UCI ProTour on (olnud) jalgratta maanteevõistluste kõrgtase, mille algatas ja korraldas maailma juhtorgan Union Cycliste Internationale - UCI. See sari alustas 2005. aastal eesmärgiga koondada maailma kõige tähtsamad ühetasemelised ühepäeva- ja etapivõistlused ning tuua sisse ühtne meeskondade ja võistluste süsteem.

Ajalooline taust ja eesmärk

ProTour loodi 2005. aastal, asendades osaliselt varem kasutusel olnud maailmakarika formaate ja laiendades neid etapivõistlustega. Selle peamine mõte oli siduda maailma parimad profimeeskonnad ühtse sarjaga, mille raames kehtiksid ühised reeglid, litsentsinõuded ja kalendrikoordineerimine. Aja jooksul on ProTour läbinud mitmeid muudatusi, lõppkokkuvõttes tõlgendati ja ümber nimetati sarja — ProTouri järglasena on tuntud ka UCI WorldTour alates 2011. aastast.

Võistlustüüp ja kalender

ProTour hõlmas mitmesuguseid võistlustüüpe: ühepäevasõidud (klassikad ja monumendid), ajasõidud ja etapivõistlused (sh suuremad mitmepäevased tuurid). Enamik ProTouri etapid ja ühepäevasõidud toimusid Euroopas, kuid kalender võis kohati sisaldada ka väljaspool Euroopat toimuvaid sündmusi. Sarja tähtsate võistluste hulka kuulusid tavaliselt kuulsad klassikalised sõidud ning suured etappvõistlused, mis meelitasid maailma tipprattureid.

Meeskonnad ja kutsesüsteem

ProTour oli mõeldud vähemalt 20 profimeeskonnale, kellele anti ProTour-litsents. Need meeskonnad olid sarjas osalemise kõrgeima taseme kandjad ning neil oli sageli kohustus osaleda kõigil sarja võistlustel, mis omakorda andis võistluste korraldajatele kindluse tipptasemel osalejate olemasolust. Samas said korraldajad ka õiguse anda wildcard-kutseid teistele meeskondadele, mis võimaldas osalust laiemale ringile.

Kuigi ProTour meeskonnad olid valdavalt Euroopast, oli sarjas esindatus ka mujal — meeskondi tuli ka Ameerika Ühendriikidest ja muualt. Üldiselt oli aga tõus kontinentaalringidest eliiti keeruline, sest ProTour-litsentsi saamiseks tuli täita rangeid sportlikke, administratiivseid ja majanduslikke nõudeid. Tulevikus oli siiski ootus, et kõrgetasemelises sarjas võiksid osaleda meeskonnad ka Aafrikast, Austraaliast või Aasiast.

Punktisüsteem ja edetabelid

ProTouri raames kasutati punktisüsteemi, mille alusel koondati individuaalseid ja meeskondlikke edetabeleid. Ratturid ja meeskonnad teenisid punkte erinevate võistluste ja etappide tulemuste eest; sarja lõppedes selgitati välja üldarvestuse parimad. Punktisüsteem soodustas mitmekülgset osavõttu — nii ühepäevasõitude kui ka etapivõistluste tulemused mõjutasid edetabelit.

Mõjud, konfliktid ja kriitika

ProTouri loomine aitas laiendada korralduslikku ühtsust ja tõsta profisõitude siseriiklikku koordineeritust, kuid tekitas ka pingeid korraldajate, riiklike liitude ja meeskondade vahel. Mõnel perioodil olid vaidlused kalendri, punktiarvestuse ja litsentside tingimuste üle ning seetõttu toimusid muudatused UCI poliitikas ja sarja nimetuses hilisemas arengus.

Tänapäev ja järelekanne

Kuigi nime all "UCI ProTour" viidatakse just 2005.–2008. aasta algsele süsteemile, on kontseptsioon elastselt arenenud ning selle mantlipärijaks on tänapäeval tuntud UCI WorldTour, mis ühendab endas sarnaseid põhimõtteid — maailma kõrgeima taseme profivõistlused ja nendega seotud meeskonnad. Struktuur, litsentside tingimused ja osaluse korraldus on aja jooksul kohandunud, et paremini katta globaalseid huve ja võimaldada laiemat osalust maailmas.

UCI ProTour oli oluline samm rahvusvahelise profirattasõidu moderniseerimisel ning selle mõju on tunda tänastel rahvusvahelistel sarjadel.