Kookose plaat on geoloogiliselt noor ookeaniline tektooniline plaat, mis paikneb Vaikse ookeani all Kesk-Ameerika läänerannikul. Kookose saared moodustuvad selle plaadi kohal ja plaat mõjutab tugevalt Kesk-Ameerika maavorme, vulkanismi ja seismilist aktiivsust.

Tekkeajalugu

Kookose plaat tekkis ligikaudu 23 miljonit aastat tagasi, kui suurem Farallóni tüüpi plaat purunes kaheks ja tekitusid eraldiseisvad tükid. Üks neist tükkiest sai Nazca plaat. Samuti on Kookose plaadi osadest ja liikumisest lähtunud väiksemate tükkide teke — näiteks tekkis sellest alusest ka Rivera plaat.

Piirid ja suhted teiste plaatidega

Kookose plaat puutub kokku mitmete naaberplaatidega ja kuulub keerukasse väikeste plaatide süsteemi, mida geoloogid nimetavad Cocos-Nazca levikusüsteemiks. Plaadi peamised piirendid on:

  • põhjas — kokkupuude Põhja-Ameerika plaadiga ja Kariibi mere plaadiga;
  • läänes — piir Vaikse ookeani plaadiga;
  • lõunas — piirimõju Nazca plaadiga ning levikuala, kus tekivad uued ookeanipõhjad.

Plaadi ida- ja kaguserv on subdutseeruv — see tähendab, et osa Kookose plaadist sukeldub teise plaadi alla. Esialgne serv on subdutseeruv (olemasolevate plaatide alla minev). See subduktsioon on Kesk-Ameerika mandrilise vulkaanilise kaare põhjuseks ja seletab piirkonna kõrget vulkaanilist ja seismilist aktiivsust.

Vulkaanilisus, kuumalahed ja seismilisus

Kookose plaadi liikumine ja selle subduktsioon tekitavad suure seismilise riski Kesk-Ameerika rannikualadel: maavärinad ja mõnikord ka tsunami oht on seotud just selle plaadi piirialade aktiivsusega. Subduktsioonitsoonid soodustavad ka vulkaanide tekkimist, moodustades tuntud Kesk-Ameerika vulkaanilise kaare.

Kookose plaat asub ka suhtelises läheduses Galapagose kuumalahe piirkonnale, mis on seotud Galapagose saarte tekkega ja piirkonna kuumavee- ja vulkaaniliste nähtustega.

Teaduslik tähendus ja riskide jälgimine

Kookose plaat on geofüüsikalise uurimistöö oluline sihtmärk: selle piiride uurimine aitab mõista merepõhja leviku protsesse, subduktsiooni mehhanisme ning vulkaanide ja maavärinate seost tektooniliste plaatide liikumisega. Piirkonda jälgitakse seismoloogiliste ja geodeetiliste võrgustike kaudu, et paremini ennustada ohtusid ja vähendada loodusõnnetuste mõjusid inimelule ja infrastruktuurile.