Mis on sügavveeb (Deep Web) ja kuidas see erineb Dark Webist?

Mis on sügavveeb ja kuidas see erineb Dark Webist? Selge, lühike juhend privaatsusest, juurdepääsust ja riskidest — kõik, mida pead teadma.

Deep Web on suur osa World Wide Webist, mida ei saa otsingumootorite abil leida. Tavaliselt nimetatakse otsitavat osa Surface Webiks — need on avalikud ja indekseeritavad veebilehed. Deep Webi alla kuuluvad kõik veebisisud, mida otsingumootorid ei indekseeri: näiteks dünaamilised lehed, andmebaasid, veebipõhised e-kirjad, pilveteenused, makse- ja tellimispõhine sisu, intranetid, teadusartiklid, pankade veebikeskkonnad ja lehed, mis nõuavad sisselogimist või on loodud nii, et neid ei saa robotitega läbiotsida. Deep Web on pindveebist kordades suurem ja selle esimese kasutusnäitena on termini kasutas 2000. aastal arvutiteadlane Mike Bergman.

Mis erineb Deep Webist ja Dark Webist?

Mõnikord segatakse kokku mõisted "Deep Web", "Darknet" ja "Dark Web". Need ei ole identsed. Põhipunktid:

• Darknet on teatud tüüpi privaatne või suletud arvutivõrk (s.t. paljude arvutite vaheline ühendus, nagu Internet), kuhu pääseb ainult eritingimustel. Sellele ligipääs võib nõuda parooli, spetsiaalset tarkvara, veebilehitseja seadistust või kutset. Näiteks Tor on tuntud näide võrgust, mis pakub tugevat privaatsust ja anonüümsust.
• Dark Web on World Wide Webi osa, mis töötab pimedates võrkudes (darknetid). Kuna pimedates võrkudes asuvaid lehti ei indekseeri tavapärased otsingumootorid, kuulub Dark Web automaatselt Deep Webi sisse — ent Deep Web hõlmab palju enamgi kui ainult Dark Webi. Seega: Dark Web on Deep Webi alamosa, mitte samaväärne mõiste.

Miks pimedad võrgud peidavad IP-aadresse?

Tavalistes võrkudes on kasutajate internetiprotokollid (IP-aadressid) enamasti nähtavad ja need annavad muuhulgas infot kasutaja ligipääsu asukoha kohta. Darknetides üritatakse IP-aadresse peita või muuta, kasutades mitme sõlme kaudu marsruutimist, krüpteerimist ja muid anonüümsuse mehhanisme. See vähendab võimalust, et mõni kolmas osapool saab teada teie tegelikku asukohta või identiteeti — seetõttu eelistavad paljud inimesed tumedaid võrke, kui nad soovivad rohkem privaatsust.

Miks inimesed kasutavad Deep Webi ja Dark Webi?

On palju põhjuseid, miks inimesed soovivad veebis privaatsust või ligipääsu omapärasele sisule:

• Õiguslikud ja turvalised põhjused: ajakirjanikud, sõnavabaduse aktivistid ja allikad võivad kasutada anonüümseid teenuseid, et vahetada tundlikku teavet ilma ohtliku jälgimiseta.
• Piirangute ja tsensuuri vältimine: inimesed riikides, kus internetitsensuur on tugev, kasutavad tumedaid võrgustikke ligipääsuks infole ja suhtlusele.
• Isiklik privaatsus: mõned kasutajad ei soovi, et teenusepakkujad, reklaamivõrgud või valitsused jälgiksid nende internetikäitumist.
• Võimalikult petturlikud või ebaseaduslikud tegevused: mõned inimesed otsivad anonüümsust, et osaleda tegevustes, mis on valitsuse poolt keelatud, näiteks piraatlus (mis tähendab autoriõigusega kaitstud failide jagamist) ja muud ebaseaduslikud turud. Sellised tegevused on aga tavaliselt ebaseaduslikud ja kaasnevad suure riskiga.

Kuidas Deep Web töötab — lühike tehniline ülevaade

Deep Webi sisu jääb tihti indekseerimata mitmel põhjusel:

• Leht nõuab sisselogimist (nt e-posti, pangandus, kliendikeskkonnad).
• Sisu genereeritakse dünaamiliselt (andmebaasipäringud, vormipõhised tulemused), mida otsingurobotid ei saa automaatselt läbida.
• Lehed on kaitstud paywall’idega või ligipääsupiirangutega.
• Roboti- või indekseerimiskeelud (nt robots.txt) või tehnilised piirangud takistavad otsingumootoreid.

Selle tõttu leidmiseks ei piisa Google’i või mõne muu avaliku otsinguteenuse kasutamisest — tuleb kasutada konkreetseid teenuseid või ligipääsuvõtteid (nt teadusandmebaasid, raamatukogukataloogid, sisselogimisliidesed, API-d või veebivormid).

Kuidas Dark Webi pääseb ja mida oodata

Dark Webile pääseb tavaliselt läbi spetsiaalsete klientide või brauseritega, mis toetavad vastavat protokolli (nt Tor, I2P, Freenet). Dark Webis kasutatakse tihti .onion aadresse (Tor-is) ja teenused on loodud nii, et need ei paljasta tavapäraseid võrguaadresse. Sealt leiab nii seaduslikku kui ka ebaseaduslikku sisu: anonüümsed foorumid, kustutatud teabe arhiivid, julgeoleku- ja vabaduste tööriistad, aga ka kuritegelikud turud ja pettused.

Ohud ja ettevaatusabinõud

Kui kaalute Deep Webi või Dark Webi kasutamist, tasub meeles pidada mitut olulist asja:

• Turvariskid: pahavara, lunavara ja petuskeemid on tavalised. Ärge avage kahtlaseid faile ega anna isiklikke ega finantsteadmeid võõrastele.
• Juriidilised riskid: osalemine ebaseaduslikus tegevuses (nt narkokaubandus, varastatud andmete ost-müük) on seaduserikkumine ning võib viia kriminaalkaristuseni.
• Anonüümsuse piirangud: anonüümsust ei garanteeri miski 100% — vale turvakonfiguratsioon, brauseri nõrkused või üksikute sõlmede pahatahtlikkus võivad paljastada identiteedi.
• Turvalisuse parimad praktikad: hoia tarkvara ajakohasena, kasuta usaldusväärseid tööriistu (nt ametlik Tor Browser), ära kasuta oma tavapäraseid kontosid ja ära jagada isikuandmeid. Kui eesmärk on lihtsalt ligipääs tsenseeritud infole või ennetav privaatsus, võib piisata VPN-ist ja turvalisest brauserikäitumisest.

Lõppsõna

Deep Web ja Dark Web ei ole sama — Deep Web hõlmab kõike, mis ei ole otsingumootoritega indekseeritud, samal ajal kui Dark Web viitab sellel sees paiknevatele saitidele, mis asuvad pimedates võrkudes ja mis on mõeldud anonüümsuseks. Deep Web ise on laialivalguv ja sisaldab palju täiesti legitiimset ning vajalikku sisu (nt teadusartiklid, meditsiinialased andmebaasid, ettevõtete intranetid). Kui liigud Deep Webi või eriti Dark Webi suunas, tegutse teadlikult, turvaliselt ja seaduse piires.

Küsimused ja vastused

K: Mis on sügavvõrk?

K: Kes kasutas esimesena mõistet "Deep Web"?

K: Kas Darknet ja Dark Web on sama asi nagu Deep Web?

K: Mida tähendab IP?

K: Miks tahavad inimesed internetis privaatsust?

K: Kuidas pääseb pimedasse võrku?

K: Mida tähendab "piraatlus"?

Otsing