Dioriit: definitsioon, koostis, teke ja tüübid

Dioriit: definitsioon, koostis, teke ja tüübid — põhjalik ülevaade mineraalidest, tekkeprotsessist ja kivimitüüpide eripäradest.

Dioriit (/ˈdaɪ. əˌraɪt/) on intrusiivne magmakivim, mis koosneb peamiselt silikaatmineraalidest — plagioklas-feldspaat (tavaliselt andesiin), biotiit, sarvblend ja/või pürokseen. Dioriidi keemiline koostis on vahemikus mafilise gabbro ja felsilise graniidi vahel — see tähendab, et dioriit sisaldab nii tumedaid (mafile) kui ka heledamaid (felsilise) mineraale. Tavaliselt on dioriit halli kuni tumehalli värvusega, kuid võib olla ka must, sinakashall või roheka varjundiga.

Mineraalne koostis

Peamised mineraalid on plagioklaas (tavaliselt andesiin), biotiit, sarvblend ja pürokseen. Dioriidi eristamisel sarnastest kivimitest on oluline plagioklaasi koostis: seda iseloomustab naatriumirikkam ja kaltsiumivaesem plagioklaas võrreldes gabbroga. Kivim võib sisaldada väikestes kogustes ka kvartsi, mikrokliini ja oliviini.

Lisamineraalid (trassis) on sageli tsirkoon (tsirkoon), apatiit, titaniit, magnetiit, ilmeniit ja sulfiidid. Vähestes kogustes võib esineda ka muskoviiti. Tumeda mineraalide puudulikkusega varianti nimetatakse leukodioriidiks. Kui kivimis esineb oliviini ja rohkem rauarikast augiiti, nimetatakse seda ferrodioriks, mis on üleminekul gabbroole. Märkimisväärse kvartsisisalduse korral kasutatakse nimetusi kvartsdioriit (>5% kvarts) või toonalit (>20% kvarts). Kui ortoklasi (kaaliummaasik) sisaldus on üle 10%, liigitub kivim monzodioriidiks või granodioriidiks. Kui dioriit sisaldab feldspatoide ja ei sisalda kvartsi, nimetatakse seda vastavalt foidiidioriidiks või foiddioriidiks.

Tekstuur ja välimus

Dioriit on tavaliselt jämedateraline ja faneriitilise tekstuuriga — kristallid on piisavalt suured, et neid palja silmaga eristada. Paljudel dioriitidel on laiguline või vöötiline välimus, mõnel on porfüüriline tekstuur, kus suured kristallid (fenokristallid) asuvad peenema maatriksi sees. Orbikujulisel dioriidil on tüüpiliselt porfüürse maatriksi sees kontsentrilised plagioklaasi ja amfibooli kasvuribad, mis ümbritsevad tuuma, andes kivimile mullikujulise (orbikujulise) välimuse.

Tekkemehhanism ja levik

Dioriit on valdavalt intrusiivne kivim — tekib magma aeglase ja sügavamal maakoores toimunud tardumise tagajärjel. Sageli tekib dioriit subduktsioonitsoonide kohal, kus merekoor langeb mandri alla ja osaline sulamine maapõhja noorest kurikuulest või basaltsest ülemisest mantelest tekitab mafilise-mesofiilse magma, mis konsolideerub dioriidiks. Seetõttu on dioriidid tüüpilised vulkaaniliste kaaride alal.

Dioriidid esinevad nii üksikute intrusioonide kui ka suuremate batholiitidena ning neid võib seostada nii graniidi- kui ka gabbrointrusioonidega, millega nad võivad peenelt sulanduda. Sageli on dioriitide pinnased ilmingud seotud mäestikega — näiteks leidub neid mäestikus ning tuntud näidetena on dioriidid osana Andide mägedes esinevatest intrusioonidest. Ekstrusiivne vulkaaniline ekvivalent dioriidile on andesiit (vulkaaniline ekvivalent), mis tekib samalaadsest magmast, kuid tardub pinnal või lähestikku pinnale jõudes.

Klassifikatsioon ja variandid

• Leukodioriit — tumedate mineraalide vähesuse tõttu heledam dioriidi variant.
• Ferrodioriit — sisaldab oliviini ja raudarikast augiiti, läheneb gabbrole.
• Kvartsdioriit — sisaldab >5% kvartsist; vahevorm graniidi suunas.
• Toonalit — sisaldab >20% kvartsist; veel felsilisem variant.
• Monzodioriit / Granodioriit — kui ortoklas (kaaliummaasik) sisaldus on üle 10%.
• Foid-dioriit — sisaldab feldspatoidmineraale ja puudub kvarts.

Majanduslik ja praktiline tähtsus

Dioriit on väga kõva ja vastupidav kivim, mida kohalikus ehituses ja teede rajamisel mõnikord kasutatakse kattekivimina, killustikuna või dekoratiivkivina. Tänu teravale kontrastile heledate ja tumedate mineraalide vahel kasutatakse seda mõnikord skulptuuride ja arhitektuursete elementide materjalina. Geoloogiliselt on dioriit oluline, sest selle esinemine annab infot subduktsiooniprotsesside, magma diferentseerumise ja maakoore evolutsiooni kohta antud piirkonnas.

Kuidas eristada teistest kivimitest

Dioriiti eristatakse gabbrost peamiselt plagioklaasi koostise järgi (dioriidi plagioklaas on naatriumirikkam, kaltsiumivaesem). Gabbro on üldiselt tumedam ja sisaldab rohkem kaltsiumi-rikkaid plagioklaase ning oliviini. Vastupidiselt graniidile on dioriidis vähem kvartsikiude ja sagedamini tumedamad silikaadid nagu sarvblend ja pürokseen.

Lisamärkus

Dioriit on mitmekesine kivim ning täpne liigendus ja määramine nõuab tavaliselt mikroskoopilist analüüsi ja keemilisi määramisi, eriti kui kivimi koostises esineb segasid mineraalide proportsioone või trassmineraale. Geoloogilises kirjanduses kasutatakse dioriidi ja selle variantide kirjeldamiseks tavaliselt nii visuaalset tuvastust kui ka laboratoorseid analüüse.

Originaaltekstis mainitud terminid ja hüperlingid on säilitatud viitamiseks ning täiendavaks süvenemiseks autorite ja allikate juures.

Esinemine

Dioriit on suhteliselt haruldane kivim; allikate hulka kuuluvad Leicestershire'i (üks nimetus mikrodioriti-markfieldiit - esineb tänu sellele, et seda kivimit leiti Markfieldi külas) ja Aberdeenshire'i (Ühendkuningriik); Guernsey; Sondrio (Itaalia); Tüüringi ja Saksimaa Saksamaal; Soome; Rumeenia; Kirde-Türgi; Kesk-Rootsi; Uus-Meremaa Darransi mäestik; Andide mäestik.

Korsikal leitud orbikulist sorti nimetatakse korsitiidiks.

Dioriit

Küsimused ja vastused

K: Mis on dioriit?

K: Mille poolest erineb dioriit gabbrost (basalt)?

K: Kas dioriit sisaldab kvartsi?

K: Milline on dioriitide tekstuur?

K: Kus dioriite tavaliselt toodetakse?

K: Milline on doriidi ekstrussiivne vulkaaniline ekvivalentne kivimitüüp?

K: Kuidas moodustub doriit?

Otsing