Cime du Gélas (itaalia keeles Monte Gelàs) on 3143 m kõrgune mägi Prantsusmaa (Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkond) ja Itaalia (Cuneo provintsi) piiril.

See on Mercantouri rahvuspargi (prantsuse keeles Parc national du Mercantour) ja Alpes-Maritimes'i departemangu kõrgeim tipp, samas kui Itaalia poolel on see osa merealpi looduspargist (Parco naturale delle Alpi Marittime).

Asukoht ja ligipääs

Cime du Gélas paikneb Lõuna-Alpides, Prantsusmaa ja Itaalia piiril. Ligipääs tippu on võimalik mõlemalt poolt; lähimad suuremad linnad on Nice Prantsusmaal ja Cuneo Itaalias. Matkaks ja ronimiseks kasutatakse tavaliselt lähematest orudest algavaid matkaradu ning rahvusparkide teabe- ja majutusvõrku (varjupaigad, rifugiod).

Tippu kuuluvad omadused

  • Mäel on kaks lähestikku asetsevat haru ehk tippu (tavaliselt nimetatakse neid lääne- ja idatipuks): läänepoolne haru on veidi kõrgem ja loetakse peamiseks 3143 m tipuks.
  • Mäenõlvad on enamasti kivised ja jalamid järskude nõlvadega, mis nõuavad head orienteerumisoskust ja kindlat jalgealust.

Jää, kliima ja aastaaegade mõju

Cime du Gélas on ajalooliselt kandnud väikeseid jääke ja kõrgmäestiku lumepüsivaid alasid ning üks lähedastest laamastest jääke on sageli mainitud kui üks lõunapoolsemaid Alpide jäävälju. Viimastel aastakümnetel on need jääalad oluliselt vähenenud kliimamuutuste mõjul. Tippu mõjutab tüüpiline alpikliima: suvel on ilm soojem ja paljud marsruudid jäävabad, aga õhk võib olla järsult jahe ning ilm muutuda kiiresti; talvel katavad tipuvööndit lumi ja jää, mis nõuab tehnilisemat varustust.

Matkamine ja ronimine

Cime du Gélas on populaarne sihtkoht nii kogenud mägironijate kui ka nõudlikumaid mägimatku harrastavate matkade jaoks. Tavapärased punktid:

  • Suvised marsruudid võivad sisaldada kivist ronimist ja kruusaharjutusi — mõnel lõigul on vajalik käte kasutamine (spramble), seega ei sobi algajatele ilma juhendita.
  • Talvised ja varakevadised lähenemised nõuavad lumel liikumise oskust, jää- ja lumekraami (jalatraxid, jääraud, jääkiilud) ning oskust hinnata laviiniohu.
  • Enne tippu minekut tuleb kontrollida ilmateadet, radaolusid ja rahvuspargi reegleid; vajadusel kasutada giidi.

Loodus ja kaitse

Tipu asub kahe looduskaitseala piirimail, mis kaitsevad piirkonna suure mitmekesisuse: alpine taimestik, rohked liike mägimammoone (murmelt), kääbus- ja mägijõehobuseid (chamois), kitsed ning röövlinnud (nt kuldnokad ja kotkad). Mõlemad pargid rõhutavad looduse säästvat kasutamist, suunates külastajaid püsivatel radadel ning kehtestades piiranguid telkimisele ja looduse häirimisele.

Praktiline info ja ohutus

  • Parimatesse aegadesse kuulub suvi (juuni–september), kui lumi on sulanud ja rajad enamasti läbitavad; siiski tuleb arvestada, et kõrgel võib olla jahe ja tuuline.
  • Mäele minekul tasub kaasa võtta kaardi- ja kompassioskused või GPS, piisav varustus, vesi ja toit; mobiililevi on kõrgmäestikus sageli piiratud.
  • Parkide reeglid keelavad paljudes kohtades looduse kahjustamise ning soovitatav on kasutada ametlikke parkimisalasid ja varjupaiku (refuges/ rifugiod).
  • Piiriületus Prantsusmaa ja Itaalia vahel mägimatkal ei nõua tavaliselt piirivalve luba (Schengen), kuid alati tuleb arvestada rahvusparkide erireeglite ja hooajaliste piirangutega.

Cime du Gélas on tuntud nii kui silmapaistev geograafiline tipp kui ka elamuslik sihtkoht neile, kes otsivad kõrgmäestiku looduse ja tehnilisema matkamise kombinatsiooni. Turvalisuse huvides planeeri matka hoolikalt, kontrolli ilmajaama ja parkide infot ning mõtle juhendajale, kui puudub kõrgtasemelised mägioskused.