Aleksandr Litvinenko — Vene dissident, poloonium-210 mürgitus (2006)

Aleksandr Litvinenko: Venemaa dissidendi saladuslik poloonium-210 mürgitus 2006, Londoni surm, poliitilised vastuolud ja rahvusvaheline mõju.

Aleksandr Valterovitš Litvinenko (30. august või 4. detsember 1962 - 23. november 2006) oli Venemaa julgeolekuteenistuse kolonelleitnant. Hiljem oli ta vene dissident ja kirjanik.

Litvinenko töötas 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel KGB ja FSB heaks. Hiljem süüdistas ta oma ülemusi Vene miljardäri Boriss Berezovski mõrva kavandamises. Selle tulemusena arreteeriti ta, kuid hiljem lasid Venemaa ametivõimud ta vabaks. Seejärel põgenes ta Ühendkuningriiki ja sai Briti kodakondsuse.

Venemaal viibides üritas Litvinenko avaldada raamatut, milles ta väitis, et president Vladimir Putin tõusis võimule FSB abiga. Ta ütles, et FSB üritas seda varjata, hirmutades venelasi Moskva kortermajade pommitamisega. Ta ütles, et FSB süüdistas seejärel Tšetšeeniast tegutsevaid terroriste!

1. novembril 2006 jäi Litvinenko ootamatult haigeks ja viidi haiglasse. Ta suri Londonis kolm nädalat hiljem poloonium-210 mürgituse tagajärjel. Uudis tema surmast levis üle maailma ja paljud leidsid, et mürgituse tegi Venemaa valitsus. Vladimir Putin ja Kremli pressiesindajad on seda korduvalt eitanud ning juhtumi käigus on võetud kasutusele palju uusi juhtumeid. Kuigi mõrvas on mõned kahtlusalused ja teooriad, ei ole veel ühtegi ametlikku vahistamist tehtud.

Varajane elu ja teenistus

Aleksandr Litvinenko oli ettevaatlikult karjäärilt julgeolekuteenistuses: ta alustas teenistust Nõukogude aastatel ja jätkas 1990. aastatel KGB hargmaastudest välja kasvanud FSB-s. Teenistuse jooksul töötas ta uurimis- ja operatiivülesannetega ning omandas teadmisi salajaste operatsioonide kohta. Hiljem väitis ta, et teenistuses nähtu ja tellitud operatsioonid olid tema moraalsetesse ja poliitilistesse hoiakutesse vastuolus ning tekitasid temaga konflikti superiorsusega.

Konflikt, süüdistused ja põgenemine

Litvinenko avaldas pärast teenistusest lahkumist süüdistusi, mille kohaselt FSB võis olla osaline nii poliitilistes liikumistes kui ka salaplaanides, sealhulgas kellegi mõjuvõimsa vastase likvideerimise kavandamises. Tema ja teise dissidendi Yuri Felshtinsky kooskirjutatud raamat "Blowing Up Russia" / "ФСБ взрывает Россию" (2002) väitis, et 1999. aasta Moskva korteriplahvatuste taga võis olla FSB, sündmused, mis aitasid kaasa Putini populaarsuse tõusule. Need avaldused põhjustasid Litvinenkole surve ja ohuhinnanguid Venemaal ning ta lahkus lõpuks Ühendkuningriiki, kus ta sai poliitilise varjupaiga ning hiljem ka Briti kodakondsuse.

Elu ja töö Suurbritannias

Londonis jätkas Litvinenko aktiivset kirjandustegevust, avaldas artikleid ja tegutses Vene valitsuse kriitikuna. Ta kohtus seal ka teiste Vene emigrantide ja poliitiliste tegelastega, sealhulgas ärimees Boriss Berezovski seltskonnaga. Litvinenko andis intervjuusid, töötas konsultandina uurivates teemades ning osales avalikus poliitilises diskussioonis seoses Venemaa sise- ja välispoliitikaga.

Mürgitus ja meditsiinilised sümptomid

1. novembril 2006 hakkas Litvinenko ägedalt haigeks jääma: tal olid tugeva iivelduse, oksendamise ja seedehäirete kõrval ka väsimus ning hiljem juuste väljalangemine. Testid näitasid, et tema organismis oli väga väike, ent surmav annus radioaktiivset isotoopi poloonium-210. Poloonium-210 on väga haruldane ja tugevalt kiirgav radioaktiivne aine, mille ühe mikrogrammi tasemel annus võib olla surmav. Temast sai rahvusvahelise tähelepanu keskpunkt ning seejuures selgus, et polooniumi jälgi leiti mitmes Londonis külastatud kohas.

Uurimine ja peamised sündmused

• Litvinenko kohtus 1. novembril 2006 Londonis kahe mehega, kelle identiteedid hilisemates uurimistes suunati Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtuni poole. Kohtumine toimus mitmes avalikus paigas, sh Pine Bar'is Millennium hotelli juures.
• Polooniumi jälgi leiti kohtadest, kus Litvinenko viibis: lennukis, hotellis, restoranides ja UK-siseselt tema käidud teepunktides, mis aitas uurijatel rekonstrueerida võimalikku levikut.
• Suurbritannia võimud alustasid ulatuslikku kriminaaluurimist ja 2007. aastal esitasid nad ametlikult Venemaale taotluse kahtlusaluse Andrei Lugovoi üleandmiseks. Venemaa keeldus välismaalaste üleandmisest oma kodanikest ning keeldus tagastamast Lugovoid.

Diplomaatilised ja poliitilised tagajärjed

Litvinenko mõrv põhjustas teravat diplomaatilist kriisi Ühendkuningriigi ja Venemaa vahel. Suurbritannia kutsus diplomaatiliselt välja ja kehtestas sanktsioone, sealhulgas Venemaa diplomaatide välja saatmise; Venemaa vastas omakorda sama meetmega. Juhtum püsis pikaajaliselt Brasiilia ja rahvusvahelise meedia teemaks ning tõstatas küsimusi riikide seotusest salajaste toimekavadega ja radioaktiivsete ainete kasutamisest mõrvamiseks.

Uurimise järeldused

2007. aasta politsei- ja prokuratuurialased tegevused viisid edasi kuni avaliku uurimiseni, mis lõppes 2016. aastal. Ühendkuningriigi avalik uurimine, mida juhtis kohtunik Sir Robert Owen, leidis, et Litvinenko tõenäoliselt mürgitati tekitatult poloonium-210-ga ja et sellega olid seotud Venemaa kodanikud Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtun. Uurimise lõpparuandes jõuti järeldusele, et operatsioon võis olla organiseeritud inimesi ja struktuure poolt, mis olid seotud Venemaa riigiasutustega, ning et tegu näis olevat heaks kiidetud kõrgemal tasemel. Venemaa ametivõimud eitasid vastutuse võtmist ja keeldusid kahtlusaluste üleandmisest.

Mälestus ja pärand

Aleksandr Litvinenko juhtum tõi esile uue liiki rahvusvahelise kuritegevuse ja poliitilise mõrvade muret: radioaktiivsete ainete kasutamine, rünnakute rahvusvaheline ulatus ning õigusemõistmise piirangud eri riikide vahel. Tema surm jäi paljude jaoks avaliku kõneaineks nii õiguse, julgeoleku kui ka inimõiguste temaatikas. Litvinenko on jäänud meelde kui üks tuntumaid Vene dissidente, kelle juhtum mõjutas oluliselt Suurbritannia ja Vene välispoliitikat 21. sajandi esimesel kümnendil.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Aleksander Valterovitš Litvinenko?

K: Millal ta sündis?

K: Millal ta suri?

K: Mis temaga 2006. aastal juhtus?

K: Kas kedagi peeti tema surma eest vastutavaks?

Otsing