Boriss Abramovitš Berezovski (23. jaanuar 1946 – 23. märts 2013) oli tuntud Vene-Briti ärimees, miljardär ja endine matemaatik. Tal oli 1990. aastatel suur mõjuvõim Venemaal, eriti aja jooksul, kui Boriss Jeltsin oli riigi president. Berezovski on üks tuntumaid 1990. aastate „oligarhide“ generatsioonist, kelle jõukus ja poliitiline mõju tekitasid nii imetlust kui ka vastuolusid.

Varajane elu ja äriline tõus

Berezovski õppis ja töötas algselt matemaatika valdkonnas ning hiljem suundus ärisse. 1990. aastate alguses hakkas ta teenima märkimisväärset raha mitmes ärivaldkonnas: autode import, autotööstuse ettevõtted ja hiljem eriti energia- ja meediasektor. Tema ärihuvid hõlmasid nii autode impordiga seonduvat äritegevust (sh Mercedes'i import) kui ka osalusi suurtes ettevõtetes — talle kuulus ka naftakompanii Sibneft.

Poliitiline mõju ja meediaühendused

Berezovskil oli 1990. aastatel tihe side Kremliga: ta oli üks silmapaistvamaid nõunikke ja mõjuisikuid, kellel oli ligipääs kõrgetele ametnikele. Tema mõju ulatus ka meediasse — sageli kirjeldati teda kui inimest, kellel oli suur sõnaõigus selle üle, mida ajalehtedes trükiti ja mida telekanalid võisid näidata; teatud allikate kohaselt ei tohtinud meedias avalduda eriti kriitilisi materjale Jeltsini kohta. Seda mõju kasutati osaliselt ka poliitiliste kampaaniate toetamiseks, sh 1996. aasta presidendivalimiste ajal.

Konflikt Putini tõusuga ja põgenemine

Kui 2000. aastate alguses riigi juhtkond muutus ja võimule tuli Vladimir Putin, langes Berezovski positsioon Venemaal. Ta sattus kiirelt vastuollu uue võimuga ning lahkus Venemaalt, kolides elama Londonisse, kus talle anti poliitiline varjupaik. Berezovski esitas end Venemaa poliitilise opositsioonina ja väitis, et püüab takistada Putini autoritaarse võimu tugevnemist.

Süüdistused ja õiguslikud vaidlused

Venemaa ametivõimud esitasid Berezovskile mitmeid kriminaalsüüdistusi, sealhulgas pettuse ja võimu kuritarvitamise väited, ning nõudsid tema väljaandmist. Samuti viidi läbi uurimisi tema finantstehingute kohta välisriikides; Šveits on uurinud tema finantstegevust seoses ebaseadusliku raha liikumise kahtlustega. Berezovski ise ja tema toetajad kattestasid neid süüdistusi poliitiliselt motiveeritud rünnakutena.

Lisaks on talle Venemaalt omistatud seotus mitmete mõrvakatsete ja mõrvadega — ametnikud on teda kahtlustanud selles, et ta olla osanud organiseerida rünnakuid Putini kriitikute vastu, sh väidetavalt Aleksandr Litvinenko ja ajakirjanik Anna Politkovskaja juhtumite kontekstis. Berezovski on need süüdistused eitnud ja väitnud, et tal ei olnud nendes osalust.

Rünnakud ja eluohud

1994. aastal olnud rünnak tema vastu oli üks varasemaid näiteid sellest, et Berezovski elule kujunes ohtlik. Ta väitis, et rünnakud ja ähvardused tulenesid tema ärilistest ja poliitilistest vaenlastest ning pidas neid Venemaa eriteenistuste tegevuseks. Pärast lahkumist Venemaalt jätkusid nii õiguslikud rünnakud kui ka spekulatsioonid tema eluohust.

Elu Londonis ja rahvusvahelised kohtuasjad

Londonis elas Berezovski mitmeid aastaid ning osales aktiivselt nii poliitilises tegevuses kui ka äriasjades. Tema suhted teiste suurärimeeste ja poliitikutega viisid mitmete kohtuvaidlusteni Suurbritannia kohtutes. Ta väitis, et Venemaa õiguskaitseorganite tegevus tema vastu oli poliitiliselt motiveeritud ja et ta ise oli pagulane, kellele anti kaitseõigus.

Surm ja järelepärimised

Berezovski suri 23. märtsil 2013 Sunninghillis, Berkshire'is, Inglismaal, 67-aastaselt. Ta oli elanud Londonis. Politsei teatas 25. märtsil, et tema surma põhjuseks oli poomine; ametlikel andmetel ei olnud pealtnäha vägivallatunnuseid. Berezovski surm tekitas laialdast spekulatsiooni ja rindel küsitlusi — nii tema toetajad, kriitikud kui ka sõltumatud kommentaatorid pidasid juhtumit tähelepanuväärseks ning mõned kutsusid esile täiendavaid uurimisi, kuid surma asjaolud jäid paljude jaoks vastuoluliseks ja tekitavad endiselt küsimusi.

Pärand ja tähendus

Berezovski elu iseloomustab üht paljudest 1990. aastate Venemaa jõukatest ja mõjukatest tegelastest, kelle äriteod, poliitiline seotus ja konfliktid riigi uue juhtkonnaga peegeldasid tolle aja keerukaid ümberkorraldusi. Tema lugu ühendab teemad: kiire rikastumine, meedia- ja poliitiline mõju, õiguslikud konfliktid üle riigipiiride ning paguluse ja poliitilise vastasseisu võimaliku hinnaga. Sõltuvalt vaatenurgast nähakse Berezovskit kas osavalt ja jõuliselt tegutsenud ärimehena või vastuolulisena oligarhina, kelle tegevus kaasas õigusrikkumiste ja poliitiliste skandaalidega seotud süüdistusi.