Degeneratiivne kunst
Degeneratiivne kunst (saksa keeles: entartete Kunst) oli mõiste, mida natside režiim Saksamaal kasutas peaaegu kogu kaasaegse kunsti kirjeldamiseks. Natsid keelustasid kunsti, sest see oli nende sõnul mittesaksa, juudi või bolševistliku iseloomuga. Kunstnikke, keda nimetati degeneratsiooniks, karistati seadustega. Nad ei tohtinud õpetada, nad ei tohtinud oma kunsti näidata ega müüa ning mõnel keelati isegi igasugune kunsti loomine.
Degeneratsioonikunsti kasutati ka 1937. aastal Münchenis natside poolt korraldatud näituse nimetusena. Näitus koosnes kaasaegsetest kunstiteostest, mis olid halvasti eksponeeritud ja mille tekstisildid tegid kunsti üle nalja. Selle eesmärk oli panna inimesi modernismi vihkama. Näitus rändas mitmetesse teistesse Saksamaa ja Austria linnadesse.
Kuigi moodsad kunstiliigid ei olnud lubatud, meeldisid natsidele maalid ja skulptuurid, mis olid väga traditsioonilised ja vanamoodsad. Nad arvasid, et kunst peaks ülistama natside ideid "vere ja maa" väärtustest, nagu rassiline puhtus, militarism ja kuulekus. Ka muusika pidi olema tonaalne ja vaba igasugustest jazzimõjudest; filme ja näidendeid tsenseeriti. Tsensuuri teostas Rahvaluule- ja Propagandaministeerium.
Dr.Joseph Goebbels vaatab Münchenis toimuvat degeneratiivse kunsti näitust
Küsimused ja vastused
K: Millist terminit kasutas natsirežiim Saksamaal peaaegu kogu kaasaegse kunsti kirjeldamiseks?
V: Natsirežiim Saksamaal kasutas peaaegu kogu kaasaegse kunsti kirjeldamiseks mõistet "degeneratsioonikunst".
K: Kuidas karistasid natsid kunstnikke, keda nimetati degeneratiivseks?
V: Natsid karistasid kunstnikke, keda nimetati degeneratiivseteks, keelates neil õpetada, näidata või müüa oma kunsti ning mõnedel keelati isegi igasugune kunstilooming.
K: Kuidas nimetati näitust, mille natsid 1937. aastal Münchenis korraldasid?
V: 1937. aastal Münchenis natside poolt korraldatud näituse nimi oli "Degeneratiivne kunst".
K: Millised kunstiteosed meeldisid natsidele?
V: Natsidele meeldisid maalid ja skulptuurid, mis olid väga traditsioonilised ja vanamoodsad. Nad arvasid, et kunst peaks ülistama natside ideid rassilisest puhtusest, militarismist ja kuulekusest.
K: Kuidas tsenseerisid nad sel perioodil muusikat?
V: Muusika pidi sel perioodil olema tonaalne ja vaba igasugustest jazzmuusika mõjutustest.
K: Kes tsenseeris selle aja jooksul filme ja näidendeid?
V: Selle ajajärgu filme ja näidendeid tsenseeris Valgustus- ja Propagandaministeerium.
K: Milliseid väärtusi pidid natside kunstiteosed ülistama? V: Natside kunstiteosed pidid ülistama natside "vere ja maa" väärtusi, nagu rassiline puhtus, militarism ja kuulekus.
