Boriss Berezovski: Vene-Briti oligarh, miljardär ja poliitiline pagulane
Boriss Berezovski — Vene-Briti oligarh ja miljardär: võimu, skandaalide ja pagulaspõgeniku lugu, mis paljastab 1990. aastate Venemaa poliitika varjud.
Boriss Abramovitš Berezovski (23. jaanuar 1946 – 23. märts 2013) oli tuntud Vene-Briti ärimees, miljardär ja endine matemaatik. Tal oli 1990. aastatel suur mõjuvõim Venemaal, eriti aja jooksul, kui Boriss Jeltsin oli riigi president. Berezovski on üks tuntumaid 1990. aastate „oligarhide“ generatsioonist, kelle jõukus ja poliitiline mõju tekitasid nii imetlust kui ka vastuolusid.
Varajane elu ja äriline tõus
Berezovski õppis ja töötas algselt matemaatika valdkonnas ning hiljem suundus ärisse. 1990. aastate alguses hakkas ta teenima märkimisväärset raha mitmes ärivaldkonnas: autode import, autotööstuse ettevõtted ja hiljem eriti energia- ja meediasektor. Tema ärihuvid hõlmasid nii autode impordiga seonduvat äritegevust (sh Mercedes'i import) kui ka osalusi suurtes ettevõtetes — talle kuulus ka naftakompanii Sibneft.
Poliitiline mõju ja meediaühendused
Berezovskil oli 1990. aastatel tihe side Kremliga: ta oli üks silmapaistvamaid nõunikke ja mõjuisikuid, kellel oli ligipääs kõrgetele ametnikele. Tema mõju ulatus ka meediasse — sageli kirjeldati teda kui inimest, kellel oli suur sõnaõigus selle üle, mida ajalehtedes trükiti ja mida telekanalid võisid näidata; teatud allikate kohaselt ei tohtinud meedias avalduda eriti kriitilisi materjale Jeltsini kohta. Seda mõju kasutati osaliselt ka poliitiliste kampaaniate toetamiseks, sh 1996. aasta presidendivalimiste ajal.
Konflikt Putini tõusuga ja põgenemine
Kui 2000. aastate alguses riigi juhtkond muutus ja võimule tuli Vladimir Putin, langes Berezovski positsioon Venemaal. Ta sattus kiirelt vastuollu uue võimuga ning lahkus Venemaalt, kolides elama Londonisse, kus talle anti poliitiline varjupaik. Berezovski esitas end Venemaa poliitilise opositsioonina ja väitis, et püüab takistada Putini autoritaarse võimu tugevnemist.
Süüdistused ja õiguslikud vaidlused
Venemaa ametivõimud esitasid Berezovskile mitmeid kriminaalsüüdistusi, sealhulgas pettuse ja võimu kuritarvitamise väited, ning nõudsid tema väljaandmist. Samuti viidi läbi uurimisi tema finantstehingute kohta välisriikides; Šveits on uurinud tema finantstegevust seoses ebaseadusliku raha liikumise kahtlustega. Berezovski ise ja tema toetajad kattestasid neid süüdistusi poliitiliselt motiveeritud rünnakutena.
Lisaks on talle Venemaalt omistatud seotus mitmete mõrvakatsete ja mõrvadega — ametnikud on teda kahtlustanud selles, et ta olla osanud organiseerida rünnakuid Putini kriitikute vastu, sh väidetavalt Aleksandr Litvinenko ja ajakirjanik Anna Politkovskaja juhtumite kontekstis. Berezovski on need süüdistused eitnud ja väitnud, et tal ei olnud nendes osalust.
Rünnakud ja eluohud
1994. aastal olnud rünnak tema vastu oli üks varasemaid näiteid sellest, et Berezovski elule kujunes ohtlik. Ta väitis, et rünnakud ja ähvardused tulenesid tema ärilistest ja poliitilistest vaenlastest ning pidas neid Venemaa eriteenistuste tegevuseks. Pärast lahkumist Venemaalt jätkusid nii õiguslikud rünnakud kui ka spekulatsioonid tema eluohust.
Elu Londonis ja rahvusvahelised kohtuasjad
Londonis elas Berezovski mitmeid aastaid ning osales aktiivselt nii poliitilises tegevuses kui ka äriasjades. Tema suhted teiste suurärimeeste ja poliitikutega viisid mitmete kohtuvaidlusteni Suurbritannia kohtutes. Ta väitis, et Venemaa õiguskaitseorganite tegevus tema vastu oli poliitiliselt motiveeritud ja et ta ise oli pagulane, kellele anti kaitseõigus.
Surm ja järelepärimised
Berezovski suri 23. märtsil 2013 Sunninghillis, Berkshire'is, Inglismaal, 67-aastaselt. Ta oli elanud Londonis. Politsei teatas 25. märtsil, et tema surma põhjuseks oli poomine; ametlikel andmetel ei olnud pealtnäha vägivallatunnuseid. Berezovski surm tekitas laialdast spekulatsiooni ja rindel küsitlusi — nii tema toetajad, kriitikud kui ka sõltumatud kommentaatorid pidasid juhtumit tähelepanuväärseks ning mõned kutsusid esile täiendavaid uurimisi, kuid surma asjaolud jäid paljude jaoks vastuoluliseks ja tekitavad endiselt küsimusi.
Pärand ja tähendus
Berezovski elu iseloomustab üht paljudest 1990. aastate Venemaa jõukatest ja mõjukatest tegelastest, kelle äriteod, poliitiline seotus ja konfliktid riigi uue juhtkonnaga peegeldasid tolle aja keerukaid ümberkorraldusi. Tema lugu ühendab teemad: kiire rikastumine, meedia- ja poliitiline mõju, õiguslikud konfliktid üle riigipiiride ning paguluse ja poliitilise vastasseisu võimaliku hinnaga. Sõltuvalt vaatenurgast nähakse Berezovskit kas osavalt ja jõuliselt tegutsenud ärimehena või vastuolulisena oligarhina, kelle tegevus kaasas õigusrikkumiste ja poliitiliste skandaalidega seotud süüdistusi.
Tema surma uurimine
23. märtsil 2013 leiti Berezovski oma kodust surnuna. Tema laip leiti ihukaitsja poolt lukustatud vannitoast, sidemega kaelas. Tema surmast teatas Facebooki postituses tema õepoeg. Berezovskit esindanud advokaat Aleksander Dobrovinski kirjutas, et ta võis sooritada enesetapu. Ta lisas, et Berezovski oli pärast Roman Abramovitši vastu peetud pikaajalise kohtuprotsessi kaotamist sattunud võlgadesse ja veetis oma viimased kuud oma vara müües, et katta kohtukulusid. Samuti väideti, et Berezovski oli viimasel ajal depressioonis ja isoleeris end sõpradest. Väidetavalt kannatas ta depressiooni all ja võttis antidepressante. Päev enne oma surma ütles ta Londonis ajakirjanikule, et tal pole enam midagi, mille nimel elada.
Kui Berezovski surmast teada saadi, spekuleerisid Briti peavoolumeedia uudised, et Moskva võib olla kuidagi seotud. Thames Valley politsei liigitas tema surma "seletamatuks" ja algatas selle asjaolude ametliku uurimise. Berezovski koju saadeti "ettevaatusabinõuna" keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide spetsialistid. Need spetsialistid ei leidnud hiljem "midagi murettekitavat".
Siseministeeriumi patoloogi poolt teostatud surmajärgse uurimise käigus leiti, et surma põhjus oli kooskõlas poomise põhjusega ja miski ei viita vägivaldsele võitlusele. Kuid pärast 2014. aasta märtsis toimunud surmajuhtumi juurdlust kirjutas kohtuarst Peter Bedford lahtise otsuse, kommenteerides: "Ma ei ütle, et härra Berezovsky võttis endale elu, ma ei ütle, et härra Berezovsky tapeti ebaseaduslikult. Mida ma ütlen, on see, et tõendamiskoormus seab nii kõrge standardi, et mul on võimatu seda öelda".
Hoolimata tema surmast 2013. aasta märtsis on Berezovski Interpoli punane teade jätkuvalt aktiivne.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Boriss Abramovitš Berezovski?
V: Boriss Abramovitš Berezovski oli Vene-Briti ärimees, miljardär ja endine matemaatik. Ta oli võimsatel ametikohtadel 1990. aastatel, kui Boriss Jeltsin oli Venemaa president.
K: Milline võim oli tal?
V: Berezovskil oli palju võimu selle üle, mida ajalehtedel lubati trükkida ja mida telejaamad võisid öelda. Neil ei lubatud Jeltsini kohta midagi halba öelda.
K: Kuidas ta oma varanduse teenis?
V: Berezovski teenis oma varanduse 1990. aastatel Mercedes'i autode importimisega Venemaale ja Avtovazi autodega ning samuti Sibnefti naftakompanii omanikuna.
K: Miks ta põgenes Londonisse?
V: Kui Putin tuli võimule, põgenes Berezovski Londonisse, kus talle anti poliitiline varjupaik, sest ta ütles, et üritab Putini võimule lõppu teha.
K: Kas oli tõendeid, et keegi üritas teda tappa?
V: 1994. aastal üritas keegi Berezovskit tappa ja seda võisid üritada ka mitmed teised inimesed. Ta ütles, et need inimesed olid Venemaa agendid.
K: Millal ta suri?
V: Berezovski suri 23. märtsil 2013 Sunninghillis, Berkshire'is, Inglismaal, 67-aastaselt, elades Londonis, Inglismaal. 25. märtsil teatas politsei, et tema surma põhjustas poomine ilma võitlusjälgedeta.
Otsige