Dioriit
Dioriit ( /ˈdaɪ. əˌraɪt/) on intrusiivne magmakivim, mis koosneb peamiselt silikaatmineraalidest plagioklas-feldspaat (tavaliselt andesiin), biotiit, sarvblend ja/või pürokseen. Dioriidi keemiline koostis on mafilise gabbro ja felsilise graniidi vahepealne. Dioriit on tavaliselt halli kuni tumehalli värvi, kuid võib olla ka must või sinakashall ja sageli on tal rohekas varjund. Dioriiti eristatakse gabbrost plagioklaasi koostise alusel; dioriidi plagioklaas on naatriumirikkam ja kaltsiumivaesem. Dioriit võib sisaldada väikestes kogustes kvartsi, mikrokliini ja oliviini. Lisaminiitidena esinevad tsirkoon, apatiit, titaniit, magnetiit, ilmeniit ja sulfiidid. Vähesel määral võib esineda ka muskoviiti. Sarvkivi ja muude tumedate mineraalide puudulikke variante nimetatakse leukodioriidiks. Kui kivim sisaldab oliviini ja rohkem rauarikast augiiti, muutub see kivim ferrodioriks, mis on üleminekuks gabbroole. Märkimisväärse kvartsisisalduse korral on tegemist kvartsdioriidi (>5% kvarts) või toonaliidiga (>20% kvarts), ja kui ortoklasi (kaaliummaasik) sisaldus on üle 10%, liigitub kivim monzodioriidiks või granodioriidiks. Dioriidset kivimit, mis sisaldab feldspatoidmineraali/mineraale ja ei sisalda kvartsi, nimetatakse vastavalt sisaldusele foidiidioriidiks või foiddioriidiks.
Dioriit on faneriitilise, sageli laigulise tekstuuriga, jämedateraline ja kohati porfüriitne.
Orbikujulisel dioriidil on dioriidiporfüüri maatriksis vaheldumisi kontsentrilised plagioklaasi ja amfibooli kasvuribad, mis ümbritsevad tuuma.
Dioriidid võivad olla seotud kas graniidi- või gabbrointrusioonidega, millega nad võivad peenelt sulanduda. Dioriit tekib mafilise kivimi osalisel sulamisel subduktsioonivööndi kohal. See tekib tavaliselt vulkaanilistes kaarides ja koridoriidi mäestikus, näiteks Andide mägedes, suurte batholiitidena. Ekstrusiooni vulkaaniline ekvivalentne kivimitüüp on andesiit.
Dioriidi klassifikatsioon QAPF diagrammil
Maardlate mineraalne kooslus
Dioriit
Korsika orbulaarsed dioriidid (korsitiit)
Esinemine
Dioriit on suhteliselt haruldane kivim; allikate hulka kuuluvad Leicestershire'i (üks nimetus mikrodioriti-markfieldiit - esineb tänu sellele, et seda kivimit leiti Markfieldi külas) ja Aberdeenshire'i (Ühendkuningriik); Guernsey; Sondrio (Itaalia); Tüüringi ja Saksimaa Saksamaal; Soome; Rumeenia; Kirde-Türgi; Kesk-Rootsi; Uus-Meremaa Darransi mäestik; Andide mäestik.
Korsikal leitud orbikulist sorti nimetatakse korsitiidiks.
Dioriit
Küsimused ja vastused
K: Mis on dioriit?
V: Dioriit on sulanud jahtunud kivim, mis koosneb peamiselt silikaatmineraalidest (ränist ja hapnikust koosnevad materjalid). See on tavaliselt halli kuni tumehalli värvi, kuid võib olla ka must või sinakashalli värvi ja sageli roheka varjundiga.
K: Mille poolest erineb dioriit gabbrost (basalt)?
V: Dioriit erineb gabbrost (basaltist) selle poolest, et dioriidi materjalid sisaldavad rohkem naatriumi ja vähem kaltsiumi.
K: Kas dioriit sisaldab kvartsi?
V: Jah, dioriit võib sisaldada väikestes kogustes kvartsi, mikrokliini ja oliviini. Samuti võib esineda pisikeses koguses muskoviiti. Kui kvartsi on palju, teeb see kivimi tüübiks kvartsdioriit (>5% kvarts) või toonaliit (>20% kvarts).
K: Milline on dioriitide tekstuur?
V: Dioriitide tekstuur on jämeda terasuurusega laiguline.
K: Kus dioriite tavaliselt toodetakse?
V: Dioriidid tekivad tavaliselt vulkaanilistes kaarides ja kordilleri mäestikus, näiteks Andide mägedes suurte batholiitidena.
K: Milline on doriidi ekstrussiivne vulkaaniline ekvivalentne kivimitüüp?
V: Doriidi ekstrussiivne vulkaaniline ekvivalentne kivimitüüp on andesiit.
K: Kuidas moodustub doriit?
V: Doriaat moodustub, kui osaline sulamine toimub kahe tektoonilise plaadi ühinemise koha kohal.
