Karamell: definitsioon, karamelliseerimine ja kasutus magustoidus
Karamell: definitsioon, karamelliseerimine ja kasutus magustoidus — samm-sammult juhend, retseptid ja ideed pudingitele, jäätisele, praliinidele ning kohvikatteks.
Karamell (/ˈkærəmɛl/) on beežist kuni tumepruunini ulatuv magus toode, mis tekib süsivesikute kuumutamisel. Seda valmistatakse peamiselt suhkruid kuumutades ja sellel on lai kasutus magustoidumaailmas: kasutatakse pudingite ja magustoitude maitsestamiseks, täidistena kommidel, ning pealiskattena näiteks jäätise, vaniljekreemi ja kohvi puhul.
Lihtne suhkur (sahharoos) hakkab sulama umbes 135 °C (270 °F) juures, muutmata oma värvi. Karamelliseerumise protsess algab, kui suhkrut kuumutatakse tavaliselt vähemalt 150 °C (300 °F), sagedamini umbes 170 °C (340 °F). Suhkru kuumutamisel lagunevad molekulid ja tekivad mitmesugused lõhna- ja maitseühendid, mis annavad karamellile iseloomuliku värvi ja maitse — magusa, pähkli- ja veidi keedustatud tooni ning tume karamelli puhul kergelt mõrkjama nüansi (ühenditeks).
Kuidas karamell tekib ja mis toimub keemiliselt
Karamelliseerumine on suhkrumolekulide pöördumatu lagunemine ja ühinemine kõrgel temperatuuril ilma valguse või õrna kergituseta. Selle käigus tekivad mitmed aromaatsed ühendite rühmad (nt furaanid, aldehüüdid ja ketoonid), mis annavad karamellile komplekssuse. See erineb Maillard' reaktsioonist, kus valgud (aminohapped) reageerivad vähese suhkruga ja annavad teisest tüüpi pruunistumist ning aroome.
Karamelli tüübid ja valmistusmeetodid
- Dry (kuiv) meetod: suhkur kuumutatakse kuivalt, kuni see sulab ja pruunistub. Annab selgema, intensiivsema maitse, kuid nõuab tähelepanu, sest kergemini kõrbeb.
- Wet (märg) meetod: suhkur lahustatakse vee või siirupiga ja keedetakse, see on kontrollitavam ja vähem altid kristalliseerumisele.
- Karamellikaste: sulatatud karamellile lisatakse võid ja koort (või piima) — tekib kreemjas, jäetav või valatav kaste. Soovitud soolasuse annab meresoolaga salted caramel.
- Kõvad ja pehmed karamellid: erinevad keedutemperatuurid annavad erineva tekstuuri (pehmed maiused kuni kõvadeni). Temperatuuri ja keetmisaega jälgides saab kontrollida tulemuse konsistentsi.
Kodus karamelli tegemise nõuanded
- Kasutage köögitermomeetrit, et saavutada soovitud temperatuur ja tekstuur.
- et vältida kristalliseerumist, lisage väikese koguse sidrunhapet või maisisiirupit ja vältige liigset segamist, eriti algfaasis; keerutage potti vajadusel ettevaatlikult.
- kui lisate võid ja koort, võtke pott tulelt ja segage aeglaselt, sest keevõhuline karamell võib paiskudes pritsida.
- valige pakendatud või kuumakindel tööriist — metallist lusikas ja säärane pott on praktilised.
Turvalisus ja säilitamine
Kuum karamell põhjustab tõsiseid põletushaavu — töötage ettevaatlikult, hoidke lapsi eemal ja kasutage pikka käepidet. Kui karamell pritsib nahale, jahutage vigastatud kohta kohe külma vee all ja otsige vajadusel meditsiinilist abi.
Säilitamiseks hoidke karamellikomme õhukindlas anumas toatemperatuuril; karamellikaste säilib kaetud jahedamas kohas või külmkapis mitu nädalat. Taastamisel soojendage kastet aeglaselt vesivannil või madalal kuumusel.
Kasutus ja näited
Paljud kommid ja magustoidud on valmistatud karamelliga. Mõned levinumad näited on karamellõunad, praliinid, nougats, brittles, crème caramel ja crème brûlée. Lisaks kasutatakse karamelli kastme, täidise või glasuurina koogil, jäätisel, kohvijookidel ja kookides, samuti soolase ning magusa kombinatsioonina tänapäevases kondiitri- ja baarikunstis.
Kokkuvõttes on karamell mitmekülgne ja kulinaarne element, mille maitse ja tekstuur sõltub valmistusviisist ja temperatuuri kontrollist. Õnnestunud karamell toob magustoitudele sügavust, rikkust ja aroomi — kuid nõuab tähelepanu ja ettevaatlikkust valmistamisel.
Taldrikutäis vedelat karamelli
Karamellkook, mis on kaetud karamelliga.
Karamellkommid
Karamellkommid on pehmed, tihedad, närimiskommid. Seda valmistatakse piima või koore, suhkru(te), või ja vanilje lõhna- ja maitseaine segu keetmisel. Suhkrut või suhkruid kuumutatakse eraldi, et saavutada 170 °C (340 °F). See muudab need karamelliks enne teiste koostisosade lisamist. Teine võimalus on keeta kõiki koostisosi koos. Sel viisil muutub piim karamelliks, kuid suhkrud mitte. Seda tüüpi kommi nimetatakse sageli "piimakaramelliks" või "koorekaramelliks".
Karamellvärvimine
Karamellvärv on tumeda kibeda maitsega vedelik. See tekib pärast peaaegu täielikku karamelliseerumist. Seejärel villitakse see pudelisse, et seda saaks kasutada muude asjade jaoks. Seda kasutatakse toiduvärvina ja jookides, näiteks koolas.
Karamellkaste
Karamellkaste valmistatakse vee ja tuhksuhkru kuumutamisel madalal või keskmisel temperatuuril. Seda tehakse seni, kuni suhkur lahustub ja "karamelliseerub". See muudab selle värvi kuldpruuniks.
Karamellkaste
Seotud leheküljed
- Toffee
- Butterscotch
Küsimused ja vastused
K: Mis on karamell?
V: Karamell on beež kuni tumepruun magus toit, mida valmistatakse suhkrute kuumutamisel.
K: Millised on karamelli kasutusviisid?
V: Karamelli võib kasutada pudingute ja magustoitude maitsestamiseks, kommide täidisena ning jäätise, vaniljekreemi ja kohvi katteks.
K: Millisel temperatuuril hakkab liitsuhkur sulama?
V: Lihttsuhkur hakkab sulama umbes 135 °C juures (270 °F).
K: Mis juhtub, kui suhkrut kuumutada üle selle temperatuuri?
V: Kui suhkrut kuumutatakse üle selle temperatuuri, lagunevad molekulid ja muutuvad karamelli värvi ja maitsega ühenditeks - seda protsessi nimetatakse karamelliseerumiseks.
K: Milliseid komme ja magustoite valmistatakse karamelliga?
V: Mõned näited karamelliga valmistatud kommidest ja magustoitudest on karamellõunad, praliinid, nugati, brittles, crème caramel ja crème brûlée.
K: Kas karamelli saab kasutada ka muul viisil kui maiustustes?
V: Jah - lisaks maiustustele, nagu kommid või magustoidud, võib seda kasutada ka jäätise või kohvi pealiskatteks.
Otsige