Alexander Graham Bell — telefoni leiutaja, teadlane ja kurtide õpetaja
Alexander Graham Bell — telefoni leiutaja, heliteadlane ja kurtide õpetaja, kelle leiutised ja õpetustöö muutsid suhtlust ning andsid tuhandetele kuulmiseta inimestele hääle ja võimaluse rääkida.
Alexander Graham Bell (3. märts 1847 – 2. august 1922) oli õpetaja, teadlane ja leiutaja, kelle töö kurtide õpetamisel ja helitehnika uurimisel viis telefoni väljatöötamiseni. Ta oli ka Bell Telephone Company asutaja ning tema tööl on olnud suur mõju kaasaegsele side- ja kommunikatsioonitehnoloogiale.
Varajane elu ja haridus
Alexander Graham Bell sündis Šotimaal Edinburghis. Tema perekond oli tuntud inglise keele elokutsiooni ehk selge häälduse õpetamise poolest: nii tema vanaisa Alexander Bell kui ka isa Alexander Melville Bell töötasid kõneõpetuse alal. Tema isa avaldas tee- ja meetodikirjutisi, enim tuntud on tema süsteem “Visible Speech” (nähtav kõne), mis kirjeldas, kuidas õpetada kurtidele ja kõnelusvõimetutele inimestele kõneoskusi, sh huulte ja kõne liigutuste jälgimise kaudu.
Bell õppis Edinburghi kuninglikus keskkoolis ja lõpetas selle viieteistkümneaastaselt. Ta töötas varaselt kõne- ja muusika õpetajana Weston House'i akadeemias Elginis Morayshire'is ning veetis osa ajast ka Edinburghi ülikoolis. Nooruses huvitus teda järjest enam heli teadus (akustika) ning ta soovis leida viise, kuidas aidata oma kurtist ema. Aastatel 1866–1867 töötas ta Somersetshire'i kolledžis Bathis, Somersetis.
Töö kurtide õpetajana ja varased uurimused
1870. aastal, 23-aastaselt, kolis Bell perega Kanadasse ja nad asusid elama Brantfordi, Ontario osariigis. Seal hakkas ta uurima erinevaid sidemehhanisme ja heli edastamist. Ta katsetas muuhulgas klaveri kohandamist nii, et selle helisid oleks võimalik elektri abil kaugelt kuuldavaks teha.
1871. aastal läks Bell koos isaga Kanadasse, Quebeci Montreali, kus ta töötas "nähtava kõne" õpetajana. Hiljem paluti tema isal õpetada suuremas kurtide koolis Bostonis, Massachusettsis, kuid ta andis selle töö oma pojale. Noorem Bell alustas Bostonis õpetamist 1872. aastal ja sai oma tööga Ameerika Ühendriikides kiiresti tuntuks. Ta avaldas uurimusi Washingtonis ning tema meetodid aitasid paljudel kurtidel Ameerikas õppida rääkima, kuigi nad ei kuule.
Telefon ja olulisemad leiutised
Bell uuris heli ja elektri kombineerimist, et edastada kõnet kaugusele. Tema koostööd tegi eelkõige assistent Thomas Watson. 1876. aastal ta patenteeris telefoni (US patent nr. 174,465), mis kujunes aluseks kõnet edastavatele seadmetele. Ajalooliselt on kuulsaks saanud moment, mil Bell testis seadet Watsoniga ja esimesed edastatud sõnad olid suunatud Watsonile (“Mr. Watson — come here — I want to see you”). Telefonile järgnesid Bellile ja tema meeskonnale mitmed edasiarendused ja parendused.
Lisaks telefonile töötas Bell mitmete teiste tehnoloogiate kallal. Ta arendas edasi akustilisi seadmeid ning osales Valta laboris (Volta Laboratory), kus katsetati helisalvestust ja muid mehaanilisi ning elektrilisi lahendusi. 1880. aastal esitles ta fotofoni — seadet, mis kandis kõne valguse abil üle; seda võib pidada eellaseks tänapäevastele optiliste sidevahendite lahendustele.
Ettevõtlus, tunnustused ja juriidilised vaidlused
1877. aasta juulis aitas Bell koos teistega asutada Bell Telephone Company. Ettevõtte kasv tõi kaasa ka liitumisi ja ühinemisi: 1879 ühines see New England Telephone Companyga ja hiljem 1880 moodustati American Bell Telephone Company; 1885. aastal tekkis American Telephone and TelegraphCompany (AT&T), mis on tänapäevalgi suurettevõte. Koos Thomas Edisoniga osales Bell 25. jaanuaril 1881 Oriental Telephone Company loomises.
Bell pälvis oma töö eest rahvusvahelist tunnustust. Näiteks sai ta 1880. aastal Prantsuse Volta preemia, mille auhinnaraha ta suunas edasisteks uurimistöödeks. Tema patente ja prioriteeti telefoni leiutajana ümbritsesid vaidlused — mitmed teised leiutajad, näiteks Elisha Gray, esitasid samal ajal sarnaseid leiutisi ning toimusid kohtuasjad. Ajaloo jooksul on Bell siiski laialdaselt tunnustatud telefoni peamiseks leiutajaks.
Huvivaldkonnad ja ühiskondlik tegevus
Lisaks side- ja helitehnika alastele uurimustele huvitusid Bell ja tema meeskond ka aeronautikast ja meretehnoloogiast (sealhulgas tetraeedrilised kerged struktuurid ja katsetused veesõidukitega). Bell oli ka aktiivne teaduse ja hariduse toetaja: ta oli üks National Geographic Society asutajatest ning teenis selle presidendina, aidates ajakirjal laieneda ja rõhutades fotograafia ja teadusliku teabe levikut.
Isiklik elu ja pärand
Bell abiellus 11. juulil 1877 Mabel Hubbardiga, kes ise oli kurt, ning tema isaks ja toeks oli tihti diabeediga? (originaaltekst mainis surmapõhjust — allpool on õige teave). Mabeli ja Bell'i suhe ning tema töö kurtide õpetamisel olid omavahel tihedalt seotud: Mabeli kurtus mõjutas Bell'i huvi suunata oma teadustööd kommunikatsiooni parandamisele.
Bell elas viimased aastad Kanada Albany lähedal, Baddecki lähedal Beinn Bhreagh hõlmanud kodu ümbruses Nova Scotias. Ta suri 2. augustil 1922, peamiselt terviseprobleemide – sh diabeedi – tõttu, ja maeti Nova Scotiasse.
Olulisimad panused ja tähendus
- Telefon ja selle kiiresti arenenud sidevõrgud muutis fundamentaalselt inimestevahelist suhtlust ja ühiskonna korraldust.
- Belli töö kurtide õpetamisel aitas paljudel kurtidel omandada kõnet ning edendas erihariduse meetodeid.
- Uurimused fotofoni, helisalvestuse ja muude akustiliste seadmete alal mõjutasid hilisemat tehnoloogilist arengut.
- Bell oli aktiivne teaduse populariseerija ja ühiskondlik tegutseja (nt National Geographic Society), mille kaudu ta mõjutas ka teadusliku info levikut.
Alexander Graham Belli pärand elab edasi nii tehnoloogias kui hariduses: telefoni ja sellega seotud infrastruktuuri põhjal kujunenud ettevõtted, tehnoloogilised edusammud sidevaldkonnas ning tema panus kurtide õpetamisse on mõjutanud sadu tuhandeid inimesi kogu maailmas.

Alexander Graham Bell
Leiutised
Belli geniaalsust näitavad osaliselt kaheksateist tema nimel antud patenti ja kaksteist patenti, mida ta jagas teistega. Nende hulgas oli viisteist telefoni ja telegraafi, neli fotofoni, üks fonograafi, viis aeronautika, neli hüdrofoori ja kaks seleenelemendi kohta.
1888. aastal oli ta üks National Geographic Society
asutajaliikmetest ja temast sai selle teine president
.
Talle anti palju autasusid.
- Prantsuse valitsus andis talle austusleegioni teenetemärgi.
- Londoni Kuninglik Kunstiühing andis talle 1902. aastal Albert'i medali.
- Würzburgi Ülikool (Baierimaa) andis talle doktorikraadi.
Telefon
Tema varasemad kogemused tegid ta valmis töötama rohkem heli ja elektriga. Ta alustas oma uurimusi 1874. aastal muusikalise telegraafiga, milles ta kasutas elektriahelat ja magnetit, et panna rauast keel või keelt vibreerima. Ühel päeval avastati, et keel ei reageeri voolule. Härra Bell soovis, et tema assistent, kes oli liini teises otsas, tõmbaks keelt, arvates, et see oli magnetisse kinni jäänud. Tema assistent Thomas Watson tegi seda, ja tema üllatuseks kuulis Bell, kuidas vastav keel tema otsas vibreeris ja kõlas samamoodi - ilma elektrivooluta, mis seda toidab. Mõned katsed näitasid peagi, et tema keelpillide vibratsiooni põhjustasid magnetvälja muutused, mida liikuv keelpill liinis tekitas. See avastus sundis teda lõpetama elektrilise patareivoolu kasutamise. Tema mõte oli, et kuna vooluring ei katkenud kunagi, võisid kõik kõne keerulised vibratsioonid muunduda vooluks, mis omakorda taastoodaks kõne kaugelt.
Bell mõtles koos oma assistendiga välja vastuvõtja, mis koosnes venitatud kilest või trumlist, mille keskele oli kinnitatud natuke magnetiseeritud rauda, mis võnkes vabalt liiniga ühendatud elektromagneti pooluse ees. See seade valmis 2. juunil 1875. aastal. 7. juulil andis ta oma assistendile korralduse valmistada teine vastuvõtja, mida saaks kasutada koos esimese vastuvõtjaga, ja mõned päevad hiljem katsetati neid koos, mõlemas otsas liini, mis kulges leiutaja Bostoni maja ühes toas selle all asuvasse keldrisse. Bell hoidis toas ühte seadet käes, samal ajal kui Watson keldris kuulas teise seadme juures. Leiutaja rääkis oma instrumenti: "Kas sa mõistad, mida ma ütlen? " ja härra Watson tormas tagasi ülesse ja vastas "Jah." Esimene edukas kahepoolne telefonikõne toimus alles 10. märtsil 1876, kui Bell rääkis oma seadmesse: "Härra Watson, tulge siia, ma tahan teid näha." Watson vastas tagasi ja tuli tuppa, et näha Belli. Esimese kaugtelefoni kõne tegi Bell 10. augustil 1876. aastal Brantfordis (Ontario) asuvast perekonna kodust oma assistendile Pariisis (Ontario), mis asus umbes 16 km kaugusel.
7. märtsil 1876 andis USA patendiamet talle telefoni jaoks patendi nr 174465.
Metallidetektor
Bellile omistatakse ka 1881. aastal täiustatud metalliotsija leiutamine, mis andis heli, kui ta oli metalli lähedal. Seade pandi kiiresti kokku, et leida USA presidendi James Garfieldi surnukeha kuul. Metalliotsija töötas, kuid ei leidnud kuuli, sest president oli lamanud metallist voodiraami peal. Bell esitas oma katsete täieliku kirjelduse 1882. aasta augustis "American Association for the Advancement of Science" (Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsioon) ees loetud ettekandes.
Arvamused
Bell oli Ameerika Ühendriikide eugeenilise liikumise aktiivne toetaja. Ta oli 1921. aastal New Yorgis Ameerika Loodusajaloo Muuseumis toimunud "Teise rahvusvahelise eugeenikakongressi" aupresident.
Kurtide õpetajana ei soovinud Bell, et kurdid õpetaksid kurtide koolides. Samuti oli ta viipekeele kasutamise vastu. Need asjad tähendavad, et mõned kurdid ei hinda teda tänapäeval.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Alexander Graham Bell?
V: Alexander Graham Bell oli Šotimaal sündinud Briti-Kanada-Ameerika õpetaja, teadlane ja leiutaja. Ta on kõige paremini tuntud Bell Telephone Company asutaja ja telefoni leiutajana.
K: Millal ta telefoni patenteeris?
V: Alexander Graham Bell patenteeris telefoni 1876. aastal.
Küsimus: Millise ettevõtte asutamisel aitas ta 1877. aasta juulis kaasa?
V: 1877. aasta juulis aitas Alexander Graham Bell koos teistega asutada Bell Telephone Company.
K: Millised ettevõtted moodustati sellest algsest ettevõttest?
V: Sellest algsest ettevõttest moodustati 1879. aastal National Bell Telephone Company, 1880. aastal American Bell Telephone Company ja 1885. aastal American Telephone and Telegraph Company (AT&T).
K: Kes veel töötas koos temaga, et moodustada Oriental Telephone Company?
V: Koos Thomas Edisoniga moodustas Alexander Graham Bell 25. jaanuaril 1881. aastal Oriental Telephone Company.
K: Millal Alexander Graham Bell suri?
V: Alexander Graham Bell suri 2. augustil 1922. aastal.
Otsige