Damn Small Linux (DSL) – 50 MB Live-CD Linux vanadele arvutitele
Damn Small Linux ehk DSL on vaba operatsioonisüsteem x86 personaalarvutite perekonnale. See on loodud graafiliste rakenduste jooksutamiseks vanemal PC riistvaral - näiteks 486/varajase Pentium protsessoriga ja väga väikese mäluga masinatel. DSL on 50 MB suurune Live CD. Mis algselt algas eksperimendina, et näha, kui palju tarkvara mahub 50 MB sisse, muutus lõpuks täieõiguslikuks Linuxi distributsiooniks. Seda saab installeerida väikese mahutavusega andmekandjatele, nagu käivitatavad visiitkaardid, USB-mälupulgad, erinevad mälukaardid ja Zip-kettad.
Peamised omadused
- Väga väike ketasruum ja mälukasutus — komplekt mahub 50 MB Live CD-le.
- Graafiline keskkond, mille eesmärk on pakkuda kerget töökeskkonda vanale riistvarale.
- Kiired käivitusvõtted: saab töötada otse CD-lt (Live), paigaldada "frugal" režiimis kõvakettale või kopeerida USB/mälukaardile.
- Lihtsad tööriistad internetiühenduseks, tekstidega töötamiseks, failihaldur ja põhilised süsteemitööriistad.
- Lisamoodulite ja tarkvara lisamiseks MyDSL-laadne süsteem (laiendused, mis hoiavad süsteemi kompaktse).
- Võimalus jooksta täielikult mälus, mis muudab süsteemi operatiivselt ja võimaldab eemaldada Live CD pärast käivitust.
- Avatud lähtekoodiga komponendid ning litsentside poolest vaba tarkvara.
Paigaldus ja kasutamine
DSL-i proovimiseks võid põletada ISO-pildi CD-le ja käivitada arvuti sellest. Live-režiim võimaldab süsteemi testida ilma midagi kõvakettale paigaldamata. Kui soovid DSL-i hoida püsivalt, on kaks levinumat viisi: "frugal" paigaldus ehk väikese pildi kopeerimine kõvakettale, mis jätab võimaluse käivitada CD/ISO-st, või kopeerida vajalikud failid USB-mälupulgale või mälukaardile. Ka virtualiseerimiskeskkondades (nt VirtualBox) saab DSL-i mugavalt testida ilma füüsilist riistvara kasutamata.
Süsteeminõuded
- Arhitektuur: x86 (vanemad 486/Pentium tüüpi protsessorid on toetatud).
- Mälu: DSL on mõeldud väga madalale mälukasutusele; praktiline miinimum sõltub kasutatavast keskkonnast, kuid tüüpiliselt piisab vähestest kümnetest megabaitidest, et süsteemi graafilises režiimis kasutada.
- Kandja: CD-ROM või vähemalt üks USB- või mälukaart, kuhu saab süsteemi paigutada.
Kus ja milleks seda kasutada
- Vana arvuti elustamiseks — DSL annab vanale masinale lihtsa töökeskkonna e-posti, veebi ja dokumentidega töötamiseks.
- Taastamis- ja päästetööriistana — kerge süsteem failide päästmiseks või võrguühenduse loomiseks probleemse masinaga.
- Õppe- ja katsetuskeskkond — head võimalused Linuxi põhitõdede õppimiseks väga piiratud riistvaral.
- Kohandatud kergejaamadeks — DSL-i saab kasutada spetsiaalseteks otstarveteks, kus on vaja minimaalset tarkvarakomplekti ja kiiret käivitust.
Projekt ja tänane seis
DSL algselt tekkis huvist testida, kui väike võib Linuxi distributsioon olla, ning saavutas populaarsuse oma mõõduka suuruse ja praktilisuse tõttu. Aja jooksul on väikeste ja kergemate Linuxi variantide hulgas tekkinud mitmeid alternatiive ning projekti aktiivsus on varieerunud; seega tasub enne kasutuselevõttu kontrollida viimaseid väljalaskeid ja nende ühilduvust kaasaegse riistvaraga. Kui otsid sarnast lahendust, on olemas ka teisi minimaliste (näiteks TinyCore või Puppy Linux), mis pakuvad kaasaegsemaid võimalusi ja aktiivset tuge.
Kokkuvõte
Damn Small Linux on hea näide sellest, kui efektiivselt saab Linuxi komponentidega kokku panna kergelt käivitatava süsteemi vanadele arvutitele. See sobib neile, kes soovivad taastada vana riistvara töövõime, testida Linuxi piiratud keskkonnas või luua lihtsalt ja kiirelt toimiva pääste- või demo-plaadi. Enne kasutust tasub uurida hetkeversiooni ja juhendeid, et valida sobiv paigaldusmeetod (CD, USB või virtuaalmasin) ning tagada vajalik riistvara tugi.
Ajalugu
DSLi kavandas ja hooldas algselt John Andrews. Nüüd kuulub kogukonda ka Robert Shingledecker, kes lõi MyDSL-süsteemi, DSL Control Panel'i ja muid funktsioone.
DSL põhines algselt Model-K-l, 22 MB suurusel Knoppixi vähendatud versioonil, kuid peagi põhines see Knoppixil, mis võimaldas palju lihtsamalt ümber teha ja täiustada.
Süsteeminõuded
DSL toetab ainult x86-arvutid. Minimaalsed süsteeminõuded on 486 protsessor ja 8 MB RAM. DSL-i on demonstreeritud Dillo abil veebi sirvimist, lihtsate mängude käivitamist ja muusika mängimist süsteemides, millel on 486 protsessor ja 16 MB RAM. Süsteeminõuded on suuremad Mozilla Firefoxi ja lisavõimaluste, näiteks OpenOffice.org kontoripaketi kasutamiseks.
Omadused
DSLi praegune versioon on 4.4.5, mis on välja antud 3. septembril 2008. DSL sisaldab praegu järgmist tarkvara:
- Tekstiredaktorid: Beaver, Nano, Vim
- Failihaldurid: DFM, emelFM
- Graafika: MtPaint, xzgv (pildi vaataja)
- Multimeedia: gphone, XMMS koos MPEG-1 ja VCD toega
- Kontor: SIAG (tabelarvutusprogramm), Ted (tekstitöötlusprogramm) koos õigekirjakontrolliga, Xpdf (PDF-dokumentide vaataja).
- Internet:
- Veebibrauserid: Dillo, Firefox, Netrik
- Sylpheed (e-posti klient)
- naim (AIM, ICQ ja IRC klient)
- AxyFTP (FTP-klient), BetaFTPD (FTP-server)
- Monkey (veebiserver)
- SMB klient
- Rdesktop (RDP klient), VNC vaataja
- Teised: DHCP klient, SSH/SCP klient ja server; PPP, PPPoE, ADSL tugi; FUSE, NFS, SSHFS tugi; UnionFS; üldine/Ghostscript printimise tugi; PC-kaardi, USB, Wi-Fi tugi; kalkulaator, mängud, süsteemimonitor; paljud käsurea tööriistad.
DSLil on sisseehitatud skriptid Advanced Packaging Tool (APT) allalaadimiseks ja installimiseks. Kui APT on sisse lülitatud, saab kasutaja paigaldada pakette Debian'i 'Woody' repositooriumist. Lisaks on DSLis olemas tarkvara, alates suurtest rakendustest nagu OpenOffice.org ja GCC kuni väiksemate rakendusteni nagu aMSN, kasutades süsteemi "MyDSL", mis võimaldab tarkvara mugavalt ühe klikiga alla laadida ja paigaldada. MyDSLis majutatavaid faile nimetatakse "laiendusteks". 2008. aasta juuni seisuga oli MyDSLi serverites üle 900 rakenduse, pistikprogrammi ja muu laienduse.
MyDSL-süsteem
MyDSL-i haldab ja hooldab peamiselt Robert Shingledecker ning seda haldavad paljud organisatsioonid, näiteks ibiblio ja Belgia BELNET. MyDSLis on 2 valdkonda - tavaline ja "testimine". Tavaline ala sisaldab laiendusi, mis on osutunud piisavalt stabiilseks igapäevaseks kasutamiseks ja on jaotatud erinevateks aladeks nagu "apps", "net", "system" ja "uci" ("Universal Compressed ISO" - .uci formaadis laiendused on paigaldatud eraldi failisüsteemina, et vähendada RAM-i kasutamist). "Testimise" ala on mõeldud äsja esitatud laienduste jaoks, mis teoreetiliselt töötavad nagu reklaamitud, kuid millel võib olla mitmeid vigu.
Versioonid ja sadamad
| Väljaannete ajalugu | |
| Versioon | Kuupäev |
| 1.0 | 2005-04-13 |
| 1.1 | 2005-05-05 |
| 1.2 | 2005-06-07 |
| 1.3 | 2005-07-14 |
| 1.4 | 2005-08-02 |
| 1.5 | 2005-09-06 |
| 2.0 | 2005-11-22 |
| 2.4 | 2006-05-16 |
| 3.0 | 2006-06-20 |
| 3.1 | 2006-11-29 |
| 3.2 | 2007-01-18 |
| 3.3 | 2007-04-03 |
| 3.4 | 2007-07-03 |
| 4.0 | 2007-10-23 |
| 4.1 | 2007-12-02 |
| 4.2 | 2007-12-18 |
| 4.3 | 2008-04-22 |
| 4.4 | 2008-06-09 |
DSLi standardmaitse on Live CD. Saadaval on ka teisi versioone.
Live USB
Live USB-d Damn Small Linuxi saab luua käsitsi või UNetbootiniga.
Seotud leheküljed
- Mini Linux
- Feather Linux
- Puppy Linux
Küsimused ja vastused
K: Mis on kuradi väike Linux?
V: Damn Small Linux ehk DSL on vaba operatsioonisüsteem, mis on mõeldud x86 personaalarvutite perekonnale.
K: Millise riistvara jaoks on DSL mõeldud?
V: DSL oli mõeldud töötama vanemal PC riistvaral, näiteks 486/varajase Pentium protsessoriga ja väga väikese mäluga masinatel.
K: Milline on DSLi suurus?
V: DSL on Live CD, mille suurus on 50 MB.
K: Millise eksperimendi tulemusena loodi DSL?
V: DSLi loojad alustasid eksperimendiga, et näha, kui palju tarkvara mahub 50 MB sisse.
K: Mida see eksperiment lõppkokkuvõttes kaasa tõi?
V: DSLi eksperimendist sai lõpuks täieõiguslik Linuxi distributsioon.
K: Millisele andmekandjale saab DSL-i paigaldada?
V: DSL-i saab installeerida erinevatele väikese mahutavusega andmekandjatele, näiteks käivitatavatele visiitkaartidele, USB-mälupulkadele, erinevatele mälukaartidele ja Zip-kettadele.
K: Kas DSL on saadaval tasuta?
V: Jah, DSL on tasuta operatsioonisüsteem personaalarvutitele.
