Alessandro Volta — patarei leiutaja ja volt-ühiku nimetaja
Avasta Alessandro Volta elu ja leiutised: Volta kuhja, patarei ja volt-ühikust lähtuv teaduspärand — Itaalia geniaalsus Comost, mis muutis elektri ajalugu.
Krahv Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (18. veebruar 1745 – 5. märts 1827) oli lombardia füüsik, kes on tuntud eelkõige 1800. aastal leiutatud Volta kuhja ehk varajase elektripatarei ja püsiva elektrivoolu tekitamise poolest. Ta sündis Itaalias Lombardia linnas Comos ning sai hariduse ja teadushuvide alused kohalikus jesuiitkoolis ja iseseisvate katsete kaudu.
Volta tegi juba 1770. ja 1780. aastatel mitmesuguseid katseid staatilise elektri, kontakt- ja pooljuht-efektide ning elektrilise nähtuste selgitamiseks. 1775. aastal töötas ta sellise seadme kallal, mida nimetatakse elektrofóoruseks (electrophorus), mis võimaldas tekitada ja säilitada staatilist elektrilaengut. Volta tegeles ka elektri ja laengu omavahelise suhte uurimisega: ta töötas välja eraldi meetodid elektrilise potentsiaali V ning laengu Q mõõtmiseks ning leidis, et teatud tingimustel on need proportsionaalsed – seda seostatakse tänapäeval Volta mahtuvuse (kapatsitantsi) seadusega. Umbes 1791. aastal hakkas ta süsteemselt uurima niinimetatud "loomset elektrit" ja Galvani eksperimente, mis viisid tema vaidluseni Luigi Galvaniga; sellest vastasseisust kujunes lõpuks Volta elektrokeemilise seeria ja kontaktpinge (elektromotoorjõu) mõistmine. Ta tõestas, et kombineerides erinevaid metalle ja soolalahuseid on võimalik saada jääv pinge, mis viis otseselt 1800. aasta leiutiseni: Volta kuhja, esimesena laialdaselt kasutatav elektrokeemiline element ehk patarei. Volta selgitas ka, kuidas galvaanilise elemendi elektromotoorjõud (emf E {\displaystyle {\mathcal {E}}
) tekib, ning tema tööd moodustasid aluse hilisemale elektrofüüsikale ja elektrokeemiale.
Volta teadustöö hõlmas ka gaaside, soojuse ja teiste füüsikaliste nähtuste uurimist; ta avaldas mitmeid töid ja tegi katseid, mille kaudu paranes arusaam elektri ja keemiliste protsesside seostest. 1800. aasta Volta kuhja näitas esimest korda praktiliselt kasutatavat püsivat elektriallikaid, mis võimaldas edaspidi elektrilise katsetamise ja tehnikate kiiret arengut 19. sajandil.
Napoleon Bonaparte tunnustas Volta saavutusi ja nimetas ta 1810. aastal krahviks. Tema auks on Comos asuvas muuseumis, Voltian Temple, eksponeeritud mitmeid originaalseid seadmeid ja dokumente, mis kajastavad tema katseid ja leiutisi. 1881. aastal nimetati tema auks SI-süsteemi tähtis elektriühik, volt (V). Alessandro Volta nime kannavad lisaks sellele mitmed tänapäevased ja astronoomilised objektid ning tooted, sealhulgas tuntud elektriauto nimi Chevy Volt ja Volta kraater Kuul.
Volta eraelust: ta abiellus krahv Ludovico Peregrini tütrega Teresaga ning peres sündis kolm last. Aastal 1779 sai temast Pavia ülikooli eksperimentaalfüüsika professor, ametikoht, mida ta pidas peaaegu 25 aastat ja mille kaudu mõjutas hulgaliselt õpilasi ning kaasaegseid teadlasi. Volta suri 5. märtsil 1827 ja on maetud Como lähistele; Tempio Voltianos Como järve lähedal on muuseum ja mälestuspaik, mis tutvustab tema elu ning teadustööd nii üldsusele kui ka eriala huvilistele.
Voltaic kuhja
Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (1745-1827)
Küsimused ja vastused
K: Kes oli krahv Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta?
V: Krahv Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta oli lombardia füüsik, kes oli tuntud eelkõige esimese elektrolüüsi väljatöötamise poolest 1800. aastal.
K: Kus ja millal ta sündis?
V: Ta sündis 18. veebruaril 1745 Comos, Lombardias, Itaalias.
K: Millega Volta 1775. aastal tegeles?
V: 1775. aastal töötas Volta elektrofooriga, mis tekitab staatilise elektrilaengu.
K: Mida ta avastas elektrilise potentsiaali ja laengu kohta?
V: Ta avastas, et antud objekti puhul on elektriline potentsiaal V ja laeng Q proportsionaalsed - see on nüüd tuntud kui Volta mahtuvuse seadus.
K: Millist leiutist omistatakse talle?
V: Talle omistatakse Volta kuhja - varajase elektripatarei, mis tekitas püsivat elektrivoolu - leiutamine 1800. aastal.
K: Kuidas austas Napoleon Bonaparte tema tööd?
V: Napoleon Bonaparte tegi temast 1810. aastal krahvi, et tunnustada tema tööd elektrienergia alal.
K: Kuhu on ta maetud?
V: Ta on maetud Como linna.
Otsige