Hiina Rahvavabariik (HRV) oli 1952. aasta suveolümpiamängudel esimene. Sel aastal lubas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) võistlema nii Hiina Rahvavabariiki kui ka Hiina Vabariiki (mis hiljuti pärast Hiinakodusõda kolis Taiwanile). Hiina Vabariik loobus protestiks. Hiina poliitilise staatuse tõttu osales Hiina Rahvavabariik olümpiamängudel uuesti alles 1980. aastal.
Hiina Olümpiakomitee moodustati 1910. aastal ja tunnustati 1979. aastal. Enne Hiina kodusõda võistlesid sportlased olümpiamängudel Hiina Vabariigi (ROC) nime all. 1979. aastal võttis Rahvusvaheline Olümpiakomitee vastu otsuse, et ROC-i võistkond kannab nime Hiina Taipei, ja see avas Hiina Rahvavabariigile ukse, et ühineda lõpuks olümpialiikumisega.
Hongkongil on olnud oma riiklik olümpiakomitee alates 1950. aastast ja ta on osalenud mängudel alates 1952. aastast. Pärast territooriumi tagasipöördumist Hiina Rahvavabariigile on see jätkunud, kusjuures Hongkong on ülejäänud riigist eraldi ja kannab nime Hong Kong, Hiina.
Hiina Rahvavabariik korraldas mänge ühe korra: 2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis.
Taust ja poliitiline kontekst
Hiina osalemise lugu olümpiamängudel on tihedalt seotud 20. sajandi poliitiliste muutustega mandri-Hiinas ja Taiwanil. Pärast riikide eraldumist ja valitsuste vahetumist tekkis küsimus, kummal poolel on õigus esindada „Hiinat“ rahvusvahelistel võistlustel. ROK ja erinevad riiklikud olümpiakomiteed pidid leidma kompromisse, mis võimaldaksid sportlastel osaleda ilma, et üks või teine pool kaotaks oma identiteedi ja poliitilise positsiooni täielikult.
Hiina Taipei (Taiwan)
Pärast 1979. aasta otsust saavutati kokkulepe, mille järgi Taiwanil (Hiina Vabariigil, ROC) on õigus osaleda olümpiamängudel aga eraldi nime, lipu ja sümbolitega. Selleks kasutatav ametlik nimetus on Hiina Taipei. Sellel kokkuleppel on praktiline tähendus: see võimaldas ROC-i sportlastel osaleda ilma, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee peaks poliitiliselt tunnustama ROC-i valitsust kui mandri-Hiinast eraldiseisvat riiki. Hiina Taipei kasutab olümpiaesinduseks omaette lippu ja hümni olümpiaüritustel, mis erinevad ROC-i riiklikest sümbolitest.
Hongkongi eristaatus
Hongkong on alates 1950. aastast olnud oma OIkomitee ja jätkab osalemist olümpiamängudel eraldi nime all, nüüdise süntaksiga Hong Kong, Hiina. Pärast 1997. aasta tagasipöördumist Hiina Rahvavabariigi alluvusse säilitati Hongkongi õigus olla rahvusvahelistel spordiüritustel eraldi delegatsioon, mis võimaldab piirkonnal säilitada eraldi sportlikku identiteeti ja NOC-i liikmelisust.
Hiina Rahvavabariigi areng olümpiamängudel
Pärast taasliitumist ROK-iga on Hiina Rahvavabariik muutunud olümpiamängudel üheks võimsamaks jõuks, eriti suveolümpiamängudel. Pekingis 2008 korraldamine tõi riigile suurt tähelepanu ja aitas kaasa spordi ning infrastruktuuri arendamisele. Lisaks 2008. aasta suveolümpiale on Beijing hiljem olnud ka talimängude korraldajaks (2022), mis kinnitab Hiina rolli globaalses olümpialiikumises.
Olulised mõjud ja jätkuvad küsimused
Hiina ja sellega seotud piirkondade (Taiwan/Hiina Taipei ja Hongkong) eripära olümpialugu illustreerib, kuidas sport ja rahvusvaheline poliitika on tihedalt seotud. Kuigi kokkulepped võimaldasid sportlastel jätkata professionaalset tegevust ja osalemist, jäävad kujunema ka keerulised küsimused identiteedi, sümbolite ja diplomaatia kohta. Olümpialiikumine on leidnud lahendusi, mis püüavad tasakaalustada poliitilist tundlikkust ja sportlaste õigust võistelda.
Kokkuvõte
- Hiina Rahvavabariik esindas mandri-Hiinat esimest korda 1952. aastal ja ühines olümpialiikumisega püsivamalt alates 1980. aastast.
- Hiina Taipei (Taiwan) osaleb eraldi nime, lippu ja sümbolitega vastavalt 1979. aasta kokkuleppele.
- Hongkong on alates 1950. aastast oma NOC-i kaudu osalenud ja jätkub eraldi delegatsioonina ka pärast 1997. aastat.
Need eripärad näitavad, kuidas olümpiamängud ei ole vaid sportlikud võistlused, vaid ka peegel rahvusvaheliste suhete ja ajalooliste arengute kohta.