Alexander Graham Bell (3. märts 1847 – 2. august 1922) oli õpetaja, teadlane ja leiutaja, kelle töö kurtide õpetamisel ja helitehnika uurimisel viis telefoni väljatöötamiseni. Ta oli ka Bell Telephone Company asutaja ning tema tööl on olnud suur mõju kaasaegsele side- ja kommunikatsioonitehnoloogiale.
Varajane elu ja haridus
Alexander Graham Bell sündis Šotimaal Edinburghis. Tema perekond oli tuntud inglise keele elokutsiooni ehk selge häälduse õpetamise poolest: nii tema vanaisa Alexander Bell kui ka isa Alexander Melville Bell töötasid kõneõpetuse alal. Tema isa avaldas tee- ja meetodikirjutisi, enim tuntud on tema süsteem “Visible Speech” (nähtav kõne), mis kirjeldas, kuidas õpetada kurtidele ja kõnelusvõimetutele inimestele kõneoskusi, sh huulte ja kõne liigutuste jälgimise kaudu.
Bell õppis Edinburghi kuninglikus keskkoolis ja lõpetas selle viieteistkümneaastaselt. Ta töötas varaselt kõne- ja muusika õpetajana Weston House'i akadeemias Elginis Morayshire'is ning veetis osa ajast ka Edinburghi ülikoolis. Nooruses huvitus teda järjest enam heli teadus (akustika) ning ta soovis leida viise, kuidas aidata oma kurtist ema. Aastatel 1866–1867 töötas ta Somersetshire'i kolledžis Bathis, Somersetis.
Töö kurtide õpetajana ja varased uurimused
1870. aastal, 23-aastaselt, kolis Bell perega Kanadasse ja nad asusid elama Brantfordi, Ontario osariigis. Seal hakkas ta uurima erinevaid sidemehhanisme ja heli edastamist. Ta katsetas muuhulgas klaveri kohandamist nii, et selle helisid oleks võimalik elektri abil kaugelt kuuldavaks teha.
1871. aastal läks Bell koos isaga Kanadasse, Quebeci Montreali, kus ta töötas "nähtava kõne" õpetajana. Hiljem paluti tema isal õpetada suuremas kurtide koolis Bostonis, Massachusettsis, kuid ta andis selle töö oma pojale. Noorem Bell alustas Bostonis õpetamist 1872. aastal ja sai oma tööga Ameerika Ühendriikides kiiresti tuntuks. Ta avaldas uurimusi Washingtonis ning tema meetodid aitasid paljudel kurtidel Ameerikas õppida rääkima, kuigi nad ei kuule.
Telefon ja olulisemad leiutised
Bell uuris heli ja elektri kombineerimist, et edastada kõnet kaugusele. Tema koostööd tegi eelkõige assistent Thomas Watson. 1876. aastal ta patenteeris telefoni (US patent nr. 174,465), mis kujunes aluseks kõnet edastavatele seadmetele. Ajalooliselt on kuulsaks saanud moment, mil Bell testis seadet Watsoniga ja esimesed edastatud sõnad olid suunatud Watsonile (“Mr. Watson — come here — I want to see you”). Telefonile järgnesid Bellile ja tema meeskonnale mitmed edasiarendused ja parendused.
Lisaks telefonile töötas Bell mitmete teiste tehnoloogiate kallal. Ta arendas edasi akustilisi seadmeid ning osales Valta laboris (Volta Laboratory), kus katsetati helisalvestust ja muid mehaanilisi ning elektrilisi lahendusi. 1880. aastal esitles ta fotofoni — seadet, mis kandis kõne valguse abil üle; seda võib pidada eellaseks tänapäevastele optiliste sidevahendite lahendustele.
Ettevõtlus, tunnustused ja juriidilised vaidlused
1877. aasta juulis aitas Bell koos teistega asutada Bell Telephone Company. Ettevõtte kasv tõi kaasa ka liitumisi ja ühinemisi: 1879 ühines see New England Telephone Companyga ja hiljem 1880 moodustati American Bell Telephone Company; 1885. aastal tekkis American Telephone and TelegraphCompany (AT&T), mis on tänapäevalgi suurettevõte. Koos Thomas Edisoniga osales Bell 25. jaanuaril 1881 Oriental Telephone Company loomises.
Bell pälvis oma töö eest rahvusvahelist tunnustust. Näiteks sai ta 1880. aastal Prantsuse Volta preemia, mille auhinnaraha ta suunas edasisteks uurimistöödeks. Tema patente ja prioriteeti telefoni leiutajana ümbritsesid vaidlused — mitmed teised leiutajad, näiteks Elisha Gray, esitasid samal ajal sarnaseid leiutisi ning toimusid kohtuasjad. Ajaloo jooksul on Bell siiski laialdaselt tunnustatud telefoni peamiseks leiutajaks.
Huvivaldkonnad ja ühiskondlik tegevus
Lisaks side- ja helitehnika alastele uurimustele huvitusid Bell ja tema meeskond ka aeronautikast ja meretehnoloogiast (sealhulgas tetraeedrilised kerged struktuurid ja katsetused veesõidukitega). Bell oli ka aktiivne teaduse ja hariduse toetaja: ta oli üks National Geographic Society asutajatest ning teenis selle presidendina, aidates ajakirjal laieneda ja rõhutades fotograafia ja teadusliku teabe levikut.
Isiklik elu ja pärand
Bell abiellus 11. juulil 1877 Mabel Hubbardiga, kes ise oli kurt, ning tema isaks ja toeks oli tihti diabeediga? (originaaltekst mainis surmapõhjust — allpool on õige teave). Mabeli ja Bell'i suhe ning tema töö kurtide õpetamisel olid omavahel tihedalt seotud: Mabeli kurtus mõjutas Bell'i huvi suunata oma teadustööd kommunikatsiooni parandamisele.
Bell elas viimased aastad Kanada Albany lähedal, Baddecki lähedal Beinn Bhreagh hõlmanud kodu ümbruses Nova Scotias. Ta suri 2. augustil 1922, peamiselt terviseprobleemide – sh diabeedi – tõttu, ja maeti Nova Scotiasse.
Olulisimad panused ja tähendus
- Telefon ja selle kiiresti arenenud sidevõrgud muutis fundamentaalselt inimestevahelist suhtlust ja ühiskonna korraldust.
- Belli töö kurtide õpetamisel aitas paljudel kurtidel omandada kõnet ning edendas erihariduse meetodeid.
- Uurimused fotofoni, helisalvestuse ja muude akustiliste seadmete alal mõjutasid hilisemat tehnoloogilist arengut.
- Bell oli aktiivne teaduse populariseerija ja ühiskondlik tegutseja (nt National Geographic Society), mille kaudu ta mõjutas ka teadusliku info levikut.
Alexander Graham Belli pärand elab edasi nii tehnoloogias kui hariduses: telefoni ja sellega seotud infrastruktuuri põhjal kujunenud ettevõtted, tehnoloogilised edusammud sidevaldkonnas ning tema panus kurtide õpetamisse on mõjutanud sadu tuhandeid inimesi kogu maailmas.
