Klassikalised jalgrattasõidud — Euroopa ühepäevased profirattavõistlused
Avasta klassikalised jalgrattasõidud — Euroopa ühepäevased profirattavõistlused, ajaloolised Monumendid ja tippralli traditsioonid.
Klassikalised jalgrattasõidud on rahvusvahelises kalendris (võistluste nimekiri) kõige tähtsamad ühepäevased profirattasõidud. Need võistlused on profimaanteesõidu ühe kõige ikoonilisema osa kujunenud — nii spordiliselt kui kultuuriliselt — ja neile omistatakse suurt prestiiži nii sõitjate, meeskondade kui ka fännide seas.
Kõik peamised klassikad toimuvad peamiselt Lääne-Euroopas. Enamik neist on olnud professionaalses kalendris aastakümneid ning vanimad pärinevad 19. sajandist. Klassikad käivad tavaliselt kellaariigiti — samal aastaajal ja tihti samadel kuupäevadel — mistõttu tekib igaühel kindel „klassikahooaeg“. Viimastel aastatel on viit tippvõistlust mõnikord nimetatud „Monumentideks“ (inglise keeles „Monuments“), sest need on ajaloos ja tähenduses eriti eristatavad.
Alates 2005. aastast kuuluvad paljud klassikud UCI ProTouri (tollal rahvusvaheline profisarja staatus), mida juhib Union Cycliste Internationale. See võistlussari hõlmas ka mitmesuguseid etapivõistlusi, sh maailmakuulsad tuurid nagu Tour de France, Giro d'Italia ja Vuelta a España, samuti mitmeid teiste tüüpi ühepäevavõistlusi. ProTour asendas varem eksisteerinud UCI maanteemaailma karikasarja, mis sisaldas ainult ühepäevasõite; ajaga on see süsteem edasi arenenud (UCI WorldTour jne), kuid klassikate tähtsus kalendris on püsinud kõrge.
Mis teeb klassikaks?
Klassikalise ühepäevavõistluse eripära tuleneb mitmest tunnusest:
- Raskus ja pikkus: sõidud on sageli väga pikad (200+ km) ja nõudlikud, mis paneb rõhu vastupidavusele ja taktikale.
- Muutlik maastik: klassikad sisaldavad sageli lühikesi, järske tõuse (nt Bergid ja hellingen), kivisillutisi (pavé ehk kivid) või kitsaid koduste teid ja kurve.
- Ilmastiku mõju: tuul, vihm ja külm võivad mängida otsustavat rolli, muutes sõidu puhtast vormiproovist taktikalise ja juhuslikkuse võimendajaks.
- Tiimistrateegia ja individuaalne meisterlikkus: klassikad vajavad tiimi tuge, kuid lõppvõidu saavutab sageli üksik tugevaim või nutikaim ründaja.
Peamised tüübid
- Põhja- ehk kivisillutise klassikad: toimuvad Põhja-Euroopas (Eesti lähedal Belgia ja Prantsusmaa regioonid) ja on tuntud kivisillutiste lõikude, lühikeste kaljude ja karmide ilmastikutingimuste poolest. Näited: Tour of Flanders (Ronde van Vlaanderen), Paris–Roubaix.
- Ardenni klassikad: toimuvad Belgia ja Luksemburgi mägisemas osas; iseloomulikud on järjestikused lühikesed, väga järsud tõusud. Näited: Liège–Bastogne–Liège, La Flèche Wallonne, Amstel Gold Race.
- Kevad- ja sügisklassikad: hooaeg jaguneb — kevadine kevadklassikate periood (märts–aprill) ja sügisel toimuv Il Lombardia (oktoober) kui „sügisene monument“.
„Monumendid“ — viis tippvõistlust
Tavaliselt loetakse klassikate hulgas eriliselt väärtuslikeks viit „monumenti“:
- Milan–San Remo (La Primavera) — varakevadine, väga pikk (u 300 km) klassika, sobib tugeva lõpusprindiga ründajatele ja sprinteritele, kellele sobivad viimaste kilomeetrite tõusud (nt Cipressa, Poggio).
- Ronde van Vlaanderen (Tour of Flanders) — Flandria kivisillutiste ja lühikeste järskude tõusudega; suure tähtsusega nii kohalikele kui rahvusvahelistele sõitjatele.
- Paris–Roubaix — kuulus „Kivinaine“ (Hell of the North), mille lõpuosa läbi kivisillutise tunnelite ja kaptivaalne finish velodroomil on legendaarne.
- Liège–Bastogne–Liège — vanim klassika ja Ardennide kõige raskem, nõuab suurt mägedeelist vastupidavust ja värskust rünnakuteks.
- Il Lombardia — „Sügisene klassika“, mägine ja tehniline, sobib klassika-spetsialistidele, kes taluvad tõuse ja lõpuspurte.
Ajalugu ja tähendus
Klassikalised sõidud on rattaspordi ajaloo kirjapanijad: paljud neist loodi 19. ja 20. sajandi vahetusel ning on seotud tööinimeste, kohaliku kultuuri ja meediaevolutsiooniga. Nende võidud on sageli rider'ite karjääri märgilised saavutused (nt „klassikavõitja“ staatuse andmine) ja sponsoritele suurt tähelepanu toovad tulemused. Klassikad on säilitanud erilise koha ka tänu oma traditsioonidele — marsruudid, ikoonilised tõusud ja lõpuplatsid on saanud kultuslikuks.
Taktika ja sõidu iseloom
Klassikalistel sõitudel võivad otsustavaks saada rünnakud vahetult enne lõppu, töö meeskondadelt suures grupis (control), õige hetke tabamine kivisillutisel või tõusul, aga ka ilmastikuoludest tingitud rühmitised (echelons) tuules. Samuti on tavaline, et klassikavõitja tuleb üksi ülejäänud grupist või väikse rühmaga, mitte alati massisprindis.
Tuntud nimed ja legendid
Klassikate ajaloos on välja kujunenud eredad nimed ja legendid — nii „klassikaspetsialistid“, kes otseselt pühenduvad ühepäevasõitudele, kui ka üldklassika-suured mehed. Nende nimed ja saavutused aitavad edasi kanda klassikate eripära tulevastele põlvedele.
Kokkuvõtlikult on klassikalised jalgrattasõidud professionaalse maanteeratta kalendri lahutamatu ja armastatud osa: nad pakuvad mõjukaid, emotsionaalseid ja taktikalisi võistlusi, mis määravad sageli kogu hooaja meeleolu ning jäävad rattasõbra mällu palju pikemaks kui üksik etapivõistlus.
Mälestusmärgid'
Viit klassikalist võistlust nimetatakse mõnikord "Monumentideks".
- Milano-Sanremo Itaalia
- Ronde van Vlaanderen Belgia
.svg(1).png)
- Pariis-Roubaix Prantsusmaa
- Liège-Bastogne-Liège Belgia
- Giro di Lombardia Itaalia
Ainult kolm ratturit on oma karjääri jooksul võitnud kõik viis Monumenti ühepäevasõitu: Roger De Vlaeminck, Rik Van Looy ja Eddy Merckx. Kõik olid pärit Belgiast.
Seán Kelly Iirimaalt võitis neli mälestusmärki, kuid oli Ronde van Vlaanderenil kolmel korral teine (1984,1986,1987).
| Monumendi võitjad alates 1960. aastast | |||||
| Aasta | Milano - San Remo | Pariis-Roubaix | Liège-Bastogne-Liège | Giro di Lombardia | |
| 1960 |
|
|
|
|
|
| 1961 |
|
|
|
|
|
| 1962 |
|
|
|
|
|
| 1963 |
|
|
|
|
|
| 1964 |
|
|
|
|
|
| 1965 |
|
|
|
|
|
| 1966 |
|
|
|
|
|
| 1967 |
|
|
|
|
|
| 1968 |
|
|
|
|
|
| 1969 |
|
|
|
|
|
| 1970 |
|
|
|
|
|
| 1971 |
|
|
|
|
|
| 1972 |
|
|
|
|
|
| 1973 |
|
|
|
|
|
| 1974 |
|
|
|
|
|
| 1975 |
|
|
|
|
|
| 1976 |
|
|
|
|
|
| 1977 |
|
|
|
|
|
| 1978 |
|
|
|
|
|
| 1979 |
|
|
|
|
|
| 1980 |
|
|
|
|
|
| 1981 |
|
|
|
|
|
| 1982 |
|
|
|
|
|
| 1983 |
|
|
|
|
|
| 1984 |
|
|
|
|
|
| 1985 |
|
|
|
|
|
| 1986 |
|
|
|
|
|
| 1987 |
|
|
|
|
|
| 1988 |
|
|
|
|
|
| 1989 |
|
|
|
|
|
| 1990 |
|
|
|
|
|
| 1991 |
|
|
|
|
|
| 1992 |
|
|
|
|
|
| 1993 |
|
|
|
|
|
| 1994 |
|
|
|
|
|
| 1995 |
|
|
|
|
|
| 1996 |
|
|
|
|
|
| 1997 |
|
|
|
|
|
| 1998 |
|
|
|
|
|
| 1999 |
|
|
|
|
|
| 2000 |
|
|
|
|
|
| 2001 |
|
|
|
|
|
| 2002 |
|
|
|
|
|
| 2003 |
|
|
|
|
|
| 2004 |
|
|
|
|
|
| 2005 |
|
|
|
|
|
| 2006 |
|
|
|
|
|
| 2007 |
|
|
|
|
|
| 2008 |
|
|
|
|
|
| 2009 |
|
|
|
|
|
| 2010 |
|
|
|
|
|
| 2011 |
|
|
|
|
|
| 2012 |
|
|
|
| |
.svg(1).png){kind=small}
Seotud leheküljed
- Oluliste jalgrattaspordiürituste loetelu
| · v · t · e | ||
| ||
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millised on klassikalised tsüklivõistlused?
V: Klassikalised jalgrattasõidud on kõige olulisemad ühepäevased profiratturite maanteevõistlused rahvusvahelises kalendris.
K: Kus neid võistlusi peetakse?
V: Neid võistlusi peetakse tavaliselt Lääne-Euroopas.
K: Kui kaua on need võistlused olnud professionaalses kalendris?
V: Enamik neist võistlustest on professionaalse kalendri raames toimunud juba aastakümneid, mõned neist isegi alates 19. sajandist.
K: Kas teatavatele klassikalistele jalgrattasõitudele on antud erilised nimed?
V: Jah, viimastel aastatel on viit tippvõistlust mõnikord nimetatud "Monumentideks".
K: Mis on UCI ProTour?
V: UCI ProTour on Union Cycliste Internationale'i korraldatav võistlussari, mis hõlmab erinevaid etapivõistlusi, nagu Tour de France, Giro d'Italia, Vuelta a Espaٌa, Paris-Nice ja Critérium de Dauphiné Libéré, aga ka mitte-klassikalisi ühepäevasõite.
K: Mille poolest erineb see teistest rattasarjadest?
V: See erineb teistest jalgrattasarjadest, sest see sisaldab ainult ühepäevaseid võistlusi.
K: Millal hakkas see võistlussari asendama teisi rattasarju?
V: See võistlussari hakkas teisi rattasarju asendama alates 2005. aastast.
Otsige