Klassikaline füüsika
Klassikaline füüsika on füüsika, mis tehti enne 20. sajandit. See osa füüsikast uurib selliseid asju nagu liikumine, valgus, gravitatsioon ja elekter.
Enamik tänapäeva füüsikast kasutab klassikalise füüsika ideedest keerukamaid ideid, sest 20. sajandil avastasid füüsikud kaks paremat viisi looduse kirjeldamiseks: relatiivsusteooria ja kvantmehaanika.
Selgus, et klassikaline füüsika ei toimi, kui uuritavad asjad olid väga-väga väikesed (umbes aatomi suurused või väiksemad) või liikusid väga-väga kiiresti (umbes valguse kiirusega). Seega töötas Albert Einstein umbes kahekümnenda sajandi alguses välja oma relatiivsusteooria ning sellised inimesed nagu Neils Bohr, Werner Heisenberg ja Erwin Schrödinger lõid kvantmehaanika.
Ajalugu
Sir Isaac Newton ja paljud teadlased enne teda aitasid luua klassikalist füüsikat. Nad täheldasid, et mõned asjad looduses, näiteks õuna kukkumine, toimuvad iga kord ühtemoodi. Newton koostas võrrandid, mis võimaldasid selliseid sündmusi ennustada. Ta nimetas neid võrrandeid füüsikaseadusteks.
Newtoni füüsikaseadusi on katsetatud katsetega ja nende kasutamisega tööde tegemisel. Mõnikord ajavad asjad (näiteks võimsad tuuled) eksperimendi tulemusi veidi segi ja tulemused tulevad veidi valesti välja. Aga kui inimesed teevad jõupingutusi, et neist lisateguritest vabaneda, jõuavad katsete tulemused peaaegu alati lähemale sellele, mida Newtoni seadused ennustavad.
Klassikalise füüsika valdkonnad
- Mehaanika (kuidas hoovad aitavad asju tõsta, autod liiguvad ka pärast mootori väljalülitamist jne).
- Termodünaamika (miks me tunneme ühtesid asju kuumana ja teisi asju külmana, miks vee soojendamine võtab kauem aega kui õhu soojendamine jne. )
- Elekter (miks ühe eseme hõõrumine teise esemega võib tekitada staatilise laengu, miks elektronid liiguvad läbi juhtmete, miks välk võib läbida tohutuid vahemaid jne).
- Magnetism (miks kompassinõelad näitavad põhja- ja lõunapooluse suunas, miks isoleeritud traadiga ümberringi mähitud naelad toimivad magnetina, kui läbi traadi juhitakse alalisvoolu jne).
- Optika (miks päikesevalgus, mis läbib vihmapiisad, võib tekitada vikerkaare, miks prismad painutavad valgust ja tekitavad vikerkaarele sarnase spektri, miks läätsed võivad asju suurendada, kuidas teha võimsaid teleskoope läätsedega või ilma jne.)
Küsimused ja vastused
K: Mis on klassikaline füüsika?
V: Klassikaline füüsika on füüsika haru, mis töötati välja enne 20. sajandit. See uurib selliseid asju nagu liikumine, valgus, gravitatsioon ja elekter.
K: Kuidas muutus klassikaline füüsika 20. sajandil?
V: 20. sajandil avastasid füüsikud kaks paremat viisi looduse kirjeldamiseks - relatiivsusteooria ja kvantmehaanika -, mis muutsid klassikalise füüsika vähem kasulikuks väga väikeste või kiiresti liikuvate objektide uurimisel.
K: Kes töötasid 20. sajandil uute teooriate väljatöötamise kallal?
V: Albert Einstein töötas välja oma relatiivsusteooria ja sellised inimesed nagu Neils Bohr, Werner Heisenberg ja Erwin Schrِdinger lõid kvantmehaanika.
K: Millal klassikaline füüsika ei toimi?
V: Klassikaline füüsika ei toimi, kui uuritakse väga väikeseid objekte (umbes aatomi suurused või väiksemad) või kui uuritakse väga kiiresti (umbes valguskiirusega) liikuvaid objekte.
K: Millised on näited teemadest, mida klassikaline füüsika uurib?
V: Klassikalise füüsika uuritud teemade hulka kuuluvad näiteks liikumine, valgus, gravitatsioon ja elekter.
K: Millised kaks teooriat asendasid klassikalise füüsika kahekümnendal sajandil?
V: Kaks teooriat, mis asendasid klassikalise füüsika kahekümnendal sajandil, olid relatiivsusteooria ja kvantmehaanika.
