Bryde'i vaalad — paelevaalade rühm: liigid, tunnused ja levik

Avasta Bryde'i vaalade liigid, eristavad tunnused ja levik: mõõtmed, kolmikharjas peas, sarnasus Sei vaaluga ning nende troopilised ja subtroopilised elupaigad.

Bryde'i vaal on paelevaal, mis kuulub laiemasse merikiskjate rühma ja on tuntud oma kiiremõõdulise, küllaltki agregeeritud välimuse poolest. Tegemist on väiksemate vaalalistega, kellest paljud olid pikka aega liigitamata või kokku liidetud ühe liigi alla. Täiskasvanud isend võib ulatuda tavaliselt 12,5–14 m pikkuseks ja kaaluda ligikaudu 16–18,5 tonni; emasloomad on tavaliselt isastest suuremad.

Tunnused ja äratundmine

Bryde'i vaalad on tuntud peenikese, silmatorkavalt aerodünaamilise kere ja suhteliselt väikese seljauime poolest. Nende nahk võib olla mustast kuni tumehallini. Eriliseks tunnuseks on peas olevad kolm pikka harja (midagi sarnast soontega), mis ulatuvad silmade vahelt puhumisava poole — seda omadust ei ole mujal nii selgelt näha, sest enamikul teistel suurvaaladel on peas üks keskne harjajoon. Selle kolmekordse harjanurga tõttu on Bryde'i vaal kergemini eristatav sarnastest liikidest.

Bryde'i ja Sei vaala segi ajamine on levinud, sest mõlemad liigid on suuruse ja üldise proportsiooni poolest sarnased. Erinevusi aitab märgata kolme peaharja olemasolu, suulõikude kuju, seljauime asend ja käitumuslikud tunnused (nt söömisharjumused ja kalduslevik).

Toitumine ja käitumine

Bryde'i vaalad toituvad peamiselt kooliliste kaladega (nt sardiinid, anšoovised, makrellid) ning kohati ka koorikloomadest ja kahepoolsetest nagu krill. Toitumisel kasutavad nad mitmeid strateegiaid: sievingu- ehk filtritoitmine, kiire lõugapüük ja mõnikord ka konsentreeritud rünnakud väikestele kalaparvedele. Neid nähakse sageli üksikute isenditena või väikestes rühmades, kuid suurtel toitumisplaastritel võivad koguneda arvukamad grupid.

Käitumiselt ei ole nad sama tugevalt rändavad kui mõned külmemate vetega vaalad — paljud populatsioonid on pigem troopilistes ja subtroopilistes vetes püsivamad. Häälepoolest kasutavad nad madalsageduslikke signaale ja müra, mis on tüüpiline suuremate baleen-vaalaliste suhtluseks ja navigeerimiseks.

Paljunemine ja eluiga

Paljunemine järgib suurematest vaaladest tuntud mustreid: paaritumine ja sünnitus toimuvad peamiselt soojemates vetes, tiinusperiood on ligi 10–12 kuud. Poeg sünnib tavaliselt 3–3,5 m pikkusena ja emapiim toidab ning kaitseb teda alguses mitu kuud; poeg võib jääda emaga poole aasta kuni üle aasta, sõltuvalt populatsioonist ja toidu kättesaadavusest. Bryde'i vaalade eluiga hinnatakse tavaliselt kuni ~50 aastat, kuid see võib varieeruda eri populatsioonide vahel.

Levikuala ja elupaik

Bryde'i vaalad elavad peamiselt troopilistes ja subtroopilistes vetes üle maailma: neid esineb Aafrika, Aasia, Austraalia, Lõuna-Ameerika, Kariibi mere ja Põhja-Austraalia lähistel ning Vaikse ookeani ja India ookeani soe-lagunetes. Mõned populatsioonid on kaldapoolsemad ja suhteliselt paiksed, teised liiguvad laiemalt avamere suunas. Kohalik levik ja rändemustrid sõltuvad peamiselt toiduküllusest ja vee temperatuurist.

Taksonoomia ja nimetus

Kuni 1950. aastate keskpaigani peeti kõiki selle rühma isendeid üheks liigiks Balaenoptera brydei. Tänu taksonoomilistele ja geneetilistele uuringutele on selgunud, et tegelikult on olemas mitu väga sarnast, ent eristuvat taksonit. Nendest tuntumad on Balaenoptera edeni ja Balaenoptera omurai. Eriti keeruline on eristada B. brydei ja B. edeni, mis võivad olla kas lähedased sõsarliigid või alamliigid samast taksonist — nende täpne taksonoomiline jaotus on endiselt osa teadusuuringutest.

Vaal sai nime Johan Bryde järgi, kes ehitas Lõuna-Aafrika esimese vaalade töötlemiseks mõeldud tehase. Ajalooliselt mõjutas inimese ulatuslik püük mitmete populatsioonide suurust ja levikut.

Ohud ja kaitse

Peamised ohud Bryde'i vaaladele on:

• inimtegevusest tingitud surm ja vigastused (nt laevaõnnetused, kõrvalsaak kalapüügivahendites);
• saaste ja mürasaaste, mis häirib kommunikatsiooni ja navigatsiooni;
• toiduressursside kahanemine kliimamuutuste ja ülepüügiga seotud protsesside tõttu;
• ajalooline ja mõnes piirkonnas ka tänane vähene sihtotstarbeline jahindus.

Kaitse seisukohalt on probleemiks ka taksonoomiline segadus: kuni liigid ja populatsioonid on paremini kirjeldatud, on keeruline määrata täpseid kaitsetasemeid ja marsruute. Mitmed rahvusvahelised ja piirkondlikud jõupingutused keskenduvad elupaikade kaitsele, kõrvalsaagi vähendamisele ja merekeskkonna puhtuse parandamisele.

Kokkuvõte

Bryde'i vaalad on huvitav ja mitmetahuline paelevaalalaste rühm, mida iseloomustavad kolm peaselget harja, troopiline–subtroopiline levik ja mitmekesine toitumiskäitumine. Kuigi nad on väiksemad kui mitmed teised baleen-vaalad, mängivad nad olulist rolli mereökosüsteemides. Taksonoomia ja populatsioonide staatuse parem mõistmine on vajalik tõhusamaks kaitseks ja juhtimiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Bryde'i vaal?

K: Mitu Bryde'i vaalade liiki on olemas?

K: Millised on teised Bryde'i vaalade rühma kuuluvad vaalaliigid?

K: Mille poolest erineb Bryde'i vaal teistest rorvaalidest?

K: Mis värvi on Bryde'i vaalade nahk?

K: Millest tuleneb Bryde'i vaala nimi?

K: Kus leidub Bryde'i vaalasid?

Otsing