapärase seljauhisega theropood Hispaaniast; näide lokaalsetest evolutsioonilistest eksperimientidest.
• Magyarosaurus, Zalmoxes, Balaur (Hațeg, Rumeenia) – näited saarekeskkonna mõjust: kääbuslikud sauropoodid ja unikaalsed morfoloogiad, mis aitavad mõista evolutsiooni piiratud eluruumides.
• Miragaia – Portugalist pärinev stegosaur, huvitav pika kaelaga näide morfoloogilisest mitmekesisusest.

Fossiilide tüübid ja mida need meile räägivad

Euroopast leitud fossiilid hõlmavad luustikke, hammaste fragmente, jäljendeid (trackwayd), mune, mõnikord ka pehmete kudede või sulgede jälgi (nt Solnhofeni kivimites). Sellised leiud annavad teavet liigi suuruse, liigendi liikumise, toitumise ja käitumise kohta. Eriline väärtus on hästi säilinud leidudel (mõnikord koos pehmete kudede), sest need paljastavad nahatekstuure, sulgi või isegi siseorganeid.

Luude histoloogiline uurimine (lõikeid uurides) võimaldab määrata kasvumustreid ja vanust — seda on kasutatud näiteks Hațegi ja Europasauruse näidete puhul, et kinnitada kääbuskasvu teooriaid.

Uurimismeetodid

• Stratigraafia ja radiomeetriline dateerimine — aitavad paika panna leidude vanuse ja keskkonna.
• CT-skanne ja 3D-modelleerimine — võimaldavad uurida luude sisemisi struktuure ja koostada digitaalseid rekonstruktsioone ilma fragmente hävitamata.
• Isotoop- ja mikroanatomiauuringud — annavad infot toitumise, migratsiooni ja kasvukiiruse kohta.
• Phylogenetic-analüüsid — aitavad paigutada leide sugulussuhetesse teiste dinosaurustega maailmas.

Uurimise piirangud ja lüngad

Euroopa fossiilkihid on kirjud: ajalooliselt on enim leide late juura ja krediidi lõpul, samas kui triasist ja varajasest juurast on teateid vähem. Selle põhjuseks on nii säilivus- ja settekeskkond kui ka uuringute geograafiline ja ajalooline kallutatus (mõned piirkonnad on uuritud rohkem kui teised). Lisaks peitub osa fossiilidest mere all või on erosioniseerunud. Seetõttu jäävad paljud küsimused — nt täpne liigiline mitmekesisus triasis ja varajases juuras — veel vastuseta.

Kuhu minna, kui tahad ise õppida või vaadata leide?

Paljud Euroopa loodusloomuuseumid eksponeerivad dinosaurusefossiile ja pakuvad haridussisu: näiteks Natural History Museum (London), Museum für Naturkunde (Berliin), Musée national d'Histoire naturelle (Paris), Museo Nacional de Ciencias Naturales (Madrid) ning piirkondlikud muuseumid Portugalis, Hispaanias ja Rumeenias (näiteks Lourinhã ja Hațeg). Välitööde ja populaarteaduslike raamatute abil saab jälgida uusimaid leide ja uurimistulemusi.

Kokkuvõte

Euroopa dinosaurused on mitmekesised ning paljud unikaalsed liigid ja kohastumised (nt saarekääbuslus) on aidanud mõista, kuidas loodus reageerib geograafilistele ja kliimamuutustele. Kuigi paljud parimad leiukohad on hästi uuritud, on Euroopas endiselt suuri teadmiste lünki — uusi liike ja tähelepanuväärseid fossiile leitakse regulaarselt, mistõttu on paleontoloogia Euroopas aktiivne ja kiiresti arenev valdkond.

Küsimused ja vastused

K: Millal arenesid dinosaurused esimest korda?

K: Kuidas nimetati sel ajal superkontinentaalset maamassiivi?

K: Kui kaua pärast triassia perioodi algust hakkas Pangaea jagunema Laurasiaks ja Gondwanaks?

K: Kuidas nimetati Panthalassa suurimat sissevoolu, mis ümbritses Pangaeat?

K: Millisel hetkel hakkasid mandrid lähenema oma praegusele kujule, kuid mitte oma praegusele asukohale?

K: Miks on sellest ajavahemikust teadaolevalt vähe dinosauruste perekondi?

Otsing