Ibn al-Haytham (Alhazen)— moodsa optika teerajaja ja teadusliku meetodi pioneer
Ibn al‑Haytham (Alhazen) — moodsa optika teerajaja ja teadusliku meetodi pioneer; avastused optikas, astronoomias ja meditsiinis, mis kujundasid kaasaegse teaduse.
Alhazen ehk Alhacen ehk ibn al-Haytham (965–1039) oli keskaja üks mõjukamaid teadlasi ja eriti tuntud oma panuse tõttu optika valdkonda. Mõned on teda nimetanud ka "moodsa teadusliku meetodi pioneeriks" ja "esimeseks teadlaseks", kuigi sellised nimetused on mõnikord liialdatud. Tema suurimaks saavutuseks peetakse põhjalikku uurimust valgusest, nägemisest ja optilistest nähtustest, mille ta koondas oma peavõttesse, tuntud kui Kitāb al-Manāẓir (Arutelud optikast ehk "Book of Optics").
Elu lühidalt
Ibn al‑Haytham sündis 965. aastal Basra lähedal ja teda kutsuti ka al‑Basriks (araabia keeles البصري) tema sünnikohajärgi. Ta oli mitmekülgne araabia moslemi polümaatik, kelle tööid on seostatud optika kõrval ka anatoomia, inseneriteadus, matemaatika, meditsiin, silmaarstiteadus, filosoofia, füüsika, psühholoogia, moslemite teoloogia ja nägemistaju aladel. Ta elas suure osa oma täiskasvanud elust Kairos, Egiptuses, kus ka oma elu lõpuni töötas ning 74‑aastaselt suri.
Katse, koduarest ja ümberpöördumine teadusesse
Alhazenist jutustatakse episood, kus ta oli ülieneseuskudes valmis korraldama Niiluse üleujutuste "tõrje" projekt, kui Fatimide kalifaadi valitseja Al‑Hakim bi‑Amr Allah talle selleks ülesande andis. Kui ta mõistis, et lubadust ei saa täita, kartis rängaid tagajärgi ja teeskles hullust; selle tagajärjel viibiti tal pikka aega koduarestis. Selle perioodi järel pühendas ta oma elu peamiselt teadustööle ja kirjutamisele.
Teaduslik meetod ja tööstiil
Alhazeni lähenemine erines tollasest traditsioonilisest autoriteetide järgimisest: ta rõhutas vaatlust, eksperimentaalset kontrolli, matemaatilist analüüsi ja loogilist selgitust. Tema töödes on palju juhtumiproove, korduvkatseid ja püüdlusi objektseid järeldusi teha—see on põhjus, miks teda tihti nimetatakse varajase teadusliku meetodi kasutajaks. Ta ei võtnud varasemaid mõtlejaid lõpmatuseni autoriteedina, vaid kontrollis ja kriitiliselt hindas nende seisukohti.
Optika ja nägemise teooria
Alhazeni kõige tuntum töö on Kitāb al‑Manāẓir, kus ta käsitles põhjalikult selleaegseid ja uusi ideid valguse, nägemise, peegeldumise, murdumise ja varjude kohta. Mõned tema peamised seisukohad:
- Ta väitis, et nägemine tekib siis, kui valgus tungib silma sisse (intromissiooniteooria) — vastandina ideele, et silm "saadab" vaatlusridu välja.
- Ta kasutas camera obscura (pimedakamberi) näiteid, et selgitada, kuidas kujutised tekivad läbi väikeste avade ja kuidas pilt moodustub tagasivalgustusel.
- Ta uuris peegeldumist ja murdumist ning kirjeldas nähtusi, mida hiljem üha täpsemalt matemaatiliselt formuleeriti.
- Ta käsitles silma anatoomiat ja väitis, et pilt moodustub silma tagapinnal ehk retinas — see oli oluline samm arusaamisel, kuidas nägemisprotsess füüsiliselt käib.
Muud teadusvaldkonnad ja leiud
Lisaks optikale tegi Alhazen märkmeid ja uurimusi matemaatika, inseneriteaduse ja meditsiini alal. Ta töötas välja praktilisi meetodeid optiliste instrumentide ja eksperimentide kavandamiseks, kasutas geomeetriat nähtuste seletamiseks ning uuris inimese nägemistaju psühhofüüsikalisi aspekte. Tema kirjutised on hulgaliselt — mõnede hinnangute järgi sadu töid, kuigi osa neist on kadunud või säilinud fragmendina.
Pärand ja mõju
Tänu ladina keelde tõlkimisele 12. ja 13. sajandil levisid Alhazeni ideed Euroopasse ning mõjutasid keskaja ja varauusaaja teadlasi nagu Roger Bacon, Witelo ja lõpuks ka Keplerit. Tema rõhuasetus eksperimendil ja modelleerimisel aitas kujundada teadusliku uurimise viise, mille abil hiljem arenesid kaasaegsed optika ja astronomilised instrumendid. Kuigi teda ei saa ainuüksi üksnes "esimeseks teadlaseks" nimetada — teaduse areng oli paljude panuste summa — on tema panus selgelt tähenduslik ja püsiv.
Kokkuvõte
Ibn al‑Haytham oli ainulaadne mõtleja, kes ühendas vaatluse, kire optika vastu ja matemaatilise täpsuse. Tema tööd muutusid aluseks paljudele hilisematele edusammudele optikus, silmaarstiteaduses ja teadusliku meetodi kujunemisel. Tema elu, mis viis läbi nii praktilisi katseprojekte kui ka sügavaid teoreetilisi uurimusi, näitab, kuidas kriitiline uurimus ja eksperimentaalne kontroll võivad muuta arusaamu looduse toimimisest.
Seotud leheküljed
- Islami kuldajastu
- Optika raamat
- Teaduslik meetod
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Alhazen?
V: Alhazen (tuntud ka kui Alhacen või ibn al-Haytham) oli moodsa optika teerajaja ning teda nimetatakse mõnikord "moodsa teadusliku meetodi pioneeriks" ja "esimeseks teadlaseks". Ta oli araabia moslemi polümaatik, kes andis panuse paljudesse valdkondadesse, sealhulgas optika, anatoomia, inseneriteadus, matemaatika, meditsiin, oftalmoloogia, filosoofia, füüsika, psühholoogia, moslemite teoloogia ja nägemistaju.
K: Kus elas Alhazen?
V: Alhazen elas peamiselt Kairos, Egiptuses. Ta suri seal 74-aastaselt.
K: Mida käsitles Alhazeni Risala fi'l-makan?
V: Alhazeni "Risala fi'l-makan" käsitles teooriaid keha liikumise kohta. Ta väitis, et keha liigub pidevalt, kui väline jõud seda ei peata või selle liikumissuunda ei muuda.
K: Mida Alhazen üritas teha Fatimiidide kalifaadi heaks?
V: Ühel hetkel sai ta Fatimiidide kalifaadi kuuenda valitseja (Al-Hakim bi-Amr Allah) käsu reguleerida Niiluse üleujutusi, kuid ta mõistis, et ei suuda seda teha, ja tõmbus inseneriteadusest tagasi.
Küsimus: Kuidas reageeris Alhazen, kui ta mõistis, et ei suuda oma ülesannet Fatimiidide kalifaadi jaoks täita?
V: Kuna ta kartis oma elu pärast, kuna ei suutnud oma ülesannet Fatimiidide kalifaadi heaks täita, siis teeskles ta, et on hull ja pandi koduarestis. Oma ülejäänud elu pühendas ta täielikult teaduslikule tööle.
K: Millises linnas Alhazen sündis?
V: Ta sündis Basras Iraagis (Mesopotaamias), mistõttu teda nimetatakse mõnikord al-Basriks (araabia keeles البصري).
Otsige