Ibn al-Haytham (Alhazen)— moodsa optika teerajaja ja teadusliku meetodi pioneer

Ibn al‑Haytham (Alhazen) — moodsa optika teerajaja ja teadusliku meetodi pioneer; avastused optikas, astronoomias ja meditsiinis, mis kujundasid kaasaegse teaduse.

Alhazen ehk Alhacen ehk ibn al-Haytham (965–1039) oli keskaja üks mõjukamaid teadlasi ja eriti tuntud oma panuse tõttu optika valdkonda. Mõned on teda nimetanud ka "moodsa teadusliku meetodi pioneeriks" ja "esimeseks teadlaseks", kuigi sellised nimetused on mõnikord liialdatud. Tema suurimaks saavutuseks peetakse põhjalikku uurimust valgusest, nägemisest ja optilistest nähtustest, mille ta koondas oma peavõttesse, tuntud kui Kitāb al-Manāẓir (Arutelud optikast ehk "Book of Optics").

Elu lühidalt

Ibn al‑Haytham sündis 965. aastal Basra lähedal ja teda kutsuti ka al‑Basriks (araabia keeles البصري) tema sünnikohajärgi. Ta oli mitmekülgne araabia moslemi polümaatik, kelle tööid on seostatud optika kõrval ka anatoomia, inseneriteadus, matemaatika, meditsiin, silmaarstiteadus, filosoofia, füüsika, psühholoogia, moslemite teoloogia ja nägemistaju aladel. Ta elas suure osa oma täiskasvanud elust Kairos, Egiptuses, kus ka oma elu lõpuni töötas ning 74‑aastaselt suri.

Katse, koduarest ja ümberpöördumine teadusesse

Alhazenist jutustatakse episood, kus ta oli ülieneseuskudes valmis korraldama Niiluse üleujutuste "tõrje" projekt, kui Fatimide kalifaadi valitseja Al‑Hakim bi‑Amr Allah talle selleks ülesande andis. Kui ta mõistis, et lubadust ei saa täita, kartis rängaid tagajärgi ja teeskles hullust; selle tagajärjel viibiti tal pikka aega koduarestis. Selle perioodi järel pühendas ta oma elu peamiselt teadustööle ja kirjutamisele.

Teaduslik meetod ja tööstiil

Alhazeni lähenemine erines tollasest traditsioonilisest autoriteetide järgimisest: ta rõhutas vaatlust, eksperimentaalset kontrolli, matemaatilist analüüsi ja loogilist selgitust. Tema töödes on palju juhtumiproove, korduvkatseid ja püüdlusi objektseid järeldusi teha—see on põhjus, miks teda tihti nimetatakse varajase teadusliku meetodi kasutajaks. Ta ei võtnud varasemaid mõtlejaid lõpmatuseni autoriteedina, vaid kontrollis ja kriitiliselt hindas nende seisukohti.

Optika ja nägemise teooria

Alhazeni kõige tuntum töö on Kitāb al‑Manāẓir, kus ta käsitles põhjalikult selleaegseid ja uusi ideid valguse, nägemise, peegeldumise, murdumise ja varjude kohta. Mõned tema peamised seisukohad:

• Ta väitis, et nägemine tekib siis, kui valgus tungib silma sisse (intromissiooniteooria) — vastandina ideele, et silm "saadab" vaatlusridu välja.
• Ta kasutas camera obscura (pimedakamberi) näiteid, et selgitada, kuidas kujutised tekivad läbi väikeste avade ja kuidas pilt moodustub tagasivalgustusel.
• Ta uuris peegeldumist ja murdumist ning kirjeldas nähtusi, mida hiljem üha täpsemalt matemaatiliselt formuleeriti.
• Ta käsitles silma anatoomiat ja väitis, et pilt moodustub silma tagapinnal ehk retinas — see oli oluline samm arusaamisel, kuidas nägemisprotsess füüsiliselt käib.

Muud teadusvaldkonnad ja leiud

Lisaks optikale tegi Alhazen märkmeid ja uurimusi matemaatika, inseneriteaduse ja meditsiini alal. Ta töötas välja praktilisi meetodeid optiliste instrumentide ja eksperimentide kavandamiseks, kasutas geomeetriat nähtuste seletamiseks ning uuris inimese nägemistaju psühhofüüsikalisi aspekte. Tema kirjutised on hulgaliselt — mõnede hinnangute järgi sadu töid, kuigi osa neist on kadunud või säilinud fragmendina.

Pärand ja mõju

Tänu ladina keelde tõlkimisele 12. ja 13. sajandil levisid Alhazeni ideed Euroopasse ning mõjutasid keskaja ja varauusaaja teadlasi nagu Roger Bacon, Witelo ja lõpuks ka Keplerit. Tema rõhuasetus eksperimendil ja modelleerimisel aitas kujundada teadusliku uurimise viise, mille abil hiljem arenesid kaasaegsed optika ja astronomilised instrumendid. Kuigi teda ei saa ainuüksi üksnes "esimeseks teadlaseks" nimetada — teaduse areng oli paljude panuste summa — on tema panus selgelt tähenduslik ja püsiv.

Kokkuvõte

Ibn al‑Haytham oli ainulaadne mõtleja, kes ühendas vaatluse, kire optika vastu ja matemaatilise täpsuse. Tema tööd muutusid aluseks paljudele hilisematele edusammudele optikus, silmaarstiteaduses ja teadusliku meetodi kujunemisel. Tema elu, mis viis läbi nii praktilisi katseprojekte kui ka sügavaid teoreetilisi uurimusi, näitab, kuidas kriitiline uurimus ja eksperimentaalne kontroll võivad muuta arusaamu looduse toimimisest.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Alhazen?

K: Kus elas Alhazen?

K: Mida käsitles Alhazeni Risala fi'l-makan?

K: Mida Alhazen üritas teha Fatimiidide kalifaadi heaks?

Küsimus: Kuidas reageeris Alhazen, kui ta mõistis, et ei suuda oma ülesannet Fatimiidide kalifaadi jaoks täita?

K: Millises linnas Alhazen sündis?

Otsing