Alexandrine Tinne — Hollandi Aafrika-avastaja ja maadeuurija (1835–1869)

Alexandrine Tinne (1835–1869) — Hollandi Aafrika-avastaja ja teadlane, kes uuris Niilust ja Sahara'd; julge uurija, kelle traagiline kõrbesurm jääb ajalukku.

Alexandrine Petronella Francina Tinne (17. oktoober 1835 – 1. august 1869) oli tuntud hollandi maadeuurija ja patroneerinud ekspeditsioonide eestkostja, kes kasutas oma suurt isiklikku varandust, et rahuldada uudishimu Aafrika sisemaa vastu. Tema isa suri, kui Alexandrine oli kümneaastane, mistõttu temast ja tema emast sai üks Hollandi silmapaistvamaid rikkuse omanikke. Tinneist kirjutati kui ilusast, väga targast ja seltskondlikust naisest: ta oskas mitut keelt, oskas hästi ratsutada ning oli tuntud oma julge ja otsustava loomuse poolest.

Varajane elu ja huvi teaduse vastu

Tinne kasvas üles küllalt rikkalikus kodukeskkonnas, kuid ei piirdunud vaid seltskondliku elu ja koduste mugavustega. Ta huvitus loodusloodusest, geograafiast ja etnograafiast, kogus raamatuid ja kollektsioone ning toetas teadustööd. Tema majanduslik sõltumatus võimaldas tal ise ekspeditsioone korraldada, kutsuda kaasa teadlasi ning investeerida uurimistööde tarbeks vajaminevasse varustusse.

Reisid Niilusele ja teadustöö

1863. aastal tegi Alexandrine koos oma emaga ning mitme teadlasega suurema reisi mööda Niilust. Sellel ekspeditsioonil koguti hulgaliselt teaduslikku materjali: botaanilisi ja zooloogilisi leide, geograafilisi andmeid ja etnograafilisi tähelepanekuid. Reis jättis talle küll väärtuslikke teaduslikke aineid ja maakaarte, kuid selle käigus kaotas ta ka lähedasi: tema ema ja kaks kaasa reisinud teadlast hukkusid.

Sahara-ekspeditsioon ja traagiline surm

Pärast Niiluse-reisi planeeris Tinne teise, ambitsioonikama ekspeditsiooni üle Sahara, et uurida selgitamata maismaasiire ja koguda uusi teadusandmeid. Ekspeditsioonile võeti kaasa põhivarustuse hulgas ka kaks suurt raudset veepaaki, mis pidid kestma pikki kõrbeteekondi. Rändekaravani ründasid mehed, kes arvasid, et mahutites on kuld; nende eksliku oletuse tõttu sattus Tinne õelale rünnakule. Ründajad vigastasid teda rängalt: tema käsi lõigati ära, mistõttu ta ei saanud enam oma relva kasutada. Ründajad põgenesid ja jätsid ta veritsema – Alexandrine Tinne suri üksi kõrbes 1. augustil 1869.

Pärand ja mälestus

Tinne’i kogud ja ekspeditsioonide käigus kogutud materjalid andsid tollases Euroopas väärtuslikku teavet Aafrika geograafia, looduse ja rahvaste kohta ning aitasid laiendada teaduslikku huvi ja teadmisi. Ta on sageli mainitud kui üks esimesi ja silmapaistvamaid eurooplannasid, kes püüdis teaduslikult ja organiseeritult uurida Aafrika sisemaad ning kes samas ründas selgelt tolle aja soolisi stereotüüpe uuringute juhtimisel.

Tema mälestuseks ehitati Haagis kirik, mis pidi austama tema panust ja tragöödiat; see hoone hävis hiljem sõjaaegse tegevuse käigus. Alexandrine Tinne nimi on säilinud uurimistööde, muuseumikogude ja mitmete teaduslugude viidetena, ning tema elu ja surm on jäänud märgiliseks peatükiks 19. sajandi Euroopa Aafrika-avastuste ajaloos.

Märkus: Alexandrine Tinne’i elust ja surmast on kirjutatud nii kaasaegses kui ka hilisemas kirjanduses; erinevad allikad annavad mõningaid erisusi üksikasjades (näiteks ründajate täpne identiteet või matmisolukord). Ülaltoodud kokkuvõte põhineb üldtuntud ja laialdaselt esitatud teadmistel tema elust ja ekspeditsioonidest.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Alexine Tinne?

K: Kuidas sai Alexine Tinne rikkaks?

K: Millised olid Alexine Tinne'i tähelepanuväärsed omadused?

K: Kuhu reisis Alexine Tinne koos oma ema ja teadlastega?

K: Mis juhtus Alexine Tinne'i reisi ajal üle Sahara?

K: Kuidas Alexine Tinne suri?

K: Mis juhtus Alexine Tinne'i mälestuseks ehitatud kirikuga?

Otsing