Karbeen
Karbeen on molekul, mille süsinikuaatomil on kaks sidet ja kaks muud elektroni, mis ei moodusta sidemeid. Kuna süsiniku ümber on ainult 6 elektroni, on see üsna reaktiivne. Üldvalemi võib kirjutada järgmiselt: R-(C:)-R'.
Karbeen võib olla singlet või triplet. Esimese tüübi puhul on kaks elektroni, mis ei moodusta sidemeid, nagu üksikpaar. Nad mõlemad jäävad samasse orbitaali. Triplet-karbeeni puhul jäävad kaks elektroni eri orbitaalidele. Siin on neil mõlemal sama spinn.
Karbeenid võivad teha mitmeid reaktsioone. Nad võivad olla nii elektrofiilid kui ka nukleofiilid. Neile meeldib teha liitumisreaktsioone kaksiksidemetega. Neid leidub ka ketroopilistes reaktsioonides.
Enamik karbeene on väga ebastabiilsed. Mõned neist võivad siiski pikka aega eksisteerida. Kuulus näide on Grubbs'i katalüsaator, mille töötas välja Robert Grubbs.
Karbeen
Küsimused ja vastused
K: Mis on karbeneen?
V: Karbeneen on molekul, mille süsinikuaatomil on kaks sidet ja kaks muud elektroni, mis ei tee ühtegi sidet.
K: Miks on karbeen reaktiivne?
V: Karbeeni süsiniku ümber on ainult 6 elektroni, mis teeb selle üsna reaktiivseks.
K: Milline on karabeeni üldvalem?
V: Karabeeni üldvalemi võib kirjutada järgmiselt: R-(C:)-R'.
K: Millised on kahte tüüpi karbeenid?
V: Karbeeni kaks tüüpi on singlet ja triplet.
K: Mis vahe on singlet- ja tripletkarbeenil?
V: Singlet-karbeenis on kaks elektroni, mis ei tee sidemeid, nagu üksikpaar ja jäävad samasse orbitaali. Triplettkarbeenis jäävad kaks elektroni erinevatele orbitaalidele ja neil on sama spinn.
K: Milliseid reaktsioone võivad karbenid teha?
V: Karbeenid võivad teha palju reaktsioone. Nad võivad olla nii elektrofiilid kui ka nukleofiilid ja neile meeldib teha liitumisreaktsioone kaksiksidemetega. Neid leidub ka ketroopilistes reaktsioonides.
K: Kas karbenid on stabiilsed?
V: Enamik karbeene on väga ebastabiilsed, kuid mõned neist võivad eksisteerida pikka aega. Üks näide on Grubbs'i katalüsaator, mille töötas välja Robert Grubbs.
