Alexander Graham Bell
Alexander Graham Bell (3. märts 1847 - 2. august 1922) oli õpetaja, teadlane ja leiutaja. Ta oli Bell Telephone Company asutaja.
Alexander Graham Bell sündis Šotimaal Edinburghis. Tema perekond oli tuntud selle poolest, et õpetas inimesi inglise keelt selgesti rääkima (elokutsioon). Nii tema vanaisa Alexander Bell kui ka isa Alexander Melville Bell õpetasid kõnekeelt. Tema isa kirjutas sellest sageli ja on kõige rohkem tuntud oma leiutise ja kirjutiste "Visible Speech" (nähtav kõne) poolest. Oma kirjutistes selgitas ta, kuidas õpetada kurtidele ja kõnelusvõimetutele inimestele. Samuti näitas ta, kuidas need inimesed võiksid õppida sõnu rääkima, jälgides oma huuli ja lugedes, mida teised inimesed ütlevad.
Alexander Graham Bell käis Edinburghi kuninglikus keskkoolis. Ta lõpetas selle viieteistkümneaastaselt. Kuueteistkümneaastaselt sai ta töökoha kõnekeele ja muusika õpetajana Weston House'i akadeemias Elginis Morayshire'is. Järgmise aasta veetis ta Edinburghi ülikoolis. Veel Šotimaal olles hakkas teda rohkem huvitama heli teadus (akustika). Ta lootis aidata oma kurtist ema. Aastatel 1866-1867 oli ta õpetaja Somersetshire'i kolledžis Bathis, Somersetis.
1870. aastal, kui ta oli 23-aastane, kolis ta koos perega Kanadasse, kus nad asusid elama Brantfordi, Ontario osariigis. Bell hakkas uurima sidemehhanisme. Ta valmistas klaveri, mida sai elektri abil kaugelt kuulda. 1871. aastal läks ta koos isaga Kanadasse, Quebeci Montreali, kus ta asus tööle "nähtava kõne" õpetajana. Tema isal paluti sellest õpetada suures kurtidele mõeldud koolis Bostonis, Massachusettsis, kuid selle asemel andis ta selle töö oma pojale. Noorem Bell alustas seal õpetamist 1872. aastal. Alexander Graham Bell sai selle olulise tööga Ameerika Ühendriikides peagi kuulsaks. Ta avaldas selle kohta palju kirjutisi Washingtonis. Tänu sellele tööle suudavad nüüd tuhanded kurtidele Ameerika Ühendriikides rääkida, kuigi nad ei kuule.
1876. aastal patenteeris Bell esimesena telefoni ja aitas koos teistega 1877. aasta juulis asutada Bell Telephone Company. Aastal 1879 ühines see ettevõte New England Telephone Companyga, et moodustada National Bell Telephone Company. Aastal 1880 moodustasid nad American Bell Telephone Company ja 1885 American Telephone and TelegraphCompany (AT&T), mis on tänapäevalgi suurettevõte. Koos Thomas Edisoniga moodustas Bell 25. jaanuaril 1881 Oriental Telephone Company.
Bell abiellus 11. juulil 1877 Mabel Hubbardiga. Ta suri diabeeti 1922. aastal oma kodus Baddecki lähedal, Nova Scotia osariigis.
Alexander Graham Bell
Leiutised
Belli geniaalsust näitavad osaliselt kaheksateist tema nimel antud patenti ja kaksteist patenti, mida ta jagas teistega. Nende hulgas oli viisteist telefoni ja telegraafi, neli fotofoni, üks fonograafi, viis aeronautika, neli hüdrofoori ja kaks seleenelemendi kohta.
1888. aastal oli ta üks National Geographic Society
asutajaliikmetest ja temast sai selle teine president
.
Talle anti palju autasusid.
- Prantsuse valitsus andis talle austusleegioni teenetemärgi.
- Londoni Kuninglik Kunstiühing andis talle 1902. aastal Albert'i medali.
- Würzburgi Ülikool (Baierimaa) andis talle doktorikraadi.
Telefon
Tema varasemad kogemused tegid ta valmis töötama rohkem heli ja elektriga. Ta alustas oma uurimusi 1874. aastal muusikalise telegraafiga, milles ta kasutas elektriahelat ja magnetit, et panna rauast keel või keelt vibreerima. Ühel päeval avastati, et keel ei reageeri voolule. Härra Bell soovis, et tema assistent, kes oli liini teises otsas, tõmbaks keelt, arvates, et see oli magnetisse kinni jäänud. Tema assistent Thomas Watson tegi seda, ja tema üllatuseks kuulis Bell, kuidas vastav keel tema otsas vibreeris ja kõlas samamoodi - ilma elektrivooluta, mis seda toidab. Mõned katsed näitasid peagi, et tema keelpillide vibratsiooni põhjustasid magnetvälja muutused, mida liikuv keelpill liinis tekitas. See avastus sundis teda lõpetama elektrilise patareivoolu kasutamise. Tema mõte oli, et kuna vooluring ei katkenud kunagi, võisid kõik kõne keerulised vibratsioonid muunduda vooluks, mis omakorda taastoodaks kõne kaugelt.
Bell mõtles koos oma assistendiga välja vastuvõtja, mis koosnes venitatud kilest või trumlist, mille keskele oli kinnitatud natuke magnetiseeritud rauda, mis võnkes vabalt liiniga ühendatud elektromagneti pooluse ees. See seade valmis 2. juunil 1875. aastal. 7. juulil andis ta oma assistendile korralduse valmistada teine vastuvõtja, mida saaks kasutada koos esimese vastuvõtjaga, ja mõned päevad hiljem katsetati neid koos, mõlemas otsas liini, mis kulges leiutaja Bostoni maja ühes toas selle all asuvasse keldrisse. Bell hoidis toas ühte seadet käes, samal ajal kui Watson keldris kuulas teise seadme juures. Leiutaja rääkis oma instrumenti: "Kas sa mõistad, mida ma ütlen? " ja härra Watson tormas tagasi ülesse ja vastas "Jah." Esimene edukas kahepoolne telefonikõne toimus alles 10. märtsil 1876, kui Bell rääkis oma seadmesse: "Härra Watson, tulge siia, ma tahan teid näha." Watson vastas tagasi ja tuli tuppa, et näha Belli. Esimese kaugtelefoni kõne tegi Bell 10. augustil 1876. aastal Brantfordis (Ontario) asuvast perekonna kodust oma assistendile Pariisis (Ontario), mis asus umbes 16 km kaugusel.
7. märtsil 1876 andis USA patendiamet talle telefoni jaoks patendi nr 174465.
Metallidetektor
Bellile omistatakse ka 1881. aastal täiustatud metalliotsija leiutamine, mis andis heli, kui ta oli metalli lähedal. Seade pandi kiiresti kokku, et leida USA presidendi James Garfieldi surnukeha kuul. Metalliotsija töötas, kuid ei leidnud kuuli, sest president oli lamanud metallist voodiraami peal. Bell esitas oma katsete täieliku kirjelduse 1882. aasta augustis "American Association for the Advancement of Science" (Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsioon) ees loetud ettekandes.
Arvamused
Bell oli Ameerika Ühendriikide eugeenilise liikumise aktiivne toetaja. Ta oli 1921. aastal New Yorgis Ameerika Loodusajaloo Muuseumis toimunud "Teise rahvusvahelise eugeenikakongressi" aupresident.
Kurtide õpetajana ei soovinud Bell, et kurdid õpetaksid kurtide koolides. Samuti oli ta viipekeele kasutamise vastu. Need asjad tähendavad, et mõned kurdid ei hinda teda tänapäeval.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Alexander Graham Bell?
V: Alexander Graham Bell oli Šotimaal sündinud Briti-Kanada-Ameerika õpetaja, teadlane ja leiutaja. Ta on kõige paremini tuntud Bell Telephone Company asutaja ja telefoni leiutajana.
K: Millal ta telefoni patenteeris?
V: Alexander Graham Bell patenteeris telefoni 1876. aastal.
Küsimus: Millise ettevõtte asutamisel aitas ta 1877. aasta juulis kaasa?
V: 1877. aasta juulis aitas Alexander Graham Bell koos teistega asutada Bell Telephone Company.
K: Millised ettevõtted moodustati sellest algsest ettevõttest?
V: Sellest algsest ettevõttest moodustati 1879. aastal National Bell Telephone Company, 1880. aastal American Bell Telephone Company ja 1885. aastal American Telephone and Telegraph Company (AT&T).
K: Kes veel töötas koos temaga, et moodustada Oriental Telephone Company?
V: Koos Thomas Edisoniga moodustas Alexander Graham Bell 25. jaanuaril 1881. aastal Oriental Telephone Company.
K: Millal Alexander Graham Bell suri?
V: Alexander Graham Bell suri 2. augustil 1922. aastal.
